lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-147607/24

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 06.05.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-147607/24
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.05.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1970
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 401 lg 1KrediidivahenduslepingTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 82 lg 1Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulTsMS § 138 lg 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Era Liisingu Inkassoteenused OÜ10625474(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

6. mai 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-147607

Tsiviilasi

Era Liisingu Inkassoteenused OÜ hagi J.A. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2150,31 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Era Liisingu Inkassoteenused OÜ (registrikood 10625474), lepinguline esindaja Kristjan Vahar Kostja J.A. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Era Liisingu Inkassoteenused OÜ (registrikood 10625474) hagiavaldus J.A. (isikukood XXX) vastu tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista J.A.-lt Era Liisingu Inkassoteenused OÜ kasuks 2108,88 eurot, sealhulgas põhinõue 1813,11 eurot ja 20.05.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 295,77 eurot.
3.Välja mõista J.A.-lt Era Liisingu Inkassoteenused OÜ kasuks viivis põhinõude 1813,11 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 21. maist 2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
4.Jätta menetlusosaliste menetluskulud J.A. kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-26-111239/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 15.09.20262-26-102751/16Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-25-21814/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 218 lg 1Lepinguline esindaja
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 468 lg 1Viivitamatu täidetavus tagatiseta
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 402 lg 1Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõiste
5.Rahuldada osaliselt Era Liisingu Inkassoteenused OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
6.Välja mõista J.A.-lt Era Liisingu Inkassoteenused OÜ kasuks menetluskulud 530 eurot, sealhulgas riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja kulu 180 eurot.

1 (6)

7.Välja mõista J.A.-lt Era Liisingu Inkassoteenused OÜ kasuks viivis menetluskulude 530 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
8.Jätta rahuldamata Era Liisingu Inkassoteenused OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus riigilõivu 35 eurot väljamõistmiseks J.A.-lt .
9.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, 50409; elektronposti aadress [email protected]; e-toimik: www.e-toimik.ee. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Veski 32, 50409, Tartu; elektronposti aadress [email protected]; e-toimik: www.e-toimik.ee. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (6)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Era Liisingu Inkassoteenused OÜ (hageja) esitas 24.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J.A. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 20.05.2024 kohtule hagiavalduse ja 06.08.2024 hagi täpsustuse. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 2108,88 eurot, sealhulgas põhinõue 1813,11 eurot ja 20.05.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 295,77 eurot (dtl 119). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise tasumata põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 21.05.2024 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.
2.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Creditstar Estonia AS (krediidiandja) ja kostja 06.09.2019 lepingu ja kostjale avati krediidilimiit. Kostja võttis laenu neli korda järgmiselt: 06.09.2019 summas 1000 eurot; 2) 07.09.2019 summas 495 eurot; 3) 18.12.2019 summas 214 eurot 4) 18.12.2019 495 eurot. Kostjale kanti eeltoodud summad pangakontole üle, s.o summas 2204 eurot. Kostja kohustus laenusumma tagastama hiljemalt 20.12.2022. Kostja on sooritanud laenu tagastamiseks järgmised maksed: 07.09.2019 summas 2,52 eurot, 07.09.2019 summas 0,48 eurot, 06.10.2019 summas 29 eurot ja 3 eurot, 24.10.2019 summas: 153 eurot, 28.10.2019 summas 3 eurot, 25.11.2019 summas 155 eurot, 26.11.2019 summas 4 eurot, 18.12.2019 summas 38,94 eurot, 12.12.2019 summas 1,89 eurot, 18.12.2019 summas 0,06 eurot. Kokku on kostja laenu tagastanud 390,89 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama hiljemalt 20.12.2022. Seega on kostja põhiosa võlgnevus 1813,11 eurot (2204390,89=1813,11). Hageja nõuab viivist põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub kostjalt perioodi 21.12.2022–20.05.2024 eest välja mõista viivise 295,77 eurot. Hageja omandas nõude loovutamise teel.
3.Kostjale toimetati hagiavalduse koos lisadega, hagi täpsustus ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte 03.11.2024 avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 03.12.2024. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
5.Creditstar Estonia AS (krediidiandja) ja kostja vahel 06.09.2019 sõlmitud leping on tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. 3 (6)

VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagist nähtuvalt kanti kostja pangakontole laenusumma 2204 eurot, mille tõendamiseks on kohtule esitatud tõendid. Kostja tasus kohustuste katteks kokku 390,89 eurot, mille hageja luges tasutuks põhivõla katteks. Kostja põhivõla suurus on 1813,11 eurot. Kohus leiab, et hagi on põhinõude osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja esitatud faktilised väited põhinõude osas tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 1813,11 eurot. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise 295,77 eurot perioodi 21.12.2022– 20.05.2024 eest, s.o perioodi eest pärast lepingu lõppemist. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise tasumata põhinõudelt 1813,11 eurolt kuni selle kohase tasumiseni alates 21.05.2024 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Leping lõppes 21.12.2022, s.o pärast viimase osamakse tasumise tähtpäeva (viimase osamakse tasumise tähtpäev saabus 20.12.2022). Hageja viivisenõue on tervikuna esitatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja jättis tasumata laenu põhiosa 1813,11 eurot. Hageja palub viivise välja mõista lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o alates 21.12.2022. Hageja esitatud faktilised väited viivisenõude osas tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja viivisenõue on põhjendatud. Kostja viivisevõlg perioodi 21.12.2022– 20.05.2024 eest on 295,77 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude viivise 295,77 euro väljamõistmiseks kostjalt. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude (1813,11 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 21.05.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja on kohtule esitanud nõuded, mis on kooskõlas vastutustundliku laenamise põhimõttega. Hageja ei nõua intressi ega muid tasusid. Kohus rahuldab hagiavalduse tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 4 (6)
7.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
7.1.Hagilt hinnaga 2150,31 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 350 eurot. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Hageja on tasunud riigilõivu 35 eurot ettenähtust enam. Hagejal on võimalik esitada kohtule avaldus riigilõivu tagastamiseks enam tasutud osas. Kostjalt ei ole põhjendatud enam tasutud osas riigilõivu väljamõistmine hageja kasuks, mistõttu jätab kohus selles osas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata. Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 350 eurot.
7.2.Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 180 eurot (ilma käibemaksuta). TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9). Hageja lepingulisel esindajal kulus maksekäsu kiirmenetluse dokumentidega tutvumisele, hagiavalduse aluseks olevate dokumentidega tutvumisele, hagiavalduse lisaks olevate tõendite komplekteerimine ja hagiavalduse koostamine ja esitamisele kokku 1,5 tundi. Kohus leiab, et eeltoodud toimingutele kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud, arvestades hagi mahtu ja sisu (hagi sisuline pikkus 10 lk, esitatud tõendite maht üle 20 lk). Tegemist ei ole keskmisest keerukama ega mahukama tsiviilasjaga. Hageja esindaja tunnitasu suurus on 120 eurot (ilma käibemaksuta). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 120 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele). Arvestades, et hageja tegi menetluses toiminguid 1,5 tunni ulatuses, siis on põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 180 eurot (ilma käibemaksuta). Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 530 eurot, sealhulgas riigilõiv 350 eurot, lepingulise esindaja kulu 180 eurot (ilma käibemaksuta).

5 (6)

7.3.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
8.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. Lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot
9.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja