lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-18861/52

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.06.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-18861/52
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
28.06.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2551
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 10Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 178 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 162Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 168Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-16-18861/25Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja12.09.20172-16-18861/39Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium09.01.20182-16-18861/44Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja20.04.2018

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-18-19584/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja20.03.2020

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tallinn, Sõle tn 45 korteriühistu80127002(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-16-18861

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-16-18861

Määruse tegemise aeg ja koht

28.06.2018. a., Tallinn

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Gaida Kivinurm, Kaupo Paal

Kohtuasi

VPi, JR ja NS hagi KORTERIÜHISTU LAINE vastu KORTERIÜHISTU LAINE 25.06.2016 üldkoosoleku otsuse punkti 3.2 otsuse puudumise, alternatiivselt otsuse tühisuse tuvastamise või kehtetuks tunnistamise nõudes. Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.04.2018. a. määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik JR ja NS määruskaebus Tallinn, Sõle tn 45 korteriühistu (endise nimega KORTERIÜHISTU LAINE) määruskaebus Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja I: VP (isikukood xxxxxxxxxx), tehinguline esindaja Irina Reva Hageja II (määruskaebuse esitaja I): JR (isikukood xxxxxxxxxx), tehinguline esindaja Irina Reva Hageja III (määruskaebuse esitaja I): NS (isikukood xxxxxxxxxx), tehinguline esindaja Irina Reva Kostja (määruskaebuse esitaja II): Tallinn, Sõle tn 45 korteriühistu (endise nimega KORTERIÜHISTU LAINE) (registrikood 80127002), tehinguline esindaja vandeadvokaat Arne Ots

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Harju Maakohtu 20.04.2018. a. määrus tühistada osas, milles maakohus määras kindlaks Tallinn, Sõle tn 45 korteriühistu (endise nimega KORTERIÜHISTU

Tsiviilasi nr 2-16-18861

LAINE) menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis JRlt ja NSlt välja Tallinn, Sõle tn 45 korteriühistu kasuks menetluskulud summas 1314,45 eurot, s.o. esindaja tasu koos käibemaksuga. Teha tühistatud osas uus lahend, millega rahuldada Tallinn, Sõle tn 45 korteriühistu menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt 1652,34 euro ulatuses. Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 2.1.Rahuldada VPi avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. 2.2.Määrata kindlaks VPi menetluskulude rahaline suurus ning mõista Tallinn, Sõle tn 45 korteriühistult välja VPi kasuks menetluskulud summas 1450 eurot. 2.3.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Tallinn, Sõle tn 45 korteriühistul tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o 1450 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 2.4.Rahuldada Tallinn, Sõle tn 45 korteriühistu avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. 2.5.Määrata kindlaks Tallinn, Sõle tn 45 korteriühistu menetluskulude rahaline suurus ning mõista JRlt ja NSlt välja Tallinn, Sõle tn 45 korteriühistu kasuks menetluskulud summas 1652,34 eurot. 2.6.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb JRl ja NSl solidaarselt tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Jätta JR ja NS määruskaebus rahuldamata. Tallinn, Sõle tn 45 korteriühistu määruskaebus rahuldada osaliselt. Määruskaebuste menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 178 lg 4). Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.

TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine

Asjaolud

1.15.12.2016. a. esitasid hagejad I-III hagi Tallinn, Sõle tn 45 korteriühistu vastu üldkoosoleku otsuse punkti puudumise nõudes, alternatiivselt otsuse punkti tühisuse tuvastamise või kehtetuks tunnistamise nõudes. Harju Maakohus jättis 12.09.2017.a hagi JR ja NS osas läbi vaatamata ja VPi hagi rahuldamata ning menetluskulud solidaarselt JR, NS ning VPi kanda. 12.10.2017.a esitas VP Harju Maakohtu otsuse peale apellatsioonikaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus 09.01.2018.a rahuldas. Ringkonnakohtu otsusega jäeti VPi hagi menetlemise kulud maakohtus kostja kanda, JR ja NS hagi menetlemise kulud solidaarselt JR ja NS kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. 08.02.2018.a esitas kostja kassatsioonikaebuse, mille Riigikohtu tsiviilkolleegium jättis 12.03.2018. a. määrusega menetlusse võtmata, jättes kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.
2.Hagejad I-III esitasid 14.08.2018.a avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hagejad I-III palusid määrata hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruse lähtuvalt menetluskulude nimekirjale ning kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Lähtuvalt asjaolust, et hagejad esitasid I astmes hagiavalduse ühiselt ning

Tsiviilasi nr 2-16-18861 neil oli ühine lepinguline esindaja, arvestati nende menetluskulusid koos. Hagejate I-III menetluskulud koosnevad I astmes tasutud riigilõivust 300 eurot ning lepingulise esindaja tasust 1200 eurot (käibemaksuta). I astme kohtumenetluses puudusid kostjal hagejate I-III menetluskulude osas vastuväiteid. 20.12.2017.a esitas hageja I Tallinna Ringkonnakohtule menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, milles märgib, et on apellatsioonimenetluses menetluskulusid kandnud 795 euro ulatuses, millest 300 eurot moodustas riigilõiv apellatsioonikaebuse esitamisel ning 495 eurot õigusabitasud. Hageja taotles määrata hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruse lähtuvalt menetluskulude nimekirjale ning kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Apellatsioonimenetluses ei olnud kostjal vastuväiteid hageja I menetluskulude osas.

3.Kostja poolt 14.08.2017.a ning 17.08.2017.a esitatud menetluskulude nimekirja alusel on kostja menetluskulude suurus I kohtuastmes 2688,20 eurot. Kostja palus enda menetluskulud välja mõista hagejatelt I-III. Hagejad esitasid vastuväite kostja menetluskulude suuruse kohta, väites, et osad kostja poolt välja toodud menetluskulud ei ole käsitletavad menetluskuludena TsMS § 175 lg 1 mõttes, lisaks ei ole kõik menetluskulud vajalikud ja põhjendatud. 20.12.2017.a esitas kostja Tallinna Ringkonnakohtule menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, milles palus hagejalt I välja mõista 300 eurot õigusabikulu. Samal päeval toimunud istungil avaldas kostja, et soovib menetluskulude hulka lisada istungi ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks kulunud aja ühe tunni ulatuses, s.o 125 eurot (käibemaksuga 150 eurot). Hagejal I puudusid vastuväited kostja menetluskulude osas. 27.03.2018.a esitas kostja täiendava dokumendi menetluskulude kindlaksmääramiseks, milles palus hagejalt II ja hagejalt III solidaarselt välja mõista menetluskulud summas 1792,13 eurot ja viivise menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kostja võttis arvesse hagi osalist rahuldamist II kohtuastmes hageja I osas ning leidis, et hageja II ja III kanda tuleb jätta 2/3 esimeses astmes tekkinud kostja menetluskuludest.
4.Harju Maakohus rahuldas VPi avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt VPi kasuks välja menetluskulud 1450 euro ulatuses (ilma käibemaksuta), s.o riigilõivu hagiavalduse esitamisel 300 eurot, riigilõivu apellatsioonikaebuse esitamisel 300 eurot ning esindajatasu 850 eurot, samuti viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates määruse jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Harju Maakohus rahuldas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistes JRlt ja NSlt välja kostja kasuks menetluskulud summas 1314,45 eurot, s.o esindajatasu koos käibemaksuga, samuti viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates määruse jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus, tutvunud poolte poolt esitatud dokumentidega, hindas esmalt hagejate I-III menetluskulusid ning arvestas asjaoluga, et üksnes hageja I menetluskulud on jäänud kostja kanda. Maakohus leidis, et hagi ja apellatsioonikaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 600 eurot (300 eurot hagi avalduse esitamisel ja 300 eurot apellatsioonikaebuse esitamisel) on vajalik ja põhjendatud. Kohus luges hagejate I-III esindaja poolt osutatud õigusteenuse kulud põhjendatuks, välja arvatud apellatsioonkaebuse vastuse analüüs, mille puhul leidis, et see on põhjendatud kokku 0,5 tunni ulatuses. Seega luges maakohus hagejate I-III lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks maakohtu menetluses 12,5 tunni ulatuses ja ringkonnakohtu menetluses 5 tunni ulatuses. Hagejate I-III lepingulise esindaja tunnitasu oli Harju Maakohtus 10x95 (eurot/tund) + 2,5x100 (eurot/tund), s.o 1200 eurot (käibemaksuta) ja Tallinna

Tsiviilasi nr 2-16-18861 Ringkonnakohtus 90 eurot/tund, s.o 450 eurot (käibemaksuta), mis oli kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud. Lähtuvalt asjaolust, et Harju Maakohtu 12.12.2017.a otsusega jäid hagejate II-III menetluskulud nende endi kanda ja Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2018.a otsusega jäid hageja I menetluskulud kostja kanda, määras Harju Maakohus esmalt kindlaks hageja I menetluskulud maakohtus summas 400 eurot (s.o 1/3 1200 eurost). Põhjendatud esindajatasu suurus kahes menetlusastmes kokku oli 850 eurot (käibemaksuta), millele lisandus juurde riigilõiv 600 eurot (300 eurot hagiavalduse esitamisel ja 300 eurot apellatsioonikaebuse esitamisel). Seega mõistis Harju Maakohus kostjalt hageja I kasuks välja menetluskulud summas 1450 eurot. Harju Maakohtu 12.12.2017. a. otsusega jäid hageja II ja hageja III hagiavaldusega seotud menetluskulud nende endi kanda, seega hindas Harju Maakohus kostja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust esimeses kohtuastmes. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt kandis kostja maakohtus menetluskuludena õigusabi kulusid summas 2688,20 eurot. Harju Maakohus leidis, et kohtule esitatud õigusabi kulude nimekirjast ei olnud põhjendatud järgmised teenused: seisukoha esitamine hagejate 02.03.2017.a menetlusdokumendile (1h), mis oli kohtu hinnangul põhjendatud 0,5 tunni ulatuses; osalemine 25.04.2017.a istungil (1,5h), mis oli kohtu hinnangul põhjendatud 1 tunni ulatuses; seisukoha esitamine hageja 16.05.2017.a selgitustele (0,6h), mis oli kohtu hinnangul põhjendatud 0,4h ulatuses ning 14.08.2017.a istungil osalemine (3h), mis oli kohtu hinnangul põhjendatud 2,5h ulatuses. Seega oli kostja lepingulise esindaja ajakulu esimeses kohtuastmes põhjendatud kokku 16,2 tunni ulatuses, lepingulise esindaja tunnitasu oli maakohtus 15,4x125 eurot/tund + 0,8x58,35 eurot/tund, mis kohtu hinnangul olid mõistlikud ja põhjendatud. Kostja menetluskulud I kohtuastmes olid 1971,67 eurot, millest jäeti hageja II ja hageja III (JR ja NS) kanda solidaarselt 2/3, s.o 1314,45 eurot.

5.Hageja II ja hageja III (JR ja NS) esitasid 04.05.2018.a Harju Maakohtule määruskaebuse, milles paluvad tühistada Harju Maakohtu 20.04.2018.a menetluskulude kindlaksmääramise määruse punktid 4, 5 ja 6. Hagejad II-III olid seisukohal, et Harju Maakohus rikkus TsMS § 174 lg-t 1, sest lähtus menetluskulude kindlaksmääramisel nii Harju Maakohtu 12.12.2017.a otsusest, millega kohus jättis menetluskulud solidaarselt hagejate I-III kanda, kui ka Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2018.a otsusest, millega Ringkonnakohus rahuldas hageja I hagi ja muutis sellest tulenevalt ka menetluskulude jaotust, jättes muus osas maakohtu otsuse muutmata. Hagejad II ja III leiavad, maakohtu seisukoht on eksitav, sest maakohus pidi lähtuma vaid Tallinna Ringkonnakohtu otsuses toodud menetluskulude jaotusest. Määruskaebuse esitajad leiavad, et lähtuvalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kasuks otsus tehti ning praeguses tsiviilasjas on otsus tehtud justnimelt kostja kahjuks. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ning palus JR ja NS määruskaebuse jätta rahuldamata.
6.10.05.2018.a esitas kostja määruskaebuse Harju Maakohtu 20.04.2018.a määrusele, milles palus tühistada eelnimetatud määruse osas, millega Harju Maakohus mõistis kostjalt välja VPi kasuks menetluskulud summas 1450 eurot ning muuta väljamõistetud summat nii, et see ei oleks suurem kui 1250 eurot. Samuti taotles kostja määruse tühistamist osas, millega Harju Maakohus jättis JRlt ja NSlt välja mõistmata menetluskulud 1314,45 eurot ületavas osas ning taotles välja mõista menetluskulud summas 1757,34 eurot. Kostja leidis, et Harju Maakohus jättis kostja menetluskulude hindamisel ekslikult arvestamata käibemaksu, sest kostja on TsMS § 174 lg 1 alusel kinnitanud asjaolu, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning seetõttu tuleb kostja menetluskulude ulatus määrata kindlaks koos käibemaksuga. Harju

Tsiviilasi nr 2-16-18861 Maakohtu 20.04.2018.a määrusest nähtub, et kohus määras kostjale hüvitatavaks summaks 1314,45 eurot, mis koos käibemaksuga on 1577,34 eurot. Muuhulgas vaidlustas kostja Harju Maakohtu 20.04.2018.a määrust osas, mis puudutas menetluskulude hindamist ning leidis, et maakohus ületas diskretsioonipiire. Kostja märgib, et 2. märtsi 2017.a seisukoha koostamise kulu on põhjendatud 1 tunni ulatuses, sest selle sisuline osa ületab ühte lehekülge. Kostja hinnangul on maakohus vääralt alandanud kostja esindaja 25.04.2017.a kohtuistungil osalemise ajamäära, alandades seda poole tunni võrra, kostja leiab, et ajakulu on põhjendatud 1,5 tunni ulatuses, sest see aeg sisaldab ettevalmistust tunniajaseks kohtuistungiks. Kostja esindaja leiab, et 15.05.2017.a seisukoha koostamiseks kulunud 0,6 tundi saab pidada põhjendatud ja vajalikuks kuluks, sest see sisaldas endas nii kliendi positsiooni, tõendite ja kehtiva kohtupraktika analüüsi. Seega ei ole põhjendatud maakohtupoolne ajakulu vähendamine 0,4 tunnini. Kostja on seisukohal, et hageja I poolt I kohtuastmes tasutud riigilõivu ulatust tuleb vähendada 2/3 võrra, sest see jagati kolme hageja vahel võrdselt ning moodustab seega mitte rohkem kui 100 eurot. Hagejad I-III vaidlesid määruskaebusele vastu ning palusid jätta kostja määruskaebuse rahuldamata.

7.Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
8.Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et Harju Maakohtu 20.04.2018.a kohtumäärus tuleb osaliselt tühistada. Ringkonnakohus leiab, et hagejate II-III määruskaebuses esitatu ei anna alust eelmainitud kohtumääruse tühistamiseks, kuid kostja määruskaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659, § 657 lg 1 p 2 ja § 667 lg 2 alusel osaliselt rahuldada. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, millega avaldus maakohtus rahuldamata jäeti ja mille peale ei ole kaebust esitatud.
9.Vastuseks hagejate II ja III määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Harju Maakohus lähtus menetluskulude ulatuse kindlaksmääramisel õigesti Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2018.a otsusest, mille resolutsiooni punkti 2.3 kohaselt jäeti JR ja NS hagi menetlemise kulud solidaarselt JR ja NS kanda. Hageja II ja hageja III väide, et otsus on tehtud kostja kahjuks ja seetõttu tuleb menetluskulud kostjalt välja mõista, on väär. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 kannab hageja menetluskulud kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Antud juhul jäeti hagi esimeses kohtuastmes läbi vaatamata hagejate II ja III osas, hageja I osas rahuldas Tallinna Ringkonnakohus hagi, seega on Tallinna Ringkonnakohtu hinnangul õige kui hagejad II ja III kannavad hagi menetlemise kulud I astmes 2/3 ulatuses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulu on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2), kautsjon ja asja läbivaatamise kulud ning kohtuvälised kulud on muuhulgas ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 2). Vastavalt esimeses astmes esitatud menetluskulude nimekirjadele ( I kd, t/l 168-179) on analüüsitavas tsiviilasjas menetluskuludena välja toodud hagejate I-III poolt tasutud riigilõiv 300 eurot ja menetlusosaliste (hagejate I-III kui ka kostja) esindajate kulud. Esimese astme riigilõiv kuulub tasumisele kostja poolt (vt punkt 11). Seega koosnevad hageja II ja hageja III hagi menetlemise kulud nende endi menetluskuludest (v.a. riigilõiv) kui ka kostja esimese astme menetluskuludest. Lähtuvalt eeltoodust leiab ringkonnakohus, et hageja II ja hageja III määruskaebus ei kuulu rahuldamisele.

Tsiviilasi nr 2-16-18861

10.Järgmiseks analüüsib ringkonnakohus kostja poolt esitatud määruskaebust. Kostja on märkinud, et Harju Maakohus ületas kostja menetluskulude ulatuse hindamisel diskretsiooni piire. Ringkonnakohus leiab, et on põhjendatud kostja 2. märtsi 2017 seisukoha koostamise kulu vähendamine ühelt tunnilt 30 minutile. Kostja on määruskaebuses viidanud Viru Maakohtu 31. detsembri 2014.a otsusele, mille kohaselt võiks professionaalsel õigusteadmistega isikul kuluda ühe lehekülje menetlusdokumendi koostamisele aega umbes üks tund. Ringkonnakohus rõhutab, et esindaja töömahu põhjendatuse hindamisel ei saa lähtuda formaalselt lehekülgede arvust või muudest formaalsetest kriteeriumidest, vaid hinnata tuleb sisuliselt, kui palju mingi konkreetse menetlusdokumendi koostamiseks võis aega kuluda. Kostja märkis, et menetlusdokumendi koostamise kulu ei hõlma vaid seisukoha kirjapanemist, vaid ka tõendite, õigusaktide ja kehtiva kohtupraktika analüüsi. Ringkonnakohus leiab, et arvestades analüüsitava menetlusdokumendi mahtu ning argumenteeritust, ei saanud menetlusdokumendi koostamiseks kulunud mõistlik ning põhjendatud aeg olla suurem kui pool tundi. Ringkonnakohus leiab, et kostja esindaja 25. aprilli 2017.a kohtuistungil osalemise kulu kuulub hüvitamisele 1,5 tunni ulatuses ning maakohtu seisukoht piirduda 1 tunniga ei ole põhjendatud, eelkõige seetõttu, et maakohus ei arvestanud istungi ettevalmistamiseks kulunud ajaga. Vastavalt istungi protokollile kestis 25. aprilli 2017.a istung tund aega ning pool tundi istungi ettevalmistamiseks on põhjendatud. Harju Maakohtu seisukoht, mille kohaselt tuleb pidada osaliselt põhjendamatuks kostja kulu, mis seisnes seisukoha koostamises hageja 16. mai 2017.a selgitustele, on ringkonnakohtu hinnangul õige. Arvestades menetlusdokumendi mahtu ja argumenteeritust, on põhjendatud ajakulu vähendamine 0,4 tunnini.
11.Ringkonnakohus on seisukohal, et I kohtuastme riigilõiv ei kuulu hagejate vahel jagamisele ning tuleb kostjalt välja mõista täies mahus hageja I kasuks. Riigilõiv ei sõltu konkreetsel juhul hagejate arvust ning asjaolu, kuidas hagejad omavahel hagi esitamisel tasutud riigilõivu ära jagasid, on nende omavahelise sisesuhte küsimus. Lähtuvalt asjaolust, et Tallinna Ringkonnakohus muutis Harju Maakohtu 12.09.2017.a otsust, jättes VPi hagi menetlemise kulud maakohtus kostja kanda, tuleb kostjalt välja mõista riigilõivuks makstud summa täies ulatuses hageja kasuks. Kostja peab arvestama, et hagi rahuldamise korral jäävad menetluskulud, sh ka riigilõiv kostja kanda. Hageja, kelle hagi rahuldatakse, ei pea jääma menetluskulude hüvitisest ilma põhjusel, et hagejaga samas menetlusdokumendis esitasid ühiselt hagi veel kaks hagejat, kelle hagi jäeti läbi vaatamata.
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohus arvutas valesti kostja menetluskulusid, jättes arvestamata käibemaksu. Kostja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane (I kd, t/l 170), mistõttu on põhjendatud menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamine TsMS § 174 lg 10 alusel. Harju Maakohus pidas põhjendatuks kostja kohtukulude hüvitamist käibemaksuta 1314,45 euro ulatuses (2/3 1971,67 eurost). Ringkonnakohus leiab, et väljamõistetavale summale tuleb lisada täiendav ajakulu 0,5h ulatuses, mis kulus 25.04.2017.a toimunud istungi ettevalmistamiseks. Kostja esindaja tunnihind oli 125 eurot/tunnis (käibemaksuta), seega tuleb hüvitatavatele menetluskuludele juurde liita 62,5 (0,5h x 125 eurot/tunnis) eurot. Seega on kostja hüvitatavad menetluskulud 1376,95 (1314,45 eurot+62,5 eurot) eurot käibemaksuta ning 1652,34 eurot käibemaksuga. Tuginedes eeltoodule leiab Tallinna Ringkonnakohus, et kostja maakohtu menetluskulud tuleb välja mõista JRlt ja NSlt summas 1652,34 eurot (esindaja tasu koos käibemaksuga).
13.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

Tsiviilasi nr 2-16-18861

14.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.

Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/

Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.