lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-145043/13

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 05.05.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-145043/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.05.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2963
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 403Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamineVÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 401 lg 1KrediidivahenduslepingTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineVÕS § 416 lg 1Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise piirangudVÕS § 82 lg 1Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulTsMS § 138 lg 2Menetluskulude koosseis ja arvestus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

5. mai 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-145043

Tsiviilasi

Rediem Capital AB hagi H.K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1073,80 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Rediem Capital AB (välisriigi registrikood 559310-4697), lepinguline esindaja Alar Liivamägi Kostja H.K. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Rediem Capital AB (välisriigi registrikood 559310-4697) hagiavaldus H.K. (isikukood XXX) vastu tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista H.K.-lt Rediem Capital AB kasuks 968,08 eurot, sealhulgas põhinõue 930,24 eurot, sissenõudmiskulud 5 eurot ja 11.02.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 32,84 eurot.
3.Välja mõista H.K.-lt Rediem Capital AB kasuks viivis lepingu nr 10762209 põhinõude 520,99 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 12. veebruarist 2025 kuni põhinõude (520,99 eurot) täieliku tasumiseni.
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-26-111239/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 15.09.20262-26-102751/16Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-25-21814/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 218 lg 1Lepinguline esindaja
TsMS § 3111 lg 3
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 468 lg 1Viivitamatu täidetavus tagatiseta
TsMS § 486Kiirmenetluse muutumine hagimenetluseks
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 1132 lg 2
VÕS § 402 lg 1Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõiste
Välja mõista H.K.-lt Rediem Capital AB kasuks viivis lepingu nr 10767735 põhinõude 409,25 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 20. märtsist 2025 kuni põhinõude (409,25 eurot) täieliku tasumiseni.
5.Jätta menetlusosaliste menetluskulud H.K. kanda.
6.Rahuldada Rediem Capital AB menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.

1 (8)

7.Välja mõista H.K.-lt Rediem Capital AB kasuks menetluskulud 434,20 eurot, sealhulgas riigilõiv 280 eurot ja lepingulise esindaja kulu 154,20 eurot.
8.Välja mõista H.K.-lt Rediem Capital AB kasuks viivis menetluskulude 434,20 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
9.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, 50409; elektronposti aadress [email protected]; e-toimik: www.e-toimik.ee. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Veski 32, 50409, Tartu; elektronposti aadress [email protected]; e-toimik: www.e-toimik.ee. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (8)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Rediem Capital AB (hageja) esitas 10.12.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse H.K. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 11.02.2025 kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 968,08 eurot, sealhulgas põhinõue 930,24 eurot, sissenõudmiskulud 5 eurot ja 11.02.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 32,84 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise tasumata põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 12.02.2025 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla summadelt alates sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt. Alternatiivselt palub hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu 5 eurot, viivis 32,84 eurot ja põhivõlg 930,24 eurot, sealhulgas sissenõutavaks muutunud põhivõlg 584,26 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 345,98 eurot, mõistes tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla välja alates maksetähtpäevadele järgnevast päevast hagis toodud maksegraafiku alusel. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.
2.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (krediidiandja) ja kostja 31.03.2022 järelmaksulepingu nr 10762209, mille alusel sai kostja kauba ostu eest tasumiseks laenu 520,99 eurot. Kostja ostis järgmise kauba: Renewd/uuendatud nutitelefon Apple iPhone 11 64GB Red 518 eurot ja tarnekulu 2,99 eurot. Kokku 520,99 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetena 30 kuu jooksul, esimene põhiosa makse tuli sooritada 10.03.2023 ja viimane makse 10.10.2024. Maksetähtpäevad olid igakuiselt 10. kuupäeval. Lepingutasu oli 0 eurot. Viivitusintressi määr oli 24,15% aastas, 0,0671% päevas. Intressimäär laenujäägilt oli 37,57% aastas, 0,104% päevas. Esialgne krediidi kulukuse määr aastas oli 41,96%. Hagejal ei ole esitada tõendeid vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta krediidiandja poolt, mistõttu esitab hageja hagis nõude, arvestades VÕS § 403 4 lg 7 tagajärjena, et lepingust ei tekkinud kõrvalkohustusi (seadusjärgne intressimäär oli 0% ja muid kõrvalnõudeid kostja ei võlgne ning hageja neid ei nõua) ning nõudes ainult väljamakstud põhivõla tagastamata jääki ja viivist sissenõutavaks muutunud summadelt seadusjärgses määras. Kostja ei ole lepingu täitmiseks tasunud ühtegi makset, viivitus on tekkinud alates esimesest osamaksest, s. o alates 10.11.2022. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 520,99 eurot. Hageja arvestab viivist järgmiselt. 2023. aastal muutusid sissenõutavaks 10.03.2023– 10.12.2023 maksete põhiosad kokku 211,44 eurot. Ülejäänud osas muutus põhiosa sissenõutavaks 2025. aastal, s.o 309,55 euro osas. Viivist arvestab hageja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras. Perioodi 01.01.2024–11.02.2025 eest on viivisevõlg 32,84 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise tasumata põhivõlalt alates 12.02.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras. Pärast lepingu lõppemist saatis võlausaldaja kostjale ühe tasulise meeldetuletuskirja järgmiselt: 11.11.2024. Ühe meeldetuletuse hind on 5 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 5 eurot.
2.2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (krediidiandja) ja kostja 01.04.2022 järelmaksulepingu nr 10767735, mille alusel sai kostja kauba ostu eest tasumiseks laenu 409,25 eurot. Kostja ostis järgmise kauba: Nikon Coolpix B600 (must) 407 eurot ja 3 (8)

tarnekulu 2,25 eurot. Kokku 409,25 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetena 66 kuu jooksul, esimene põhiosa makse tuli sooritada 10.03.2024 ja viimane makse 10.10.2027. Maksetähtpäevad olid igakuiselt 10. kuupäeval. Lepingutasu oli 0 eurot. Viivitusintressi määr oli 24,15% aastas, 0,0671% päevas. Intressimäär laenujäägilt oli 36,62% aastas, 0,102% päevas. Esialgne krediidi kulukuse määr aastas oli 40,51%. Hagejal ei ole esitada tõendeid vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta krediidiandja poolt, mistõttu esitab hageja hagis nõude, arvestades VÕS § 403 4 lg 7 tagajärjena, et lepingust ei tekkinud kõrvalkohustusi (seadusjärgne intressimäär oli 0% ja muid kõrvalnõudeid kostja ei võlgne ning hageja neid ei nõua) ning nõudes ainult väljamakstud põhivõla tagastamata jääki ja viivist sissenõutavaks muutunud summadelt seadusjärgses määras. Kostja ei ole lepingu täitmiseks tasunud ühtegi makset. Kostjaga öeldi leping üles 23.02.2023, kuid leping ei ole ülesütlemisega lõppenud, sest nõude ümberarvestamise tulemusena ei olnud kostjal ülesütlemise seisuga võlga. 10.03.2024–10.02.2025 on sissenõutavaks muutunud põhiosa maksed kokku 63,27 eurot. Ülejäänud maksed muutuvad sissenõutavaks pärast hagi esitamist. Hageja palub need summad välja mõista alates maksetähtpäevale järgnevast päevast. Hageja esitas hagis maksegraafiku. Hageja tegi kostjale hagis järgmise sisuga ülesütlemisavalduse: „Kostja võlgneb 01.04.2022 järelmaksulepingu nr 10767735 alusel sissenõutavaks muutunud 12 kuu maksete põhiosa summana 63,27 eurot. Võlausaldaja annab käesolevaga kostjale täiendava 14-päevase tähtaja alates hagiavalduse kostjale kättetoimetamisest sissenõutavana võlgnetava summa 63,27 eurot tasumiseks hagejale. Nõutud summa tähtaegselt tasumata jätmisel ütleb võlausaldaja kostjaga 01.04.2022 sõlmitud järelmaksulepingu nr 10767735 üles. Ülesütlemisavaldus jõustub kostjale määratud täiendava tähtaja möödumisel. Ühtlasi pakub võlausaldaja kostjale võimalust läbirääkimisteks, et võla tasumise küsimustes kokkuleppele jõuda. Läbirääkimisteks palub võlausaldaja kostjal hageja esindajaga hagiavalduses esitatud kontaktandmetel ühendust võtta.“ Kohtumenetluse ajal muutub sissenõutavaks põhivõlg 345,98 eurot (409,25-63,27). Hageja palub tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla summad välja mõista alates maksetähtpäevale järgnevast päevast, st nende sissenõutavaks muutumisest. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla summadelt alates sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.

3.Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisade ning 21.02.2025 menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte 04.03.2025 (TsMS § 3111 lg 3 alusel, dokumendi kättetoimetamise registreeris infosüsteem automaatselt). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 03.04.2025. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
5.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali (krediidiandja) ja kostja vahel sõlmitud järelmaksulepingud nr 10762209 ja 10767735 on tarbijakrediidilepingud võlaõigusseaduse 4 (8)

(VÕS) § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

5.1.Hagist nähtuvalt sai kostja järelmaksuga soetada kaupu lepingute nr 10762209 ja 10767735 alusel kokku 930,24 euro eest (520,99+409,25). Kostja ei ole kohuste katteks ühtegi tagasimakset teinud. Hageja avaldas, et tal ei ole esitada tõendeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, mistõttu nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevuse 930,24 euro tagastamist ning viivist põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.2.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
5.3.Hagist nähtuvalt ei ole kostja kohuste katteks ühtegi tagasimakset teinud. Lepingu nr 10762209 osas oli viimase osamakse tasumise tähtpäev 10.10.2024. Leping nr 10762209 lõppes seega 11.10.2024. Kostja ei ole lepingust nr 10762209 tulenevalt põhivõlga 520,99 eurot ära tasunud. Hageja nõue on eeltoodud osas põhjendatud. Kohus rahuldab hageja nõude põhiosa 520,99 eurot väljamõistmiseks kostjalt.
5.4.Lepingu nr 10767735 osas on viimase osamakse tasumise tähtpäev 10.10.2027. Hageja on esitanud kostjale käesolevas kohtumenetluses lepingu nr 10767735 ülesütlemise avalduse. Hagi, sh ülesütlemisavaldus on kostjale kätte toimetatud 04.03.2025. Tasumiseks määratud 14-päevane tähtpäev saabus 18.03.2025. Seega lõppes leping nr 10767735 erakorralise ülesütlemisega 19.03.2025. Kohus märgib, et lepingu ülesütlemise avalduse võib esitada ka kohtumenetluses. Hageja esitas hagis ülesütlemisavalduse, mis vastab VÕS § 416 lg 1 nõuetele. Lepingu ülesütlemine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest ja krediidiandja saab lepingu erakorralisel ülesütlemisel nõuda laenusumma kohest tagastamist. Lepingu nr 10767735 ülesütlemisega muutus sissenõutavaks kostja kohustus tagastada laenu põhiosa summas 409,25. Seda kohustust ei mõjuta asjaolu, et krediidiandja oli lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostjal on tasumata lepingu nr 10767735 põhiosa 409,25 eurot. Kohus leiab, et hagi on põhinõude osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja esitatud faktilised väited põhinõude osas tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja nõude põhiosa 409,25 eurot väljamõistmiseks kostjalt.

5 (8)

5.5.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
5.5.1.Lepingu nr 10762209 osas on 11.02.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue 32,84 eurot, mis on hagis toodud asjaolude ja arvutuskäigu järgi põhjendatud ning kohus rahuldab selle nõude. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude (520,99 eurot) tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 12.02.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
5.5.2.Lepingu nr 10767735 osas palub hageja viivise välja mõista kogu võla sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni. Lepingu nr 10767735 osas muutus põhinõue sissenõutavaks 19.03.2025. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt välja viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras põhinõude 409,25 eurot tasumata osalt alates 20.03.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
5.6.Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu 5 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Lõike 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest. Pärast lepingu nr 10762209 lõppemist saatis võlausaldaja kostjale ühe tasulise meeldetuletuskirja järgmiselt: 11.11.2024. Ühe meeldetuletuse hind on 5 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 5 eurot. Kohus leiab, et hagi on sissenõudekulude nõude osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab hageja sissenõudekulude nõude. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
7.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. 6 (8)
7.1.Hagilt hinnaga 1073,80 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 280 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 280 eurot.
7.2.Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 134,20 eurot (sh käibemaks). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. Tegemist on lepingulise esindaja kuluga TsMS § 175 tähenduses. Kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks TsMS § 486 järgi, siis hagimenetluses määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks TsMS § 175 alusel. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9). Hageja lepingulisel esindajal kulus hagi koostamisele 1 tund. Kohus leiab, et eeltoodud toimingutele kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud, arvestades hagi mahtu ja sisu ning esitatud tõendite maht. Tegemist ei olnud keeruka ega mahuka tsiviilasjaga.
7.3.Hageja esindaja tunnitasu suurus on 134,20 eurot (sh käibemaks). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 134,20 eurot (sh käibemaks) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele). Hageja märkis hagis, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Arvestades, et hageja tegi menetluses toiminguid 1 tunni ulatuses, siis on põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 134,20 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot on põhjendatud lepingulise esindaja tasu (ilma käibemaksuta).
7.4.Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 434,20 eurot, sealhulgas riigilõiv 280 eurot, lepingulise esindaja kulu 134,20 eurot (sh käibemaks) ja lepingulise esindaja kulu 20 eurot (ilma käibemaksuta).
7.5.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

7 (8)

8.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. Lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot
9.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja