Võlaõigus › Alusetu rikastumine

jaotuse

määrab

maakohus

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

lõpetamisega alates 1. novembrist 2017 kui kostja annab hagejale korrektselt üle hageja raamatupidamisdokumentatsiooni. Hageja on seisukohal, et kõik kostja esitatud väited töökiusamise ja kostja alandamise kohta on otsitud, subjektiivsed ja tõendamata. Hageja hinnangul on tegemist töötajate tööalaste konfliktidega, mille põhjustajaks oli kostja. Peamiseks konfliktide põhjuseks oli kostja alusetu sekkumine teiste töötajate töösse ja juhatuse liikme korralduste eiramine. Kostja etteheited hagejale töö tegemise kohas olevate töötingimuste kohta on arusaamatud. Kostja ei ole enne 13. oktoobrit 2017 avaldanud soovi saada tööarvutit. Hageja sellekohastele pakkumistele vastas kostja, et tal on mugavam tööd teha enda isikliku arvutiga. Kostja töötas põhiliselt kodus ja alates kevadest 2017 käis töökohas neljapäeviti. TLS § 85 lg 3 alusel eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline. Hageja ja kostja vaheline töösuhe tuleb lugeda lõppenuks TLS § 85 lg 1 alusel alates

MAAKOHTU LAHEND

Maakohus leidis, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et: 1) kostja töötas alates 1. märtsist 1999 hageja juures raamatupidajana tähtajatu töölepingu nr 9 alusel täistööajaga 40 tundi nädalas. Alates 1. oktoobrist 2015 maksti töötajale bruto töötasuna 1512 eurot kuus; 2) kostja esitas hagejale 13. oktoobril 2017 töölepingu ülesütlemise avalduse töölepingu lõpetamiseks alates 16. oktoobrist 2017; 3) kostja koostas ja allkirjastas 16. oktoobril 2017 lisa töölepingule nr 9, millega kostja lõpetas poolte kokkuleppel töölepingu TLS § 91 lg 2 p 1 alusel, andis hageja nimel korralduse maksta endale töötasu töötatud perioodi eest, hüvitise kasutamata puhkuse eest ja hüvitise 3 kuu keskmise kuupalga ulatuses TLS § 100 lg 4 alusel. TLS § 105 lg 1 ja 2 kohaselt peab kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemiseavalduse saamisest. Kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemiseavalduses märgitud tähtpäeval. Maakohtu hinnangul tõendavad viidatud logid ja Zone Media OÜ vastus, et kostja esitatud töölepingu lõpetamise avaldus saabus hageja juhatuse liikme Janek Lainjärve e-posti aadressile [email protected] 13. oktoobril 2017 kell 14:56:06 ja Janek Lainjärve kasutuses olev seade logis korduvalt sisse ja laadis saabunud meilid seadmesse peale töölepingu lõpetamise avalduse saatmist. Nii meilide saatmine kui allalaadimine toimus tavapärasel tööajal enne tööpäeva lõppu. Maakohus leidis, et hagejal e-konto [email protected] omanikuna oli võimalus

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Riigikohus on tsiviilasjas 2-15-6538 p-s 14 leidnud, et TsÜS § 69 lg 2 kohaldamisel on e-kiri on jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Majandus- ja kutsetegevuses saab lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse (vt Riigikohtu 21. detsembri 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-07, p 12; 24. novembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-15, p 18). Käesoleval juhul esitas kostja töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse 13. oktoobril 2017, s.o reede pärastlõunal. Põhjendatud on lugeda hageja poolt mõistlikuks võimaluseks e-kirjaga tutvumiseks nädalavahetusele järgnenud esimene tööpäev, s.o 16. oktoobril 2017. Hageja seaduslik esindaja on järjepidevalt selgitanud, et avas kostja e-kirja (sai kätte) 16. oktoobril 2017. Hageja esitas hagiavalduses kostja vastu nõude kostja poolt alusetu rikastumisega saadu tagastamiseks. Selle nõude jättis maakohus tähelepanuta. Isegi juhul, kui maakohus leidis, et töölepingu ülesütlemisest tulenev nõue on aegunud, ei tähenda see, et aegunud on ka hageja esitatud võlaõiguslik nõue.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu ja leiab, et maakohtu järeldused on olulises ulatuses põhjendamata ja vastuolus Riigikohtu seisukohtadega.

osas märkida kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.