OÜ hagi KGi vastu raamatupidamisdokumentide ja sularaha väljaandmiseks või kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.06.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
RAMANTIUS GRUPP OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
235 374,46 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: RAMANTIUS GRUPP OÜ (registrikood 11271297), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Friedenthal Kostja: KG (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: EL (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja advokaat Karl-Morten Jõgi
Kohtuistungi toimumise aeg
04.06.2018, avalik kohtuistung
Kohtuistungil osalenud menetlusosalised
Hageja lepinguline esindaja Tarmo Friedenthal
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 21.06.2017 otsus ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.17.06.2015 esitas RAMANTIUS GRUPP OÜ (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse ning 24.08.2015 esitas täpsustatud hagiavalduse tervikteksti, milles palus kohustada KGi (kostja) üle andma hagejale kõik hageja raamatupidamise algdokumendid perioodist 30.09.2013-11.06.2014 ning elektroonilised raamatupidamisregistrid samast perioodist. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja hageja sularahakassa summas 231 874,46 eurot või alternatiivselt mõista nimetatud rahasumma kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitisena.
2.08.11.2016 täpsustas hageja raamatupidamise algdokumentide ja raamatupidamisregistri väljaandmise nõuet ning palus kohustada kostjat andma üle hageja raamatupidamise algdokumendid ning elektroonilised raamatupidamisregistrid järgmiste majandustehingute toimumise ja kajastamise kohta: 1) 01.11.2013 sularaha väljavõtmine 750.00 2) 03.11.2013 sularaha väljavõtmine 750.00 3) 08.11.2013 ELKDATA OÜ arve nr 445608 5.75 4) 08.11.2013 ELISA EESTI AS Arve nr 2963285 4.87 5) 08.11.2013 Les Mills Nordic AB Arve nr 231510-417428, 231510-416759 82.00 6) 08.11.2013 CAESARI TURVATEENISTUSE AS Arve nr 137853-34539 58.12 7) 08.11.2013 DIGISILM PRO OÜ Arve nr 1-11908 109.00 8) 08.11.2013 sularaha väljavõtmine 350.00 9) 08.11.2013 sularaha väljavõtmine 250.00 10) 09.11.2013 Les Mills Nordic AB arve nr 231510-419178 288.00 11) 09.11.2013 sularaha väljavõtmine 100.00 12) 10.11.2013 sularaha väljavõtmine 100.00 13) 11.11.2013 sularaha väljavõtmine 230.00 14) 11.11.2013 EKTACO AS Arve nr 143146 124.02 15) 11.11.2013 RÖDL & PARTNER OÜ 268.43 16) 11.11.2013 RÖDL & PARTNER OÜ 268.43 17) 11.11.2013 RAE INVEST OÜ Laen 15.00 18) 11.11.2013 RÖDL & PARTNER OÜ lõplik tasumine 300.00 19) 11.11.2013 RAE INVEST OÜ laenu tagastus 15.00 20) 11.11.2013 sularaha väljavõtmine 100.00 21) 12.11.2013 sularaha väljavõtmine 750.00
22) 13.11.2013 CleaningAid OÜ arve nr 13590 44.28 23) 13.11.2013 Kivilinna Hulgikaup 206.28 24) 13.11.2013 Sikupilli automaattankla 50.00 25) 13.11.2013 HEAOLUAGENTUUR OÜ Arve nr 130139, 130149 211.08 26) 14.11.2013 ARTEK OÜ arve nr 13130 64.80 27) 14.11.2013 sularaha väljavõtmine 150.00 28) 14.11.2013 sularaha väljavõtmine 100.00 29) 15.11.2013 KG ülekanne 825.00 30) 23.11.2013 sularaha väljavõtmine 300.00 31) 24.11.2013 K-Rauta/Tondi 21.73 32) 25.11.2013 LINXTELEKOM ESTONIA OÜ arve nr 2013110077369189647 25.20 33) 25.11.2013 KAARDIEKESPERT OÜ arve nr 130753 225.00 34) 25.11.2013 EKTACO AS arve nr 143164 104.40 35) 25.11.2013 EKTACO AS arve nr 143135 324.00 36) 25.11.2013 Kivilinna Hulgikaup 79.94 37) 26.11.2013 AS CITYSEC arve nr M00228 osaline tasumine 258.83 38) 26.11.2013 RAE INVEST OÜ ülekanne 135.00 39) 26.11.2013 sularaha väljavõtmine 500.00 40) 27.11.2013 EESTI AUTORENT 72.00 41) 28.11.2013 SINU REISIBÜROO AB MATKAPUNKT TRAVELTOP OÜ arve nr 77377A 329.00 42) 28.11.2013 KG ülekanne 150.00 43) 28.11.2013 Kivilinna Hulgikaup 356.06 44) 28.11.2013 NESTE TONDI 26.59 45) 28.11.2013 www.airbaltic.com 378.98 46) 28.11.2013 NESTE MUSTAKIVI 93.16 47) 29.11.2013 Sularaha väljavõtmine 350.00 48) 30.11.2013 Sularaha väljavõtmine 275.00 49) 30.11.2013 Sularaha väljavõtmine 320.00 50) 01.12.2013 Tulika takso 5.95 51) 02.12.2013 OÜ Eurorehvid, arve nr 13476 854.00 52) 02.12.2013 Rae Invest OÜ, laen vastavalt lepingule 1125.00 53) 02.12.2013 Sularaha väljavõtmine 155.00 54) 02.12.2013 Sularaha väljavõtmine 350.00 55) 03.12.2013 Tervise Abi OÜ, arve nr 1300722 13.99 56) 03.12.2013 OÜ Eiselt Research, arve nr 501753 13.20 57) 03.12.2013 OÜ Eiselt Research, arve nr 501609 64.20 58) 03.12.2013 OÜ Eiselt Research, arve nr 501752 90.00 59) 03.12.2013 Saku Läte OÜ 32.28 60) 03.12.2013 Cleaningaid OÜ, arve nr 1360 145.08 61) 03.12.2013 Saku Läte OÜ 123.53 62) 03.12.2013 Saku Läte OÜ 15.34 63) 03.12.2013 Rae Invest OÜ, laen vastavalt lepingule 100.00 64) 04.12.2013 Bekkeri Ärikinnisvara OÜ, laen vastavalt lepingule 200.00 65) 04.12.2013 Bekkeri Ärikinnisvara OÜ, laen vastavalt lepingule 10000.00 66) 04.12.2013 KG SV->SV 10000.00 67) 04.12.2013 Bekkeri Ärikinnisvara OÜ, laen vastavalt lepingule 5000.00 68) 04.12.2013 Sularaha väljavõtmine 750.00 69) 04.12.2013 Sularaha väljavõtmine 750.00 70) 04.12.2013 Sularaha väljavõtmine 750.00
71) 04.12.2013 Sularaha väljavõtmine 750.00 72) 04.12.2013 Enteks Service 45.00 73) 05.12.2013 Omavara OÜ, arve nr 13007 69.18 74) 05.12.2013 AS Citysec, arve nr M00228, osaline tasumine 500.00 75) 05.12.2013 Sularaha väljavõtmine 750.00 76) 05.12.2013 Sularaha väljavõtmine 750.00 77) 05.12.2013 Sularaha väljavõtmine 750.00 78) 05.12.2013 Sularaha väljavõtmine 500.00 79) 06.12.2013 Digisilm Pro OÜ, arve nr 1-12013 28.50 80) 06.12.2013 Sularaha väljavõtmine 750.00 81) 07.12.2013 Silberauto Järve esindus 59.76 82) 07.12.2013 1-2-3 Juhkentali 93.40 83) 07.12.2013 IM Arvutid Narva mnr 17.0 84) 08.12.2013 Sularaha väljavõtmine 40.00 85) 09.12.2013 Sularaha väljavõtmine 100.00 86) 09.12.2013 Caesari Turvateenistuse AS, arve nr 138736 34539 60.00 87) 09.12.2013 Apple ITunes Store-EUR/ITunes.com 12.99 88) 10.12.2013 AS Citysec, arve M00228 osaline tasumine 100.00 89) 10.12.2013 Sularaha väljavõtmine 300.00 90) 11.12.2013 Sularaha väljavõtmine 100.00 91) 11.12.2013 Ektaco, arve nr 143575 42.00 92) 12.12.2013 Favora Tondi tankla 62.23 93) 12.12.2013 Ehitusmaterjalide kaup 76.41 94) 13.12.2013 Linxtelecom Estonia OÜ 35.83 95) 14.12.2013 Vana-Lõuna Automaattankla 88.54 96) 14.12.2013 Hesburger Jazz Tartu 12.00 97) 15.12.2013 Air Baltic Corporation Sia, KG 335.97 98) 16.12.2013 KG, ülekanne 300.00 99) 20.12.2013 TRIPSTA 414.67 100) 27.12.2013 Rae Invest OÜ, laen vastavalt lepingule 95.00
3.Hagiavalduse kohaselt oli kostja ajavahemikus 29.11.2006 kuni 11.06.2014 hageja juhatuse ainus liige. Kostja kutsuti juhatuse liikme kohalt tagasi ning AT nimetati uueks juhatuse liikmeks, mille kohta tehti kanne äriregistrisse 11.06.2014. Kostja ei andnud uuele juhatuse liikmele üle hageja raamatupidamise algdokumente ja raamatupidamisarvestust. Hageja juhatuse liikmel ATil on õnnestunud kindlaks teha, et kuni 30.09.2013 on hageja raamatupidamisega tegelenud Rödl & Partner OÜ, kellelt saadud andmete kohaselt on olnud viidatud kuupäeva seisuga sularahakassas 231 874,46 eurot, mida tõendab hageja bilanss 30.09.2013 seisuga. Alates 01.10.2013 puuduvad mistahes andmed hageja raamatupidamisarvestuse kohta ka Rödl & Partner OÜ-l. Samas oli Rödl & Partner OÜ andmetel kostja isikuks, kellele hageja raamatupidamisarvestuse elektrooniline koopia üle anti ning seetõttu on hageja seisukohal, et see on käesoleva hetkeni kostja valduses. Samuti peavad kostja valduses olema hageja raamatupidamise algdokumendid perioodist 01.10.2013-11.06.2014. Ka sularahakassat ei ole kostja ATile kui hageja uuele juhatuse liikmele üle andnud. Hageja leidis, et kostja on rikkunud oluliselt juhatuse liikme kohustusi ning jätnud välja andmata tema valduses olevad hageja raamatupidamise algdokumendid ning sularahakassa. Juhuks, kui menetluses ilmneb, et kostja on pööranud tema käes oleva hagejale kuuluva sularahakassa enda kasuks, esitab hageja alternatiivselt nõude kahju hüvitamiseks sularahakassas oleva hageja raha ulatuses.
4.08.11.2016 hagi täpsustuses selgitas hageja, et selles loetletud majandustehingud nähtuvad hageja pangakonto väljavõttelt, seega on tõendatud nende toimumine. Juhul, kui kostja avaldab, et ta ei ole tehinguid kirjendanud ega säilitanud algdokumente, on võimalik hagejal lähtuda sellest avaldusest oma raamatupidamisdokumentatsiooni korrastamisel ning aruandluse koostamisel. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja raamatupidamisdokumentatsioon ja sularahakassa on hageja enda valduses ning kostja pole hagejale mistahes kahju tekitanud. Lisaks ei ole hageja nõuded raamatupidamise algdokumentide ning elektrooniliste raamatupidamisregistrite üleandmiseks ja sularahakassa summas 231 871,46 eurot üleandmiseks menetletavad, kuna kostjal pole hagi rahuldamise korral võimalik objektiivselt sellist kohtuotsust täita. Samuti ei saaks kohtutäitur sellise ebamäärase resolutsiooniga kohtuotsust täita. Kostja on juba 03.06.2014 hageja ainuosanikule ning hageja uuele juhatuse liikmele ATile nii hageja rahalised vahendid kui ka raamatupidamisdokumentatsiooni üle andnud ning hageja on kinnitanud mistahes nõuete ja pretensioonide puudumist kostja suhtes. Hageja uus juhatuse liige AT on väljastanud kostjale 03.06.2014 sellekohase kinnituskirja.
6.Hageja pole tõendanud sularahakassa olemasolu. Samuti pole hageja tõendanud perioodi 30.09.2013-11.06.2014 osas mistahes raamatupidamisdokumentatsiooni või elektrooniliste raamatupidamisregistrite olemasolu. Hageja on ise hagis kohtule tunnistanud, et ta ei tea, millest hageja raamatupidamisdokumentatsioon ning elektroonilised raamatupidamisregistrid koosnevad. Hageja väited, et sularahakassa suurust tõendab hageja bilanss seisuga 30.09.2013, on ainetu. Hagi lisas 3 on allkirjastamata ning tuvastamata päritoluga dokument, mille on hageja ilmselt ise fabritseerinud. Tõendamata on asjaolu, et tegemist on hageja bilansiga seisuga 30.09.2013. Hageja pole tõendanud, et hageja üldse mingit äritegevust vaidlusalusel perioodil omas ja sellistes suurtes rahasummades sularaha käitles. Äriregistrist nähtuvalt on hagejal esitamata kõik majandusaasta aruanded alates 2010. aastast, mistõttu on kostja veendunud, et hagejal polegi tegelikult sellist majandustegevust, mille käigus oleks võimalik tekitada hageja poolt märgitud ulatuses sularahakassat.
7.Hageja poolt hagi täpsustuses toodud nimekiri ei sisalda loetelu dokumentidest, mida oleks hagi rahuldava kohtuotsuse korral võimalik isegi teoreetiliselt üle anda. Hagi täpsustuses ei ole loetletud dokumente, mille üleandmist hageja kostjalt nõuab, vaid on esitatud väidetav väljavõte hageja arveldusarvest, mis on puudulik, selle päritolu on arusaamatu ning tuvastatav ei ole selle dokumendi seos käesolevas asjas tõendamist vajavate asjaoludega. Kolmanda isiku seisukoht
8.29.11.2016 määrusega rahuldas maakohus kostja taotluse ning kaasas ELi menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel. Kolmas isik soovis toetada menetluses hageja positsiooni. Nii hagejal kui kostjal puudub kolmanda isiku vastu hagi aluseks olevatel asjaoludel mis tahes nõue. EL ei ole olnud vastutav hageja sularahakassa ega raamatupidamisdokumentide eest. Nii hageja kui kostja on kinnituskirjades selgesõnaliselt kinnitanud, et neil puuduvad mis tahes pretensioonid ja nõuded ELi vastu seonduvalt hageja sularahakassa ja raamatupidamisdokumentidega. Kostja vastuväited hagile ei ole usutavad ning on suures osas vastuolulised. Kostja väitis esmalt, et ta andis sularahakassa ja raamatupidamisdokumentatsiooni üle ATile. Kui selgus, et dokument, mis kostja faktiväidet pidi väidetavalt tõendama, on võltsitud, asus kostja süüdistama sularaha
kadumises ELi. Ainuüksi kõnealused asjaolud annavad kinnitust sellele, et kostja valetab ning et raha ja raamatupidamisdokumentatsiooni kadumise taga seisab just nimelt tema. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
9.Harju Maakohus jättis 21.06.2017 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 4862 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kolmanda isiku ELi taotluse menetluskulude väljamõistmiseks jättis maakohus rahuldamata ning menetluskulud tema enda kanda.
10.Maakohtu otsuse kohaselt ei ole vaidlust selles, et kostja oli alates 29.11.2006-11.06.2014 hageja juhatuse liige. Pärast kostja tagasikutsumist juhatuse liikme kohalt oli hageja uueks juhatuse liikmeks alates 11.06.2014-22.09.2016 AT. Alates 22.09.2016 on hageja juhatuse liikmeks RP.
11.Raamatupidamiskohustuslase kohustused on sätestatud raamatupidamise seaduse §-s 4. Äriseadustiku (ÄS) § 183 kohaselt on raamatupidamise korraldamine juhatuse kohustus. Kostja on märkinud, et andis raamatupidamisdokumendid ja sularahakassa üle ATile, mille tõendamiseks esitas kohtule 03.06.2014 kuupäevaga dateeritud kinnituskirja. Nimetatu allkirjastas kostja väitel AT kostja juuresolekul. EKEI ekspertiisiaktiga on tõendatud, et kinnituskirja tekst on trükitud paberile hiljem, kui sellele on kirjutatud ATi allkiri. Seega ei saa see kinnitada kostja väiteid ning kohus selle tõendiga otsuse tegemisel ei arvestanud.
12.Kohus leidis, et hageja poolt 08.11.2016 hagi täpsustuses toodud nimekiri perioodil 01.1127.12.2013 tehtud tehingutest ei sisalda loetelu dokumentidest, mida oleks hagi rahuldava kohtuotsuse korral võimalik üle anda. Hagi täpsustuses ei ole loetletud dokumente, mille üleandmist hageja kostjalt nõuab, vaid hageja on lähtunud väidetavast väljavõttest hageja pangakontost, millest nähtuvad teatud tehingud. Nii ei ole hageja nõude täpsustuse alusel vormistatud kohtuotsuse põhjal kohtutäituril võimalik kostjalt välja nõuda dokumenti nimetusega 01.11.2013 sularaha väljavõtmine 750.00 jt sularaha väljavõtmisest tulenevad dokumentide nõuded. Samuti on ebaselge ja ei ole seetõttu täidetav näiteks nõue Kinnisvara Hulgikaup 206.28, Sikupilli Automaattankla 50.00 jne. Kohtutäituril puudub pädevus hinnata, kas antud majandustehingute aluseks oleva dokumendi puhul on tegemist sellekohase tõendiga.
13.Algdokumentide ja elektroonilise registri väljaandmise nõue ei ole ka usaldusväärselt tõendatud. Hageja poolt esitatud väidetav hageja pangakonto väljavõte ei ole nõuetekohane tõend ning selle päritolu ei ole tuvastatav. Kostja märkis vastuses ja kohus nõustub sellega, et konto väljavõte sisaldab reeglina tulpade nimetust, ettevõtte nime, panga nime ja pangakonto numbrit – neist ühtegi esitatud dokumendil ei ole. Samuti on esitatud dokumenti omakäeliselt kriipsutatud. Hageja esitas antud dokumendi pdf-faili kujul ning selle metaandmetest nähtub, et fail on koostatud 08.11.2016. Kohus nõustus kostjaga, et failist ei nähtu, millise ettevõtte väidetavad tehinguid see fail kajastab, millisest pangast on väljavõte tehtud ja millise arveldusarve kohta. Hageja esindaja märkis alles 24.05.2017 toimunud kohtuistungil, et tegemist on hageja AS Swedbank konto väljavõttega, seda millegagi tõendamata. Kuna esitatud dokumendist ei nähtu selle päritolu ega seos hagejaga ning see on allkirjastamata, asus kohus seisukohale, et nimetatud tõend ei kinnita usaldusväärselt hageja käsitletavat nõuet. Tulenevalt asjaolust, et haginõude täpsustus põhineb kõnealusel dokumendil, leidis kohus, et ei ole tõendatud ka haginõude täpsustuses loetletud tehingute
toimumine, mille aluseks olevaid raamatupidamise algdokumente ja elektroonilisi registreid hageja kostjalt nõuab.
14.Hageja esitas sularahakassa olemasolu tõendamiseks kohtule esialgselt üksnes hageja bilansi 30.09.2013 seisuga. Seejärel andis vande all sellekohase üksikasjaliku seletuse hageja juhatuse liige AT, kes väitis, et sularaha on kostja välja võtnud hageja pangakontolt aastate vältel. Hageja 08.11.2016 seisukoha kohaselt ei tasu hageja endise juhatuse liikme ATi vande all antud seletusele, et sularahakassa oli kujunenud pangakontolt tehtud sularahaväljamaksete tulemusel, omistada määravat tähendust. Tegelikkuses eksis AT tahtmatult kassa kujunemise alustes seetõttu, et sularaha väljavõtmised pangakontolt alates 01.11.2013 võivad täiendavalt kassa puudujääki suurendada. Kuni 30.09.2013 on sularahakassa kujunenud igapäevase majandustegevuse käigus vastavalt läbimüügi aruannetele ja kassaraamatule sissetulnud sularahamaksetest tulenevalt. Kohus hageja selgitustega ei nõustunud, kuna hageja esindaja ATi vande all antud seletuse kohaselt käis ta pangas ja tutvus hageja pangakonto väljavõttega, millest selgus, et sularahakassa jääk oli 248 000 eurot. Vastuseks kostja küsimusele täpsustas AT, et pangakontodest selgus, et sularahas oli välja võetud üle 200 000 euro 5-6 aasta jooksul. Kohtule esitatud AS Swedbank ja AS SEB Pank hageja pangakonto väljavõtted perioodist 01.01.2010 kuni 30.09.2013 seda ei kinnita. Seega on hageja endise juhatuse liikme ATi vande all antud seletus ebausaldusväärne ja dokumentaalsete tõenditega ümber lükatud.
15.Alles 08.11.2016 esitas hageja väljavõtted hageja läbimüügi aruannetest perioodil 01/2013 kuni 09/2013 ja väljavõtte hageja kassaraamatust, mis on allkirjastatud hageja praeguse juhatuse liikme poolt. Vaatamata asjaolule, et kostja vaidles algusest peale vastu hageja tõendite usaldusväärsusele ei esitanud hageja mingit tõendit selle kohta, et ülalnimetatud dokumendid oleksid koostatud antud äriühingu poolt hageja tegeliku majandustegevuse alusel nendes märgitud mahus. Esitatud dokumentidest ei nähtu nende päritolu. Hageja praegune juhatuse liige, kes on ametisse nimetatud 22.09.2016, on need küll allkirjastanud, kuid dokumendid ise käsitlevad oluliselt varasemat ajaperioodi, on koostatud teadmata isiku poolt, ning need ei ole kohtu jaoks usaldusväärsed, arvestades muuhulgas hageja vastuolulist käitumist menetluses. Seetõttu jättis kohus antud tõendid arvestamata.
16.Kostja esitas 04.10.2016 menetlusdokumendiga MMi seletuskirja, milles klientidelt sularaha vastu võtnud hageja töötaja MM selgitab sularaha käitlemist. Kohus leidis, et see tõendab sularahakassa olemasolu ja selle pidamise viisi, kuid ei tõenda hagejal sularahakassa olemasolu 30.09.2013 seisuga summas 231 874,46 eurot. Hilisemalt märkis kostja, et sularahakassa olemasolu korral oli see ELi käsutuses, kuna tema korraldas hageja töötajana spordiklubi tegevust. Kolmas isik on esitanud kohtule kinnituskirjad, milles kostja kinnitab, et talle on hageja raamatupidamisdokumentatsioon üle antud ja tal puuduvad pretensioonid ELi ja SSi vastu seoses sularahakassa üleandmisega. Kohus leidis, et eelnimetatud kinnituskirjadega on küll tõendatud raamatupidamisdokumentide üleandmine kostjale ja sularahakassaga seonduvate pretensioonide puudumine kolmanda isiku vastu. Nimetatud kinnituskirjast aga ei nähtu, millistest dokumentidest raamatupidamisdokumentatsioon koosnes ja kas üldse ning millises summas sularaha üle anti.
17.Maakohus leidis, et hageja alternatiivne kahju hüvitamise nõue summas 231 874,46 eurot tuleb jätta rahuldamata. Kohus on eelnevalt analüüsinud sularahakassa nõuet ja leidnud, et hageja ei ole tõendanud sularahakassa summas 231 874,46 eurot olemasolu. Seega ei ole hageja tõendanud temale kahju tekkimist ega kahju suurust.
18.Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda (TsMS § 162 lg 1) ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu kokku summas 4862 eurot. Ühtlasi rahuldas kohus kostja taotluse viiviste väljamõistmiseks. Kohus leidis, et kuna hagi jääb rahuldamata, puudub TsMS § 162 lg 1 ja TsMS § 167 lg 1 tulevalt alus kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt, mistõttu tuleb kolmanda isiku menetluskulud TsMS § 167 lg 2 alusel jätta kolmanda isiku kanda. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
19.14.07.2017 esitas hageja Harju Maakohtu 21.06.2017 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.
20.Apellatsioonkaebuse kohaselt on hageja täpsustatud raamatupidamise algdokumentide ning raamatupidamisregistrite väljaandmise nõue tõendatud, selgepiiriline ning kohtuotsuse alusel täidetav. 08.11.2013 menetlusdokumendis konkretiseeritud majandustehingute aluseks olevate algdokumentide väljaandmise nõude rahuldamiseks ei pea hagis nimetama vastavaid dokumente kuupäevaliselt ja nimeliselt. Hagejal oleks võimatu seda teha, sest ta ei tea, mis on olnud vaidlusaluste majandustehingute majanduslik sisu ja alus. Hageja hinnangul on lisaks tema poolt esitatud pangaväljavõttele ka kostja enda vande all antud seletusega tõendatud, et raamatupidamise algdokumendid 01.11-27.12.2013 eksisteerisid. Raamatupidamise registritega ei tohiks üldse probleemi olla, kuivõrd raamatupidamisregistreid peetakse RPS § 9 lg-te 1 ja 2 kohaselt andmekogudena, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud kirjendite ja saldode kohta. Vaidlust ei ole selle üle, et perioodil 01.11-27.12.2013 pidas raamatupidamisregistreid kostja isiklikult (seda kinnitas kostja ise vande all).
21.Maakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui jättis arvestamata hageja pangakonto väljavõttega. Juhul, kui maakohus leidis, et .pdf failina esitatud pangakonto väljavõte ei ole tõendina arvestatav, siis pidanuks ta sellele eelmenetluses hageja tähelepanu juhtima. Hageja arvates ei ole lubatav, et kohtu seisukoht tõendi formaalse lubatavuse kohta ilmneb alles kohtuotsusest, sest antud juhul oli tegemist tõendi formaalse puudusega, mida oli hagejal võimalik kõrvaldada.
22.Sularahakassa väljamõistmise ning alternatiivse kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmisel on maakohus jätnud põhjendamatult arvestamata sularahakassa olemasolu, kujunemist ja suurust tõendavate tõenditega. Sealhulgas on maakohus jätnud arvestamata kostja vande all antud seletusega, milles kostja kirjeldas sularahakassa suurust haginõudega võrreldavas suuruses ja selgitas ka selle kujunemise asjaolusid sarnaselt hagejaga. Samuti on maakohus jätnud põhjendamatult arvestamata hageja poolt 08.11.2016 esitatud hageja läbimüügi aruannetega ja laekumiste koondarvestusega, hageja kassaraamatu väljavõttega ja hageja juhatuse liikme poolt kinnitatud bilansiga. Maakohtu põhjendus nagu ei oleks nimetatud tõendid arvestatavad, kuna ei ole selge, kes on need koostanud ja praeguse juhatuse liikme allkiri ei tõenda hageja varasema raamatupidamisaruandluse õigsust, ei ole õige. Raamatupidamiskohustuslaseks on hageja kui osaühing ning hageja kassaaruandluse, sealhulgas varasemate perioodide aruandluse õigsust, on võimalik ka tema praegusel juhatusel kinnitada.
23.Maakohus on omistanud põhjendamatult suure tähtsuse ATi poolt ekslikult vande all selgitatule, et sularahakassa kujunes sularaha väljavõtmistest kostja poolt. Hageja on korduvalt seletanud, et AT ajas segamini erinevad ajaperioodid ning ta kirjeldas kassa
kujunemist sularaha väljavõtmisega kostja poolt perioodil 01.11 kuni 27.12.2013.a. Maakohus on hinnanud ATi ütlusi ühekülgselt ning ilma ülejäänud tõenditega arvestamata. ATi eksimus ei tähenda mingil juhul seda, et sularahakassat ei oleks olnud.
24.Kuna asjas on tõendatud hageja sularahakassa olemasolu, ei ole kostjal võimalik lõpmatult tugineda vastuväitele, et hageja ei ole tõendanud tema jaoks piisavalt veenvalt sularahakassa suurust. Olukorras, kus kostja väidab, et sularahakassat ei olnud üleüldse või eksisteeris see mingis muus suuruses, peab ta seda väidet tõendama.
25.Maakohus on ka hageja alternatiivse nõude rahuldamata jätmisel eksinud tõendite hindamisel ja tõendamiskoormuse jagamisel. Vastus apellatsioonkaebusele
26.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kolmas isik toetas apellatsioonkaebust ja palus selle rahuldada. Ringkonnakohtu seisukoht
27.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja tsiviilasi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
28.Hageja esitas 08.11.2016 hagi täpsustuse, milles loetles üles toimingud ja tehingud, mille kohta soovis ta kostjalt raamatupidamise algdokumente ja elektroonilisi raamatupidamisregistreid. Hageja märkis, et tehingute ja toimingute nimekiri tugineb tema pangakonto väljavõttele (III kd tl 43-49). Asjaolu, et kostja tegeles raamatupidamisega, nähtub tema vande all antud seletusest, mille kohaselt pidas ta raamatupidamise arvestust alates 01.11.2013 – 2013.a detsember. Lisaks on kostja andnud 04.11.2013 kinnituskirja, et EL on temale üle andnud kogu hageja raamatupidamisdokumentatsiooni 04.11.2013 seisuga. 04.12.2013 on kostja väljastanud kinnituskirja, et SS ja EL on temale üle andnud kõik Zelluloosi Spordiklubiga seotud raamatupidamisdokumendid, mis on edasi antud raamatupidamisettevõttele alates 01.04.2010 kuni 03.12.2013. Maakohus asus seisukohale, et pangakonto väljavõtte puhul ei ole tegemist nõuetekohase tõendiga, kuna sellest ei nähtu, millise ettevõtte väidetavaid tehinguid see kajastab, millisest pangast on väljavõte tehtud ja millise arveldusarve kohta, lisaks on see allkirjastamata. Seetõttu ei ole maakohtu hinnangul tõendatud ka tehingute toimumine, mille aluseks olevaid raamatupidamise algdokumente ja elektroonilisi registreid hageja nõuab. Sisuliselt on maakohus seega jätnud pangakonto väljavõtte ebausaldusväärsuse tõttu tõendina arvestamata. Kolleegiumi arvates rikkus maakohus sellega TsMS § 392 lg 1 p 4, mille kohaselt selgitab kohus eelmenetluses välja tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. Riigikohtu 20.06.2014 otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-41-14 (p 10) tuleneb, et kui maakohus jätab tõendid arvestamata põhjendusega, et need ei ole usaldusväärsed, kuna neid ei saa kontrollida, siis on maakohus asunud sisuliselt seisukohale, et nimetatud tõendid on asjakohatud. Sellises olukorras peab maakohus tegema TsMS § 238 lg 4 järgi määruse, millega keelduma nende tõendite vastuvõtmisest ning andma poolele TsMS § 230 lg 2 teise lause järgi võimaluse esitada muid tõendeid.
Käesoleval juhul ei ole maakohus teinud määrust nimetatud dokumentaalse tõendi vastuvõtmisest keeldumise kohta ega avaldanud enne kohtuotsuse tegemist, et ta sellega ei arvesta. Nii on maakohus käitunud hageja jaoks üllatuslikult ning jätnud hageja ilma võimalusest esitada pangakonto väljavõte (tavapärasel) viisil, millest nähtuksid maakohtu poolt viidatud andmed, ja sellega tõendada nende tehingute ja toimingute tegemist, millega seotud raamatupidamise algdokumente ja registreid ta nõuab.
29.Lisaks leidis maakohus, et hageja nõue raamatupidamise algdokumentide ja elektrooniliste registrite üleandmiseks ei ole selge ega täidetav, kuna hageja esitatud nimekiri ei ole loetelu dokumentidest, mida oleks hagi rahuldava kohtuotsuse korral võimalik üle anda. Kolleegium märgib, et hageja esitatud nimekirjas on toiminguid, kus on viide konkreetsele raamatupidamise algdokumendile (nt 11.11.2013 ECTACO AS arve nr 143146), kui ka toiminguid, milles ei ole viidatud konkreetsele raamatupidamise algdokumendile (nt 11.11.2013 Rödl & Partner OÜ 268.43). Ringkonnakohtu arvates saab aga hageja nõuet pidada piisavalt piiritletuks. Hageja nõuet saab mõista selliselt, et ta nõuab kostjalt nimekirjas märgitud toimingutega (tehingutega) seotud raamatupidamise algdokumente ja raamatupidamisregistreid, milles on need toimingud (tehingud) kajastatud. Tuleb arvestada ka sellega, et kuna hagiavalduse kohaselt hagejal endal neid raamatupidamisdokumente ei ole, siis ei ole tal võimalik iga pangakonto väljavõttest nähtuva toimingu puhul oma nõuet dokumendi täpsusega piiritleda. Kolleegium viitab ka Riigikohtu 17.01.2011 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-108-10 (p 10), kus nõuti tutvumist mh raamatupidamise algdokumentidega konkreetse rahasumma laekumise kohta, ning Riigikohus leidis, et nõudes on dokumendid piisava selgusega piiritletud. Samuti on Riigikohus selgitanud, et lahendi detailsus peab jääma mõistlikesse piiridesse, kuna liigne detailsus võib kaasa tuua omakorda vaidlusi. Kohtulahendi resolutsioonist peavad nähtuma selle täitmise üldised parameetrid (vt Riigikohtu 13.10.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-10 p (14)).
30.Seonduvalt hageja rahalise nõudega on maakohus leidnud, et hageja ei ole tõendanud oma väidet, et 30.09.2013 seisuga oli sularahakassas 231 874,46 eurot. Kolleegium leiab, et sellele järeldusele jõudmisel on maakohus rikkunud TsMS § 392 lg 1 p 4 ja TsMS § 232 lg
1.TsMS § 392 lg 1 p 4 järgi selgitab kohus eelmenetluses välja tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Maakohus leidis, et ATi vande all antud seletus, et pangakontode kohaselt oli viie-kuue aasta jooksul sularahas välja võetud üle 200 000 euro, ei ole usaldusväärne, kuna kohtule esitatud AS Swedbank ja AS SEB Pank hageja pangakonto väljavõtted seda ei kinnita. Samas on maakohus jätnud arvestamata tõendid, mis ei viita sellele, et sularahakassa kujunes pangakontolt raha väljavõtmise tulemusel. MMi 02.11.2013 selgitusest nähtuvalt kujunes sularahakassa selliselt, et kliendid maksid kaupade eest sularahas (II kd tl 105). Ka maakohtu 30.03.3016 istungil kostja vande all antud seletuse kohaselt maksid paljud kliendid sularahas (II kd tl 5). Maakohus ei ole kostja vande all antud seletuse osas seisukohta võtnud. Samuti on maakohus jätnud tähelepanuta ja hinnangu andmata kostja vande all antud seletusele, et kassajääk oli üle 200 000 euro.
08.11.2016 esitas hageja väljavõtte läbimüügi aruannetest ja pearaamatust (kassa), mis oli allkirjastatud juhatuse liikme poolt. Kostja väitis, et dokumentidest ei nähtu nende päritolu ja tõelevastavus. Samuti ei näita pearaamat kassa kujunemist kogu ulatuses. Maakohus märkis, et jätab nimetatud tõendid otsuse tegemisel arvestamata, kuna hageja ei esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et need oleksid koostatud hageja tegeliku majandustegevuse alusel, ning dokumentidest ei nähtu nende päritolu. Nagu ülalpool viidatud, tuleneb Riigikohtu 20.06.2014 otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-41-14 (p 10), et kui maakohus jätab tõendid ebausaldusväärsuse tõttu arvestamata (tõendid on asjakohatud), siis peab maakohus tegema TsMS § 238 lg 4 järgi määruse, millega keelduma nende tõendite vastuvõtmisest ning andma poolele TsMS § 230 lg 2 teise lause järgi võimaluse esitada muid tõendeid. Maakohus ei ole teinud määrust nimetatud tõendite vastuvõtmisest keeldumise kohta ega avaldanud enne kohtuotsuse tegemist, et ta nendega ei arvesta. Sellisel viisil on maakohus käitunud hageja jaoks üllatuslikult. Kui maakohus leidis, et nimetatud tõendid on ebausaldusväärsed, kuna ei ole kontrollitavad, siis oleks maakohus pidanud andma hagejale võimaluse tõendada kassa puudujääki täiendavate raamatupidamislike või muude tõenditega.
31.Ülaltoodust tulenevalt jättis maakohus kolleegiumi hinnangul eelmenetluse ülesanded olulises ulatuses täitmata, mis võis kaasa tuua ebaõige otsuse. Seega tuleb maakohtu otsus TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada. Kuna maakohus on jätnud olulises osas tõendid välja selgitamata, ei ole ringkonnakohtul võimalik teha asjas uut otsust ning asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
32.Käesolevas asjas nõuab hageja kostjalt muuhulgas sularahakassa summas 231 874,46 eurot (30.09.2013 seisuga) üleandmist või alternatiivselt samas summas kahju hüvitamist. 04.06.2018 istungil selgitas hageja, et poolte vahel on maakohtus teine tsiviilasi nende summade osas, mida kostja on välja võtnud peale 30.09.2013. Kolleegium leiab, et kuna pooltel on kaks vaidlust raha väljamõistmiseks seoses kostja poolt juhatuse liikme kohustuste väidetava rikkumisega, siis võib maakohtul olla mõistlik kaaluda asjade liitmist (TsMS § 374). Menetluskulude jaotus
33.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.