Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-17-129556 Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused

2-17-129556

2-17-129556 kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6605, p 24 ja 10.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult lisaks viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Kohus, võttes arvesse hageja poolt kohtule esitatud iga arve põhjendatud summat ja iga arve maksetähtaega asub seisukohale, et hageja on õigustatud saama seadusjärgset viivist iga arve maksetähtpäevale järgnevast päevast alates, mil nõue muutus sissenõutavaks kuni kohtule hagiavalduse esitamise kuupäevani. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt on põhjendatud välja mõista põhivõlgnevuselt sissenõutavaks muutunud viiviseid alljärgnevalt: Võlasumma /(arve nr) 238,54€ (17041) 134,06€ (201738) 1 200€ (17048) 149,36€ (201744) 1 200€ (17056) 200,76€ (201750)

Võlaperiood % aastas 25.07.2017- 8 11.04.2018 21.07.2017- 8 11.04.2018 26.08.2017- 8 11.04.2018 21.09.2017- 8 11.04.2018 26.09.2017- 8 11.04.2018 21.10.2017- 8 11.04.2018

% päevas Summa Perioodis päevas päevi 0,021918 0,052283 261

Perioodi summa 13,65€

0,021918 0,029383 265

7,79€

0,021918 0,263014 229

60,23€

0,021918 0,032736 203

6,65€

0,021918 0,263014 198

52,08€

0,021918 0,044002 173

7,61€

Kokku on sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgses määras 11.04.2018 seisuga seega 148,01 eurot, millise summa peab kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista. Sellest tulenevalt jätab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude rahuldamata summas 869,63 eurot (s.o hageja nõue 1 017,64 eurot – 148,01 eurot). Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus TsMS §-st 367 lähtudes hageja nõude viivise väljamõistmiseks protsendina põhinõudelt summas 3 122,72 eurot kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates Harju Maakohtu hagiavalduse esitamise kuupäevast 12.04.2018. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

2-17-129556 avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõudis kostjalt 4 190,36 euro (põhinõue summas 3 122,72 eurot + võla sissenõudmiskulud summas 50 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis summas 1 017,64 eurot) väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja nõude summas 3 320,73 eurot (põhinõue summas 3 122,72 eurot + võla sissenõudmiskulud summas 50 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis summas 148,01 eurot). Seega rahuldab kohus hageja nõude ca 79 % ulatuses. Kohus jätab TsMS 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 79% kostja kanda ja 21% hageja enda kanda.

2-17-129556

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.