lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-110155/26

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 12.06.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-110155/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.06.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1205
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaKÜS § 151 lg 1TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 363 lg 1Hagiavalduse sisuTsMS § 637 lg 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-110155/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium16.11.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-17-110155

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-17-110155

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2018, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Kohtuasi

Estonia pst xx Korteriühistu hagi T N vastu võlgnevuse ja viivise nõudes

Hagi hind

537, 43 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Estonia pst xxx Korteriühistu (RK xxx, xxx) Hageja lepinguline esindaja: Maksim Fedotov (e-post [email protected] ) Kostja: T N (IK xxx, elukoht xxx)

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Estonia pst xxx Korteriühistu hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
2.Jätta menetluskulud Estonia pst xxx Korteriühistu kanda.
3.Välja mõista Estonia pst xxx Korteriühistult T N kasuks õigusabikulud 87, 40 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ( lg 21).

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 637

2-17-110155

I HAGEJA NÕUE

1.Hagiavalduse kohaselt on kostja korteriomandi asukohaga xxx omanik. Korteriomandi suurus on 61, 20 m2. Hageja teostab alates 25.04.2013 elumaja Estonia pst. xxx Kohtla-Järve haldamist ja majandamist. Põhikirja kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma igakuiselt temale osutatud kommunaalteenuste eest (vesi, kanalisatsioon, soojusenergia, vee soojendamine, üldelekter, prügivedu, soojuskaod), samuti kandma korteriühistu tegevusega seotud kulud (hooldustasu, remondifond, KÜ liidu maksed). Korteriühistu üldkoosoleku otsustega kehtestati tariifid ruutmeetri põhiselt: 31.05.2012 otsus kogumisfond 0, 17 eurot (I kd tl 30), 21.05.2015 otsus täiendav remondifond perioodil mai kuni september 2015 0, 30 eurot ning 21.11.2012 otsus remondifond 0, 43 eurot s.o. (II kd tl 29). Kogumisfondi all peeti silmas „hooldustasu“ ja „korteriüüri“ all „remondifondi“. Täiendava remondifondi maksed kajastati arvel „remondifond 2“. Hageja esitas kostjale perioodil mai 2015 kuni mai 2017 igakuiselt arveid, mida kostja on tasunud osaliselt. Hageja palub välja mõista kostjalt seisuga 16.05.2017 põhivõla 431, 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 106, 08 eurot s.o. 0, 07% viivitatud summalt päevas. Menetluskulud jätta kostja kanda.

II KOSTJA VASTUS

3.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. A M ei olnud õigust ainuisikuliselt kehtestada või suurendada makseid. Hageja ei ole esitanud koosoleku protokolle, millega kehtestati täiendava remondifondi maksete suurus ja suurendati remondifondi makseid. Kõik arved kommunaalteenuste eest on kostja tasunud pangaülekannetega. Maksmata on remondifondi maksed perioodil mai 2015-2016 arvestusega 0,43 eurot 1m2 kohta. Viivise nõudmiseks puudub õiguslik alus. Jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

III KOHTU PÕHJENDUSED

4.Arvestades hagi hinda 537, 43 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle selle üle, et korterelamus xxx on asutatud korteriühistu (I kd tl. 19), kostja on korteri nr 23 omanik (I kd tl. 21) ja korteriühistu liige. Hageja tugineb sellele, et kostja on rikkunud hageja liikmesusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulusid. Kostja kohustus tasuda majandamiskulude eest tuleneb eelkõige kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) §-st 4 lg 2 ja 151 lg 1 ja alates 01.01.2018 kehtivast korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-st 40.
5.Riigikohus on leidnud, et hageja peab KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Juhul kui korteriühistus ei ole kehtestatud KÜS § 151 lg-s 1 sätestatud pindalapõhisest arvestusest erinevat regulatsiooni, tuleb tõendada seda, kui suur on kokku korteriühistu kõigi eluruumide ja mitteeluruumide pindala ja selle korteriühistu liikme eluruumi või mitteeluruumi pindala, kellelt majandamiskulude tasumist nõutakse. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidi kostja majandamiskulude eest tasuma (RKTKo 3-2-1-53-10 p 14).
6.Hagiavalduse kohaselt esitas hageja kostjale tasumiseks vaidlusalusel perioodil arved (hooldustasu, vesi, kanalisatsioon soe, külm, soojusenergia, vee soojendamine, soojuskaod,

2-17-110155 üldelekter, remondifond, prügivedu, maks KÜ Liidu eest) (I kd tl. 32-53), mida kostja on tasunud ainult osaliselt. Vaatamata kohtu selgitusetele (I kd tl 182-183) ei ole hageja esindaja esialgses hagis (I kd tl. 4), täpsustatud hagis (I kd tl. 190) ega hageja kirjalikus seisukohas (II kd tl 112) selgelt välja toonud mis maksed, mis summas ja mis ajal on kostja jätnud maksmata ning kuidas on maksete suurus arvestatud. Välja on toodud üldsõnaliselt, et kostja võlgnevus seisuga 16.05.2017 on 431, 35 eurot, millele lisandub viivis 106, 08 eurot (I kd tl. 4). Kohtule esitatud arvetest nähtub, et alates 30.06.2016 kuni 30.04.2017 on põhiosa võlgnevus muutumatu 342, 16 eurot (I kd tl 46-53). Eeltoodust järeldub, et perioodil 01.07.2016 kuni 30.04.2017 on kostja kõik esitatud arved tasunud täies ulatuses, mida kinnitab kostja poolt esitatud konto väljavõte (II kd tl 98). Järelikult ei vasta hagiavalduses märgitud võlgnevuse periood tegelikkusele.

7.Hageja esitatud dokumentidest ja selgitustest ei ole võimalik aru saada mille eest kostjalt võlgnevust nõutakse. Nii on hageja kasutanud mõisteid „kogumisfond“, mille all peeti silmas „hooldustasu“ ja „korteriüür“, mis on käsitletav kui „remondifond“ ning täiendav remondifond on arvetel märgitud kui remondifond 2. (II kd tl 113). Korteriühistu põhikirja p
4.2.6.kohaselt võetakse arvestuse aluseks mh. „remondifond“, „halduskulud“ ja „reservfond“ vastavalt üldkoosoleku otsusele korteriomandi 1 m2 kohta (p. 4.2.6.4., 4.2.6.5 ja 4.2.6.10) (I kd tl. 163). Seega on põhikirjas kululiikidena välja toodud milliseid makseid peab korteriomanik tasuma. Hageja põhikirjas ei ole sätestatud, et korteriomanik peaks tasuma hageja nõutud kogumisfondi, hooldustasu, korteriüüri, täiendava remondifondi ja KÜ Liidu makseid. Hageja on küll selgitanud, et välja toodud kogumisfondi maksed on käsitletavad hooldustasuna, kuid põhikirjas ei ole ka sellist kululiiki olemas. Lisaks ei kattu hageja välja toodu arvetel kajastatuga ning hagis välja toodu omakorda suuremalt osalt selgituste ja täpsustustega, va. hooldustasu ja remondifond. Kokkuvõttes ei selgu hageja esitatud materjalidest, mis maksed on kostja jätnud tasumata ja kuidas on maksete suurus arvestatud, st. kuidas võlgnevus on kujunenud.
8.Kohus ei pea tegema hageja eest arvutusi ja seostama hageja väiteid toimiku materjalides olevate tõenditega. Samuti ei pea kohus ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab viitama konkreetselt, millistele asjaoludele ta tugineb ning milliste tõenditega ta millist asjaolu tõendab (TsMS § 363 lg 1 p 3). Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud millised majandamiskulud, kui suures ulatuses ja millisel ajavahemikul on kostja jätnud tasumata. Eeltoodu alusel tuleb hagi jätta rahuldamata. Kuna hagi põhivõlgnevuse väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata, siis jääb rahuldamata ka viivise nõue. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Toimiku materjalidest nähtub, et kostja on tasunud õigusabi kulusid kokku 87, 40 eurot (20+35+32,40) (II kd tl 103, 105, 106). Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, mõistab kohus hagejalt välja kostja õigusabikulud 87, 40 eurot.

Tarmo Tina

2-17-110155 Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu otsusega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja