lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-129035/5

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 27.06.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-129035/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.06.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1669
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Vastuskiri
Terviseamet · Väljaminev dokument · 2025-07-08
Kiri
Terviseamet · Väljaminev dokument · 2025-06-03
Vastuskiri
Terviseamet · Sissetulev dokument · 2025-06-09
Selgitustaotlus
Terviseamet · Sissetulev dokument · 2025-03-10
Vastuskiri
Terviseamet · Väljaminev dokument · 2025-03-11

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 405LihtmenetlusTsMS § 637 lg 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alusedVÕS § 42 lg 1, 3Tüüptingimuse tühisusTsMS § 163Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 178Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Estonian Clinic OÜ12602980(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-17-129035

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-129035

Tsiviilasi

Estonian Clinic OÜ hagi Xxxxvastu võlgnevuse 308,70 euro ja viivise 308,70 euro saamiseks

Tsiviilasja hind

617,40 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Estonian Clinic OÜ (registrikood 12602980, asukoht Raua 32-37, 10152 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev (Advokaadibüroo CLARUS, e-post [email protected]) Kostja Xxxx(isikukood xxx, elukoht xx Tallinn)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista XxxxEstonian Clinic OÜ kasuks võlgnevus 308,70 eurot ja seisuga 14. veebruar 2018 sissenõutavaks muutunud viivis 22,79 eurot. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine
1.Jätta menetluskulud 54% ulatuses Xxxxkanda ja 46% ulatuses Estonian Clinic OÜ kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-25-23030/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-24-15752/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.09.20262-26-117123/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 187Menetlusabi taotluse lahendamine
TsMS § 444 lg 4Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 448 lg 41Täiendav otsus
VÕS § 41Tüüptingimustega lepingu kehtivus
2.
Välja mõista XxxxEstonian Clinic OÜ kasuks menetluskuludena 400,90 eurot.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb xxx tasuda Estonian Clinic OÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

2-17-129035 Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus täiendab käesolevat otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui menetlusosaline teatab 10 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus

1.Hagiavalduse kohaselt on Xxxx(kostja) pöördunud Estonian Clinic OÜ (hageja) poole iluteenuse saamiseks. Kostjaga sõlmiti järelmaksuleping. Vastavalt lepingutingimustele on kostja võtnud endale kohustuse tasuda kokku 308,70 eurot vastavalt maksegraafikule. Hageja osutas kostjale iluteenuseid vastavalt kokkulepitule. Hageja on mitu korda pöördunud kostja poole palvega tasuda võlgnevust, kuid tulemuseta - kostja keeldus ja jätkuvalt keeldub oma kohustuse täitmisest. Kostja on kohustatud tasuma hagejale mh viivist suuruses 1% päevas kogu maksmata summast. Antud juhul ei ole tegemist varem kokkuleppimata tingimusega, kuna nõude viivise väljamõistmiseks suuruses 1% päevas maksmata summalt tuleneb poolte vahelisest kokkuleppest. Arves (nr 01-2016-13/2) on selgelt toodud tingimus: „NB! Viivis 1% päevas kogu maksmata summast“. Kostja on arve vastu võtnud ja tingimusega nõustunud, mida kinnitab tema allkiri. Seega ei saa väita, et viivise suuruses osas (1% päevas) on tegemist varem kokku leppimata tingimusega. Hageja nõuab viivis suuruses 1% päevas lähtudes VÕS § 113 lgst 1, mille kohaselt kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohtu selgitused
2.Kohus menetleb tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lgle 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib lihtmenetluse otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka juhul, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus.
3.Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4.Hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude osalise rahuldamata jätmisega seonduvalt selgitab kohus järgimist. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et kostja pidi võlgnevuse tasuma osamaksetena vastavalt (13.01.2017) arvele (nr 01-2016-13/2). Hageja on esitanud (14.03.2018) kohtule järgmise viivise arvestuskäigu: 1) võlasumma 308,70 eurot, periood: 13.02.2017 14.02.2018, viivisemäär (päevas) 1%, perioodis viivitatud päevi kokku: 367, viivis perioodi lõpus: 1132,93 eurot; 2) võlasumma: 308,70 eurot, periood: 13.03.2017 - 14.02.2018,

2-17-129035 viivisemäär (päevas) 1%, perioodis viivitatud päevi kokku: 339, viivis perioodi lõpus: 1046,49 eurot; 3) võlasumma: 308,70 eurot, periood: 13.04.2017 - 14.02.2018, viivisemäär (päevas) 1%, perioodis viivitatud päevi kokku: 308, viivis perioodi lõpus: 950,80 eurot. Hageja on palunud (14.02.2018) hagiavalduse resolutsioonis kostjalt välja mõista viivise summas 308,70 eurot.

5.Seejuures nähtub aga hagile lisatud 13.01.2017 arvest nr 01-2016-13/2, et kostjal tuli esimene osamakse summas 102,90 eurot tasuda hiljemalt 13.02.2017; teine osamakse summas 102,90 eurot hiljemalt 13.03.2017 ja kolmas osamakse summas 102,90 eurot hiljemalt 13.04.2017 (arvel ilmselt ekslikult kajastatud kuupäev 13.04.2016, vt siinkohal ka hageja 14.03.2018 hagi täpsustuse p-s 4 viivise arvestuskäigus toodud kuupäeva, st hageja märgib samuti kolmanda osamakse tasumise kuupäevaks 13.04.2017). Kohus peab esmalt vajalikuks hagejale selgitada, et VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega on hageja esimese osamakse summas 102,90 eurot sissenõutavaks muutumise aeg 14.02.2017 (mitte 13.02.2017), teise osamakse summas 102,90 eurot sissenõutavaks muutumise aeg 14.03.2017 (mitte 13.03.2017) ja kolmanda osamakse summas 102,90 eurot sissenõutavaks muutumise aeg 14.04.2017 (mitte 13.04.2017).
6.Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja palunud viivist arvestada 1% päevas kogu maksmata summalt lähtuvalt arves (nr 01-2016-13/2) toodud tingimusele („NB! Viivis 1% päevas kogu maksmata summast“), millise arve on kostja ka allkirjastanud. Esmalt juhib kohus tähelepanu, et Riigikohus on 17.12.2009 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-144-09, p-s 11 sedastanud, et ei saa järeldada, et arve vastuvõtmise kohta antud allkiri oleks hinnatav arvele sisulise nõustumuse andmisena. Allkiri on antud arve vastuvõtmise kohta. Seda ei saa tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-te 2 või 3 alusel lugeda otseseks või kaudseks tahteavalduseks, millest nähtuks soov tuua kaasa õiguslik tagajärg, st nõustumine arvel märgitud viivise ja selle määraga. Riigikohus märkis mh, et selleks, et arvel näidatud tingimused muutuksid poolte kokkuleppe osaks, peaks olema arvel selgelt näidatud, et soovitakse kokku leppida seni kokkuleppimata tingimustes. Arve vastuvõtmine või sellele allakirjutamine võib erandjuhul tähendada arvel märgitud tingimustega nõustumist. Seda nt juhul, kui vastuvõtja on oma varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, tasudes nt mõnel varasemal arvel näidatud viivise vms (vt ka Võlaõigusseadus I, Üldosa (§-d 1-207). Kommenteeritud väljaanne. Koostajad: P.Varul jt. Tallinn 2016, lk 558). Käesolevas asjas kohus seesuguseid asjaolusid tuvastanud ei ole.
7.Lisaks tuleks Riigikohtu arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult (vt Riigikohtu 10.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Maakohus juhib tähelepanu, et arvel kajastatud viivise määr 1% päevas kogu maksmata summalt ületab käesoleval juhul seadusjärgset viivisemäära oluliselt enam kui kolm korda. Kohus leiab, et tegu on ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega VÕS § 42 lg 3 p-st 5 tulenevalt ning VÕS § 42 lg 1 järgi on selline tüüptingimus tühine.
8.VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Riigikohus on seejuures selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24 ja 10.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-2516, p 13). Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja sissenõuetavaks muutunud viivise nõue põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgse viivisenõude osas

2-17-129035 perioodi 14.02.2017 kuni 14.02.2018 eest esimeselt osamakselt (s.o 102,90 eurolt) summas 8,25 eurot; perioodi 14.03.2017 kuni 14.02.2018 eest teiselt osamakselt (s.o 102,90 eurolt) summas 7,62 eurot ja perioodi 14.04.2017 kuni 14.02.2018 eest kolmandalt osamakselt (s.o 102,90 eurolt) summas 6,92 eurot, kõik kokku seega summas 22,79 eurot. Ülejäänud (s.o 308,70 eurot - 22,79 eurot = 285,91 eurot) osas jääb hageja viivisenõue rahuldamata.

9.Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 45 eurot, hagimenetluses tasutud riigilõiv 80 eurot ning õigusabikulud 662,40 eurot (käibemaksuga).
10.Kohus selgitab, et Riigikohtu seisukoha järgi ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda ning tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (vt Riigikohtu 06.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist keskmisest keerulisema menetlusega, arvestades ka asjaolu, et kostja ei ole menetluses vastuväiteid esitanud. Seetõttu ei näe kohus põhjust kostjalt välja mõista hageja õigusabikulusid haginõudest suuremas ulatuses. Seega on kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja õigusabikulud põhjendatud (hagihinna ulatuses) summas 617,40 eurot, võttes arvesse ka alltoodud menetluskulude jaotust.
11.Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 54% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 46% ulatuses hageja ja 54% ulatuses kostja kanda. Kuna kostja seoses hagiavaldusega kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid lepingulise esindaja vahendusel teostanud ei ole, eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 400,90 eurot (s.o 742,40 eurost 54%).
12.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
13.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.09.20262-26-115507/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-26-113435/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja