lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-3768/14

Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 05.06.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-3768/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.06.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2409
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 99 lg 1, 2VÕS § 197 lg 1Tasaarvestuse mõisteTsMS § 168Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 372 lg 5Hagi menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 662 lg 3Määruskaebuse sisuTsMS § 663

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-18-3768

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-18-3768

Määruse tegemise aeg ja koht

05.06.2018, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Ande Tänav, Kaija Kaijanen

Kohtuasi

Kompanija Avotini SIA hagi Metexcom OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo vastu kohustuse puudumise tuvastamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.04.2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse Kompanija Avotini SIA määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja (määruskaebuse esitaja): Kompanija Avotini SIA (Läti registrikood 40003077493, asukoht Rustenu iela 1, Riia, Läti Vabariik), lepingulised esindajad vandeadvokaat Denis Piskunov ja advokaat Kati Pino (e-post: xxx ) Kostja (vastustaja): Metexcom OÜ (pankrotis, registrikood 11535856, asukoht Harju maakond, Maardu linn, Vana-Narva mnt 21, 74114) pankrotihaldur Indrek Lepsoo (e-post: xxx )

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Jätta Kompanija Avotini SIA määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 04.04.2018 määrus muutmata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Kuna kostjal ei ole menetluskulusid tekkinud, jätta menetluskulud kindlaks määramata.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 07.07.20262-26-9967/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.07.20262-26-10128/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 06.07.20262-26-5974/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.07.20262-18-6464/64Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.07.20262-22-13706/25Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
Määruskaebuse menetlemine maakohtus
TsÜS § 102 lg 2Edasilükkava või äramuutva tingimusega tehing
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud

1(6)

Tsiviilasi nr: 2-18-3768

1.09.03.2018 esitas Kompanija Avotini SIA (hageja) Harju Maakohtule hagi Metexcom OÜ (pankrotis) (võlgnik) pankrotihaldur Indrek Lepsoo (kostja) vastu kohustuse puudumise tuvastamise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt tarnis hageja perioodil 13.01.2014-18.07.2014 võlgnikule metallitooteid 12.08.2013 sõlmitud lepingu alusel 716 840,40 euro väärtuses. Võlgnik ei tasunud hagejale tarnitud kaupade eest, mille tõttu lisandusid võlgnevusele viivised määras 0,5% tasumata summalt päevas. Perioodil 06.02.2014 - 27.10.2014 vähenes võlgniku võlgnevus hageja ees tasaarvestuste, nõude osalise loovutamise, osa kauba tagastamise ning võlgniku 02.09.2014 osalise viivise summas 102 777,77 euro tasumise tulemusena.
3.Harju Maakohus kuulutas 09.01.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-60549 välja võlgniku pankroti. Nõude vähenemise tulemusena oli hageja nõue võlgniku vastu pankroti välja kuulutamise ajal kokku 786 864,55 eurot, mis koosnes põhinõudest summas 393 812,56 eurot ning viivistest summas 393 051,99 eurot. Nimetatud ulatuses esitas hageja ka võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse. Hageja nõuet tagab kommertspant kokku summas 850 000 eurot. Võlgniku pankrotihaldur esitas 28.04.2015 hagi võlgniku poolt hagejale 02.09.2014 tehtud viivisemakse summas 102 777,77 euro tagasivõitmiseks.
4.Harju Maakohus tegi 27.01.2017 tsiviilasjas nr 2-15-6473 otsuse, millega tunnistas kehtetuks võlgniku poolt hagejale 02.09.2014 kohustuse täitmise summas 102 777,77 eurot ning mõistis summa koos viivistega hagejalt võlgniku kasuks välja. Hageja esitas nimetatud otsusele apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 03.11.2017 otsusega osaliselt hageja apellatsioonkaebuse, kuid jättis maakohtu otsuse jõusse osas, millega tunnistati kehtetuks võlgniku poolt hagejale 02.09.2014 kohustuse täitmine summas 102 777,77 euro ning mõisteti summa koos viivistega hagejalt võlgniku kasuks välja. Nimetatud otsus on jõustunud 07.03.2018. Seega muutus Metexcom OÜ nõue hageja vastu 102 777,77 euro ja viiviste tasumiseks sissenõutavaks 07.03.2018.
5.Hageja esitas 08.03.2018 kostjale tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas enda nõude kostja sissenõutavaks muutunud nõudega. Tasaarvestuse tulemusel vähenes hageja pankrotimenetluses esitatud nõue 126 831,92 euro (põhinõue 102 777,77 euro ja viivisesumma 24 054,15 euro). Hageja palub hagiavalduses tuvastada, et tsiviilasjas nr 2-15-6473 tehtud jõustunud kohtuotsusest tulenevad Kompanija Avotini SIA kohustus tasuda põhivõlana 102 777,77 eurot ja viivistena 24 054,15 eurot Metexcom OÜ (pankrotis) ees lõppesid 09.03.2018.
6.Hageja esitas 19.03.2018 kohtule täiendava seisukoha, milles märgib, et kostja nõue hageja vastu ei olnud sissenõutav pankroti välja kuulutamise hetkel ning samuti oli tegemist edasilükkava tingimusega nõudega. Arvestades, et alus tagasivõitmise hagi esitamiseks oli ka pankrotimenetluse välja kuulutamise ajal olemas, siis oli nõue seotud edasilükkava tingimusega, milleks oli hagi rahuldamine kohtumenetluses. Nõue muutus sissenõutavaks vastava kohtuotsuse jõustumisega. Eeltoodust tulenevalt esitas hageja tasaarvestusavalduse PankrS § 99 lg 2 tuginedes. Maakohtu määrus
7.Harju Maakohtu keeldus 04.04.2018 määrusega hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest ning jättis hageja menetluskulud hageja enda kanda.
8.Määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud

2(6)

Tsiviilasi nr: 2-18-3768 õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

9.VÕS 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. PankrS § 99 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võis enne pankroti väljakuulutamist oma nõude tasaarvestada võlgniku nõudega, võib ta kaitstud nõude tasaarvestada ka pärast pankroti väljakuulutamist. Avalduse nõude tasaarvestamiseks võib esitada kuni kohtule viimase jaotusettepaneku esitamiseni. Käesoleval juhul ei ole täidetud viidatud sättes nimetatud eeldused nõuete tasaarvestamiseks pankrotimenetluses. Tasaarvestusolukorda ei esinenud enne võlgniku pankroti väljakuulutamist, sest võlgnikul puudus tsiviilasjas 2-15-6473 esitatud nõude alusel nõue hageja vastu. Lisaks nõue, millega hageja väidetavalt võlgniku nõudega tasaarvestas, ei ole võlgniku pankrotimenetluses veel tunnustatud. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on hageja nõude tunnustamise üle pooleli vaidlus tsiviilasjas 2-15-7170, mille menetlus on käesoleval hetkel peatatud.
10.Hageja on täiendavalt välja toonud, et kuivõrd alus tagasivõitmise hagi esitamiseks oli olemas juba pankroti väljakuulutamise seisuga, siis oli nõue seotud edasilükkava tingimusega, milleks oli võlgniku tagasivõitmise hagi rahuldamine. Hageja hinnangul kohaldub seega PankrS § 99 lg 2, mis ütleb, et kui võlgniku nõue oli pankroti väljakuulutamise ajal seotud edasilükkava tingimusega või kui võlgniku nõue ei olnud pankroti väljakuulutamise hetkel veel sissenõutav või kui võlgniku nõue ei ole suunatud samaliigiliste kohustuste täitmisele, saab nõude tasaarvestada alles siis, kui edasilükkav tingimus on saabunud, võlgniku nõue on muutunud sissenõutavaks või kohustused on muutunud samaliigilisteks. Tasaarvestus ei ole lubatud, kui võlgniku nõude edasilükkav tingimus saabub või nõue muutub sissenõutavaks enne, kui võlausaldaja saaks oma nõude tasaarvestada. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega. Võlgniku pankrotihalduri poolt esitati tsiviilasjas nr 2-15-6473 rahalise kohustuse tagasivõitmise hagi, mis kohtu hinnangul ei ole käsitletav PankrS § 99 lg 2 mõistes edasilükkava tingimusega. Kohus jagab kostja seisukohta, mille kohaselt tagasivõitmise kohtulahend ei ole seotud võlgniku nõudega võimalikust tehingust, mis sisaldanuks äramuutvat või edasilükkavat tingimust.
11.Eeltoodud põhjustel oli kohus seisukohal, et kohtul puudub võimalus käesolevas menetluses tuvastada, et hagejal puudub kohustus tasuda võlgnikule tsiviilasjas nr 215-6473 jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud põhivõlga ja viiviseid ning esitatud hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada.
12.Kohus jättis hageja menetluskulud TsMS § 168 lg-st 1 alusel hageja kanda. Määruskaebus
13.Hageja esitas Harju Maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada, saata asja tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks ning määruskaebuse tagada.
14.Määruskaebuse kohaselt pidanuks maakohus hagi menetlusse võtma ja ka tagama.
15.Maakohus kohaldas PankrS § 99 lg 2 ja VÕS § 197 lg 1 vaidlustatud määruses valesti kahel põhjusel: 1) maakohus jättis arvestamata, et seadus – PankrS § 99 lg 2 ja VÕS § 197 lg 1 – lubab tasaarvestust mitte ainult enne, vaid ka pärast pankroti väljakuulutamist tekkinud pankrotivõlgniku nõudega; 2) maakohus leidis ekslikult, nagu poleks 02.09.2014 ülekanne kui tehing seostatav selle sama ülekande tagasi võitmise lahendi tegemise kui edasilükkava tingimusega.

3(6)

Tsiviilasi nr: 2-18-3768

16.Maakohus näib olevat eeldanud PankrS § 99 lg 1 põhjal, et võlausaldaja tohib tasaarvestada enda nõuet üksnes ja ainult selle võlgniku nõudega, mis on tekkinud enne pankroti välja kuulutamist. Nii see ei ole.
17.Esiteks, ei pankrotiseaduses ega muus õigusaktis ei ole erinormi, mis keelaks sõnaselgelt tasaarvestust peale pankroti välja kuulutamist tekkinud nõudega. Seega kohaldub igal juhul üldnormina VÕS § 197, mis lubab võlasuhet tasaarvestusega lõpetada.
18.Teiseks, PankrS § 99 lg 2 nähtub, et võlausaldaja peaks saama teha tasaarvestust ka siis, kui pankrotivõlgnikul tekib võlausaldaja vastu nõue pärast pankroti välja kuulutamist (PankrS § 99 lg 2: /.../ kui võlgniku nõue ei olnud pankroti väljakuulutamise hetkel veel sissenõutav /.../, saab nõude tasaarvestada alles siis, kui /.../ võlgniku nõue on muutunud sissenõutavaks /.../). On tõsi, et PankrS § 99 lg 2 sõnastus mainib sõnaselgelt vaid nõude sissenõutavust peale pankroti välja kuulutamist, kuid samas on mõistlikult võttes selge, et antud sättes on mõeldud mitte ainult nõude sissenõutavust, vaid ka tekkimist.
19.Seadus lubab tasaarvestust pärast pankroti väljakuulutamist tekkinud nõudega. Seetõttu on põhjendamata maakohtu järeldus nagu oleks hagi õiguslikult perspektiivitu.
20.Kuigi PankrS § 99 lg 2 kohaldamise seisukohast ei oma vastav asjaolu tähtsust, toob hageja TsMS § 662 lg 3 alusel selguse huvides välja, et kostja pole nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõuet 483 992,92 eurot ulatuses vaidlustanud. Niisiis, ei ole poolte vahel vaidlust selles, et hageja nõue Metexcom OÜ (pankrotis) vastu on põhjendatud vähemalt summas 483 992,92 eurot.
21.Vaidlustatud määrus põhineb alusetul seisukohal nagu poleks hageja nõue seotud edasilükkava tingimusega, milleks on tsiviilasjas nr 2-15-6473 esitatud rahalise kohustuse tagasivõitmise hagi rahuldamine. Maakohtu arvates on välistatud tagasivõitmise hagi rahuldamise käsitlemine edasilükkava tingimusena. Maakohus pole enda sellekohast järeldus millegagi põhjendanud.
22.Metexcom OÜ (pankrotis) 02.09.2014 tehtud ülekanne oli tehtud 4 kuud enne pankroti väljakuulutamist ja oli tagasi võidetav. Samas polnud kuni 07.03.2018 selge, kas rahalist ülekannet võidetakse tagasi või mitte. Niisiis, 02.09.2014 tehtud makse tagastamine oli seotud tingimusega, mille kohta ei olnud teada, kas see saabub või ei saabu (vt TsÜS § 102 lg 2).Tingimus saabus 07.03.2018, mil sai selgeks, et tsiviilasjas nr 2-15-6473 tehtud lahend jõustub Riigikohtu keeldumisega võtta hageja kassatsiooni menetlusse. Menetluse edasine käik
23.Harju Maakohus jättis 10.04.2018 määrusega hageja taotluse määruskaebuse tagamiseks rahuldamata, võttis määruskaebuse menetlusse ning edastas seisukoha saamiseks kostjale.
24.Kostja leidis vastuses, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määruse tühistamiseks puudub alus. Tagasivõitmise kohtulahend ei ole seotud võlgniku nõudega võimalikust tehingust, mis sisaldanuks äramuutvat või edasilükkavat tingimust PankrS § 99 mõistes.
25.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
26.Hageja esitas Tallinna Ringkonnakohtule samuti määruskaebuse tagamise taotluse, mille ringkonnakohus 14.05.2018 määrusega rahuldamata jättis.

4(6)

Tsiviilasi nr: 2-18-3768 Ringkonnakohtu põhjendused

27.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna kohtumääruse tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
28.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja etteheited maakohtule on põhjendamatud. Maakohus ei ole materiaalõiguse norme valesti kohaldanud ega menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus on hagi menetlusse võtmisest keeldunud õigustatult ning keeldumist vaidlustatud määruses piisavalt põhjendanud. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine TsMS § 371 lg 2 alusel on kohtu diskretsioonotsus, millesse ringkonnakohtul on alust sekkuda juhul, kui maakohus on diskretsioonipiire ületanud. Käesoleval juhul eelnimetatut maakohtule ette heita ei saa. Ka ei ole praegusel juhul tegemist keeruka õigusliku küsimusega, mille puhul oleks maakohus pidanud eelistama hagi menetlusse võtmist.
29.Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette PankrS § 99 väärat kohaldamist ning leiab, et tema poolt tehtud tasaarvestus oli seaduse kohaselt lubatud, maakohtu hinnang hagile kui perspektiivitule vale ning hagi tulnuks menetlusse võtta. Ringkonnakohus ei nõustu eeltooduga.
30.Võlausaldaja poolt tehtavaid tasaarvestusi pankrotimenetluses reguleerib PankrS § 99. Seda on rõhutanud ka Riigikohus (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-95-11, p 16).
31.Sealjuures sätestab PankrS § 99 lg 1 üldnormina, et kui võlausaldaja võis enne pankroti väljakuulutamist oma nõude tasaarvestada võlgniku nõudega, võib ta kaitstud nõude tasaarvestada ka pärast pankroti väljakuulutamist. Avalduse nõude tasaarvestamiseks võib esitada kuni kohtule viimase jaotusettepaneku esitamiseni.
32.Eeltoodu viitab otseselt tasaarvestuse üldregulatsioonile, so VÕS § 197 lg-le 1, mille kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
33.Seega saab võlausaldaja üldreegli kohaselt tasaarvestada oma pankrotimenetluse eelse, kaitstud nõude võlgniku selle nõudega, mis on tekkinud ja sissenõutavaks muutunud enne võlgniku pankroti väljakuulutamist.
34.Sellest reeglist erandi sätestab PankrS § 99 lg 2, mille kohaselt, kui võlgniku nõue oli pankroti väljakuulutamise ajal seotud edasilükkava tingimusega või kui võlgniku nõue ei olnud pankroti väljakuulutamise hetkel veel sissenõutav või kui võlgniku nõue ei ole suunatud samaliigiliste kohustuste täitmisele, saab nõude tasaarvestada alles siis, kui edasilükkav tingimus on saabunud, võlgniku nõue on muutunud sissenõutavaks või kohustused on muutunud samaliigilisteks. Tasaarvestus ei ole lubatud, kui võlgniku nõude edasilükkav tingimus saabub või nõue muutub sissenõutavaks enne, kui võlausaldaja saaks oma nõude tasaarvestada.
35.Teisisõnu, erandlikult saab võlausaldaja tasaarvestada ka oma pankrotimenetluse eelse, kaitstud nõude võlgniku selle nõudega, mis on tekkinud enne võlgniku pankroti väljakuulutamist, kuid ei olnud pankroti väljakuulutamise hetkel veel sissenõutav või oli seotud edasilükkava tingimusega, alles siis, kui see on muutunud sissenõutavaks või on nimetatud tingimus saabunud.
36.Kokkuvõtlikult tuleneb PankrS § 99 lg 1 üheselt, et selleks, et võlausaldaja saaks oma nõude võlgniku nõudega kehtivalt tasaarvestada, peavad esinema järgmised eeldused: 1) tasaarvestusolukord peab eksisteerima võlgniku pankroti väljakuulutamise ajal ehk

5(6)

Tsiviilasi nr: 2-18-3768 selleks ajaks peavad olema tekkinud mõlemad tasaarvestatavad nõuded, 2) võlausaldaja nõue peab olema võlgniku pankrotimenetluses kaitstud.

37.PankrS § 99 lg 2 nimetatud erandjuhtudel peab edasilükkav tingimus olema saabunud või võlgniku nõue sissenõutavaks muutunud tasaarvestuse tegemise ajaks.
38.Seega ei võimalda kehtiv pankrotiseadus võlausaldaja pankrotieelse, kaitsmata nõude tasaarvestamist võlgniku nõudega, mis on tekkinud ja sissenõutavaks muutunud pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist.
39.Hagiavaldusest ega määruskaebusest ei nähtu, et võlausaldaja nõue on võlgniku pankrotimenetluses kaitstud.
40.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja seoses hagi tagamise avalduse esitamisega maakohtule teada andnud, et hageja nõue on võlgniku pankrotimenetluses täies ulatuses vaidlustatud ning nõude tunnustamise üle on pooleli kohtuvaidlus (tlk 35), millele maakohus on ka vaidlustatud määruses viidanud.
41.Eeltoodust tulenevalt ei oma ringkonnakohtu hinnangul tähtsust mitte see, kes kui suures ulatuses hageja nõudele võlgniku nõuete kaitsmise koosolekul vastu vaidles, vaid asjaolu, et tasaarvestuse tegemise hetkel puudus hagejal kui võlausaldajal võlgniku vastu kaitstud nõue, mille olemasolu PankrS § 99 lg 1 võlausaldaja poolse tasaarvestuse tegemise tähtsaima eeldusena imperatiivselt sätestab.
42.Tsiviilasja materjalidest ei nähtu ka seda, et võlgniku pankroti väljakuulutamise ajal oleks esinenud tasaarvestusolukord.
43.Hageja on ise hagiavalduses esile toonud, et võlgniku nõue tuleneb 07.03.2018 jõustunud kohtuotsusest (tlk 1 pöördel). Võlgniku pankrot on asjaoludest nähtuvalt välja kuulutatud 09.01.2015 (samas). Seega on võlgniku nõue hageja vastu tekkinud ja ühtlasi ka sissenõutavaks muutunud pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist.
44.Kuivõrd võlausaldaja poolt tehtud tasaarvestuse kehtivuseks peavad esinema mõlemad käesoleva määruse punktis 36 nimetatud eeldused üheskoos, kuid praegusel juhul ei esine neist ühtki, tuleb nõustuda maakohtuga, et hagiga taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada.
45.Määruskaebuse esitaja tõlgendust, nagu oleks võlgniku poolt 02.09.2014 tehtud ülekanne kui tehing seostatav selle sama ülekande tagasivõitmise osas kohtulahendi jõustumise kui edasilükkava tingimusega PankrS § 99 lg 2 mõttes, peab ringkonnakohus meelevaldseks.
46.PankrS § 99 lg 2 ja TsÜS § 102 lg 2 koosmõjust tuleneb, et edasilükkavat tingimust peab sisaldama võlgniku nõude aluseks olev tehing ise. Kuna kohtulahendi tegemine ei ole käsitletav tehinguna, pole kohtulahendi jõustumine käsitletav edasilükkava tingimusena.
47.Menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Kuna kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, siis ringkonnakohus menetluskulusid kindlaks ei määra.
48.Käesolev määrus on TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav.

/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav Kaija Kaijanen kohtunik kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium