Võlgade ümberkujundamise menetlus › Võlgade ümberkujundamise menetlus

võlgnevuse ära ja siis hakkab järgmist tasuma. Võlgnevusi aitab tasuda abikaasa. Hetkel viibib võlgnik lapsehooldupuhkusel. Selle lõppedes läheb ta tööle ja hakkab ise oma võlgnevusi tasuma. Osamakseid hakkab tasuma kohtuotsuse jõustumisel järgnevast kuust 15-ndal kuupäeval. Millal võlad saavad tasutud, sõltub sellest, kas võlausaldajad on nõus sissenõutavaid summasi vähendama. Kui võlausaldajad on nõus sissenõutavaid summasi vähendama, saavad võlgnevused tasutud hiljemalt 15.07.2027.a. Kui võlausaldajad pole nõus sissenõutuvaid summasi vähendama, saavad võlgnevused tasutud 15.01.2033.a. Olenemata võlausaldajate otsusest, asub võlgnik tööle minnes tasuma igakuiselt suuremaid summasid. Kohtuväliseks kokkuleppeks on võlgnik kirjutanud eelnevalt võlausaldajatega suhelnud, kõik soovivad liiga suuri summasid ja seetõttu kokkuleppele ei saanud. Kohtuasjas nr. 1-17-3691 on sissenõutav kulu kahes osas: menetluskulude hüvitis 1488,44 eurot, mille sissenõudjaks on Maksu- ja Tolliamet, ning hüvitis konfiskeerimisele kuuluva vara katteks 1000.- eurot, mille sissenõudjaks on Narva kohtutäitur Tatjana Afanasieva ning sellele on lisandunud kohtutäituri tasu 277,20 eurot. Nende tasumist saab võlgnik alustada peale eelnevate võlgade maksmist. Täpsustusele oli lisatud võlgniku abikaasa kinnitus, mille kohaselt aitab ta tasuda võlgniku ümberkujundamiskavaga seoses igakuiseid võlgnevusi summas 50.- eurot kuus. Kohtumääruse põhjendused Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 5 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 17 järgi menetleb kohus käesolevat tsiviilasja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaadatakse läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. VÕVS § 1 lg 1 järgi on võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eesmärk makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. VÕVS § 16 lg 1 kohaselt võtab kohus võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse, kui avaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja käesolevas seaduses esitatud nõuetele. Kohus tutvunud esitatud avalduse ja selle lisadega, leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. VÕVS 17 lg 2 p 1 ja 2 võib kohus jätta võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata, kui võlgniku pakutud võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine või täitmine on ebatõenäoline, arvestades muu hulgas võlgniku maksevõimelisust kolme aasta vältel enne võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist ja võlgniku võimekust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega võlgade ümberkujundamiskava kehtivuse ajal, lähtudes tema vanusest, elukutsest ja haridusest või võlgnik ei ole täitnud käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 sätestatud kohustust. VÕVS § 10 lg 1 kohaselt, enne võlgade ümberkujundamise avalduse kohtusse esitamist peab võlgnik astuma vajalikke samme, et saavutada võla ümberkujundamine kohtuväliselt. Kohtu hinnangul on ümberkujundamiskava kinnitamine ja täitmine ebatõenäoline. Nimelt VÕVS § 24 lg 2 ja 3 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega nõustus vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini

võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Kohus on küsinud enne võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmise otsustamist ka võlausaldajate seisukohti. Vaid üks võlausaldaja – OÜ Aktiva Finants – on avaldanud, et tal puuduvad vastuväited võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmisele. Kohus leiab, et antud olukorras, kus puudub enamike võlausaldajate nõusolek avalduse menetlemiseks, on kava kinnitamine ebatõenäoline. Avaldaja on märkinud, et asub võlgnevusi tasuma järjekorras. Seega ei kohelda kohtu hinnangul võlausaldajaid võrdselt. Võlgade ümberkujundamise menetluse algatamisel tuleb arvestada ka võlausaldajate huvidega. Avaldajal puuduvad vahendid ja võimalused, et tasuda võlgnevusi korraga kõigile võlausaldajatele. Antud hetkel puudub avaldajal igasugune sissetulek, et tasuda ümberkujundamiskavas nimetatud võlgnevusi. Samuti puudub võlgnikul avalduse kohaselt vara, mille arvelt kohustusi täita. Avaldaja abikaasa on küll kinnitanud, et aitab võlgnevusi tasuda, kuid kohtu hinnangul ei ole see küllaldane. Võlgnikul ja tema abikaasal on avalduse kohaselt vararežiimiks valitud lahusvara režiim. Seega puudub võlgniku abikaasal kohustus ümberkujundamiskava täita isegi olukorras, kus kohtule on esitatud allkirjastatud kinnituskiri. Võlgade ümberkujundamise saavutamiseks peavad ka võlgnikul endal olema vahendid kohustuste täitmiseks. Avaldajal puudub käesoleval hetkel töötasu ning ei ole teada, millal asub avaldaja taas töötasu teenima. Kohus leiab, et kuigi võlgnik on kinnitanud, et on püüdnud võlausaldajatega kohtuvälisele kokkuleppele jõuda ning et kokkuleppe saavutamine on jäänud vaid selle taha, et võlausaldajad on soovinud liiga suuri summasid, ei saa seda lugeda piisavaks. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik oma tegevusega näidanud valmidust tasuda enda kohustusi kasvõi väikestes summades. Võlgnik ei ole välja toonud, et ta oleks püüdnud ise või abikaasa abiga tasuda oma kohustusi ulatuses, milles ta seda on võimeline tegema arvestades tema majanduslikku olukorda. Kohus leiab, et arvestades avaldaja sissetuleku puudumist ning tema kohustuste suurust, ei ole võlgade ümberkujundamise menetlusega võimalik saavutada eesmärki, milleks on võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Hetkel olemasolevate kohustuste ulatust, sissetuleku ja realiseeritava vara puudumist arvestades ei ole ümberkujundamiskava kinnitamine ega täitmine tõenäoline. Eeltoodust tulenevalt ja kohtu poolt esitatud põhjendustel, keeldub kohus võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmisest. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast, loetakse TsMS § 372 lg 6 alusel, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses. TsMS § 172 lg 2 lause 1 kohaselt, kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 alusel on avaldajal õigus taotleda riigilõivu tagastamist. Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Maido Roots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.