lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-6714/24

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.05.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-6714/24
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.05.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2401
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 163 lg 1, 2Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralVÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 127 lg 2, 6Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 233 lg 1Nõude suuruse hindamineTsMS § 336 lg 1Dokumendi esitamine elektrooniliseltTsMS § 366Mittevaralise kahju hüvitamise hagi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-6714/18Viru Maakohus Narva kohtumaja21.12.2017

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-21-4388/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja03.12.2021

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Noorus OÜ12486835

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. mai 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-6714

Tsiviilasi

A.A. hagi Noorus OÜ vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

A.A. apellatsioonkaebuse hind 8691 eurot 30 senti Noorus OÜ apellatsioonkaebuse hind 0 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 21. detsembri 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A. apellatsioonkaebus Noorus OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungite toimumise ajad

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant I (hageja): A.A., esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko

esindajad

Apellant II (kostja): Noorus OÜ (registrikood 12486835), esindaja vandeadvokaat Daniil Savitski

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 21. detsembri 2017 otsuse resolutsioon menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p 5) ning jätta menetluskulud maakohtus A.A. kanda.
2.Muus osas jätta Viru Maakohtu 21. detsembri 2017 otsus muutmata.
3.Jätta A.A. apellatsioonkaebus rahuldamata.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 651Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
VÕS § 134 lg 2Mittevaralise kahju hüvitamise erisused
4.
Noorus OÜ apellatsioonkaebus rahuldada.
5.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus A.A. kanda.
6.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.A.A. (hageja) esitas 27. aprillil 2017 Viru Maakohtule hagi Noorus OÜ (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja varaline kahju summas 5000 eurot, mittevaraline kahju kohtu äranägemisel ning viivis väljamõistetavatelt summadelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Hagi asjaolude kohaselt külastas hageja 1. jaanuaril 2015 Nooruse SPA veekeskust. Hageja tahtis pääseda väljas asuvasse basseini, kuid kui hageja kerkis pinnale, lõi ta pea vastu basseini kaant ning murdis ninaluud. Välibassein ei pidanud veel olema suletud ning ujulas puudus informatsioon selle kohta, et seda ei saa kasutada. Ajavahemikus 2. jaanuar 2015 kuni 9. jaanuar 2015 viibis hageja ametlikult töövõimetuslehel. Hagejal on parema silma glaukoom ja talle on vastunäidustatud peapõrutused ja löögid vastu pead. Pärast õnnetust tõusis hageja silmarõhk ning ninatrauma tagajärjel võinuks hageja kaotada nägemise. Hageja varaline kahju on 5000 eurot, mis koosneb ravikuludest (sh nina plastiline operatsioon, ravimid, visiiditasud, sõidukulud, taastusravi), saamata jäänud töötasust ning tööde tegemise hilinemisega seotud kuludest (leppetrahvid, viivised). Mõistlik ja õiglane mittevaralise kahju suurus on vähemalt 5000 eurot.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja selgituste kohaselt on kostja täitnud käsunduslepingust tulenevaid kohustusi hageja ees käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning oma majandustegevuses tunnustatud kutseoskuste tasemel. Instruktor A. Kalinin täitis õnnetuse ajal veekeskuse ruumides tööülesandeid, mille hulka kuulus ka enne vahetuse lõppu ringkäigu tegemine ning sissepääsude lukustamine kella 22-ks. A. Kalinin teavitas kliente spaa sulgemisest ning palus neil valmistuda lahkumiseks. Kuivõrd veekeskus oli juba suletud ja ühtegi klienti ei

oleks tohtinud basseinis ega basseinide läheduses viibida, oli välibassein kaetud plastkattega. Kostjal oli kohustus osutada kokkulepitud teenuseid üksnes veekeskuse lahtioleku aegadel, arvestades seejuures ajaga, mis kulub tavapäraselt klientidel ruumide vabastamiseks. Isegi kui kostja lepingulisi kohustusi rikkus, ei olnud hagejale tekkinud kahju kostjale ettenähtav. Hageja rikkus hea usu ja mõistlikkuse põhimõtteid. Kahju suuruse arvestus on üldsõnaline ning puudub kahju suuruse kujunemise üksikasjalik arvutus. Hagejal on kahju tekkimises suur osa, millega tuleb arvestada.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus rahuldas 21. detsembri 2017 otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitisena välja 400 eurot ning viivise mittevaralise kahju hüvitiselt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ning jättis hagi ülejäänud osas rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus leidis, et kostja ei täitnud käsunduslepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Vaidlust ei ole selles, et veekeskus oli avatud kella 22-ni, mis tähendab, et sama ajani pidid olema külastajatele tagatud ka kõik pakutavad teenused, sh välibassein. Valvekaamera videolõigust nähtuvalt toimus õnnetusjuhtum kella 21.50 ajal. Kostja kattis seega välibasseini ajal, mil veekeskus oli avatud ja välibassein pidi olema kasutatav. Kostja ei teatanud veekeskuse saunas olevat seltskonda sellest, et katab välibasseini ega hoiatanud, et välibasseini sel õhtul enam kasutada ei saa. Maakohus oli seisukohal, et hageja varalise kahju nõue on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et plastiline operatsioon oleks vajalik. Plastilisi operatsioone tegeva äriühingu hinnapakkumine ei tõenda operatsiooni vajalikkust. Hageja ei esitanud tõendeid ärikahjude osas. Hageja väide, et tal tõusis õnnetuse järel silmarõhk, ei ole tõendatud. Silmarõhu tõusu võis põhjustada ka ettekirjutust eirav kuumas saunas viibimine. Maakohus leidis eeltoodut ja õnnetuse asjaolusid arvestades, et mittevaralise kahjuna tuleb kostjalt TsMS § 366 alusel välja mõista 400 eurot. Maakohus arvestas asjaolu, et õnnetusjuhtum põhjustas hagejale valu, ebamugavusi, planeerimata asjaajamisi ja ajakulu, mida tuleb korvata. Samuti arvestas maakohus seda, et professionaalse teenusepakkujana oleks kostja pidanud ette nägema, et saunas viibiv seltskond võib veel enne keskuse sulgemist soovida külmas välibasseinis kümmelda. Samas suhtus kostja hagejasse hoolivalt ja osutas talle pärast õnnetust esmaabi ning pakkus kompromisse mittevaralise kahju korvamiseks nii kohtueelselt kui ka kohtumenetluse käigus. Hageja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mida kostja pärast õnnetust tema suhtes tegemata jättis või oleks pidanud teisiti tegema.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 21. detsembri 2017 otsuse tühistamist osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt ei ole maakohus tähelepanu pööranud asjaolule, et õnnetusjuhtumi tagajärjel olid hagejal murtud ninaluud ning selle tõttu oli rikutud hageja välimus. Maakohus leidis valesti, et hageja põhjendas ninaoperatsiooni vajalikkust epikriisiga ning hindas epikriisi valesti. Kahju hüvitamise eesmärgi saavutamiseks tuleb kõrvaldada tagajärjed, mis on saadud nina traumast, sh parandada hageja rikutud välimus, milleks tuleb teha plastiline operatsioon. CBF Medical OÜ hinnapakkumisest nähtub, et operatsiooni maksumus on

4500 eurot. Pärast operatsiooni ei saa hageja vähemalt kuu jooksul töökohustusi täita ning peab kandma taastusraviga seotud kulud. Hagejal puudus trauma tõttu pika aja vältel võimalus ehitustööde ja ehitusfirmaga tegeleda. Selle tulemusel kaotati mitu olulist tööd ning pikendati tehtavate ehitustööde lõpptähtaegu, mis tõi hagejale kaasa kulusid. Maakohus hindas mittevaralise kahju suurust valesti. Maakohus jättis tähelepanuta asjaolu, et hagejal oli õnnetusjuhtumi tagajärjel ninaluude murd. Õnnetusjuhtum põhjustas hagejale füüsilist valu ja heaolu langust. Hageja pidi hoiduma tegevustest, mis kuuluvad tema igapäevategevuste hulka. Elena Bondarenko ütlustest tuleneb, et hageja tundis end pärast õnnetusjuhtumit halvasti ning hingab öösel raskesti ja hingeldab. Kostja pakkus hagejale kompromissina mittevaralise kahju hüvitiseks 2000 eurot, hinnates hagejal tekkinud mittevaralist kahju suuremaks kui kohus. Maakohus ei lähtunud mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramisel kehtivast kohtupraktikast. Hageja mittevaralise kahju suurus ei ole väiksem kui kannatanul tsiviilasjas nr 2-14-59642. Mittevaralise kahju suurus ei saa olla väiksem kui 5000 eurot.

5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 21. detsembri 2017 otsuse tühistamist osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ning uue otsuse tegemist, millega jätta menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt esitas hageja nõudeid kogusummas 10 000 eurot ning maakohus rahuldas hagi 400 euro, s.o 4% ulatuses. Sellest tulenevalt ei olnud põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja kinnitas 16. novembri 2017 istungil, et tegi kostjale kompromissettepaneku, mille järgi kostja tasub hagejale menetluse lõpetamisel 2000 eurot. Hageja loobus ettepanekust ning kostja palus kohtukõnes, et kohus kohaldaks hagi osaliselt rahuldamisel TsMS § 163 lg-t 2. Maakohus ei esitanud ühtegi põhjendust menetluskulude sellise jagamise osas ega selgitanud TsMS § 163 lg 2 kohaldamata jätmist, rikkudes sellega TsMS § 336 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust.
6.Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning menetluskulude hageja kanda jätmist.
7.Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebuse vastu ja taotleb selle rahuldamata ning menetluskulude kostja kanda jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 21. detsembri 2017 otsuse resolutsiooni menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p 5) ning jätab menetluskulud maakohtus hageja kanda. Muus osas tuleb jätta Viru Maakohtu 21. detsembri 2017 otsus muutmata. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on esitanud apellatsioonkaebuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas, ning kostja on esitanud apellatsioonkaebuse menetluskulude jaotuse peale. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu vaidlustatud otsust vaid vaidlustatud osas.
9.Vastuseks hageja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.1.Hageja väite kohaselt jättis maakohus ebaõigesti rahuldamata varalise kahju hüvitamise nõude summas vähemalt 5000 eurot, sh nina plastiline operatsioon 4500 eurot ning taastusraviga ja töölt eemal viibimisega seotud kulud 500 eurot (apellatsioonkaebuses ei ole täpsustatud kulutuste suurust seoses taastusraviga ning seoses sellega, et hageja ei saa väidetavalt vähemalt kuu aja jooksul töökohustusi täita). Siinkohal märgib ringkonnakohus, et ka maakohtus ei ole hageja täpsustanud oma varalise kahju nõude kujunemist, s.o arusaadav on see, et hageja nõuab kostjalt nina plastilise operatsiooni maksumuse hüvitamist, kuid hagis esitatud muu varalise kahju suuruse arvestus on üldsõnaline. Hageja on küll nimetanud erinevaid kahju liike, kuid ei ole selgitanud ega tõendanud nende konkreetset suurust. Vaatamata sellele, et maakohus jättis hageja ärikahjude nõude rahuldamata tõendamatuse tõttu, ei ole hageja ka apellatsioonkaebuses selgitanud ega tõendanud, milline ja kui suures summas moodustab tema väidetav kahju erinevate liikide osas (kahju suurus seoses konkreetse raviga, samuti kahju suuruse seoses sellega, et ta väidetavalt ei saanud täita oma töökohustusi jms).
9.1.1.Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis õigesti hageja varalise kahju nõude rahuldamata ja seda seetõttu, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et nina plastilise operatsiooni vajadus oleks tingitud 01.01.2015 Noorus SPA-s hagejaga toimunud õnnetusjuhtumist, mis põhjustas ninaluude murru. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja lõi 01.01.2015 peaga vastu tervisekeskuse välibasseini kaant ning selle tulemusena murdis ninaluud (tl 9). Hageja väitel vajab ta seoses ninaluude murruga nina plastilist operatsiooni maksumusega 4500 eurot (tl 73). Kostja vastuväite järgi hageja ei vaja nina plastilist operatsiooni seoses ninaluude murruga, s.o kostja õigusvastase tegevuse tulemusena hagejal tekkinud kehavigastuse ja nina plastilise operatsiooni vajaduse vahel puudub põhjuslik seos.
9.1.2.Vastavalt VÕS § 127 lg-le 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Asja materjalide kohaselt diagnoositi hagejal 01.01.2015 ninaluude murd (tl 9-10). Ambulatoorse epikriisi kohaselt (tl 13 pöördel) „ninahingamine vaba. Operatsiooni ravi pole hetkel näidustatud.“ Lähtudes ambulatoorses epikriisis märgitust (epikriis kinnitatud 06.02.2015) on õige maakohtu seisukoht, et ei ole tõendatud hagejal operatsiooni vajadus pärast kehavigastuse tekkimist. Vastupidisele seisukohale ei anna alust asuda ka hageja poolt esitatud Christinas Clinic ́u hinnapakkumine (tl 73), millest nähtuvalt hageja viibis konsultatsioonil 10.11.2017 ning seoses nina vaheseina deformatsiooniga on vajalik plastika luulises ja kõhrelises osas. Nimetatud hinnapakkumisest ei selgu, et nina vaheseina deformatsioon, mis tingib plastika vajaduse luulises ja kõhrelises osas, on põhjustatud hagejal 01.01.2015 tekkinud kehavigastusest (ninaluude murd). Ambulatoorse epikriisi ja hinnapakkumise vaheline periood on ligikaudu 2 aastat 11 kuud. Arvestades sedavõrd pikka ajavahemikku oleks pidanud hageja tõendama asjaolu, et ta vajab nina plastilist operatsiooni just 01.01.2015 tekkinud kehavigastuse tõttu. Iseenesest õige on hageja väide, et ambulatoorses epikriisis märge, et operatsiooni ravi pole hetkel näidustatud, ei välista hilisemat vajadust nina plastilise operatsiooni tegemiseks, kuid samas peab olema kahju hüvitamiseks täidetud VÕS § 127 lg-s 2 sätestatud eeldus, s. o hageja oleks pidanud tõendama põhjusliku seoses 01.01.2015 tekkinud kehavigastuse ja nina plastilise operatsiooni vahel. Hageja ei ole nimetatud asjaolu tõendanud, vaid on paljasõnaliselt väitnud, et „Kahju

hüvitamise eesmärgi saavutamiseks tuleb kõrvaldada tagajärjed, mis on saadud nina traumast (murtud luud), s.h parandada kannatanu rikutud välimus. Apellant loeb üldtuntuks asjaoluks, et selleks tuleb kindlasti teha nina plastiline operatsioon.“

9.1.3.Paljasõnaline on hageja väide, mille kohaselt tal puudus trauma tõttu pika aja vältel võimalus ehitustööde ja ehitusfirmaga tegeleda, mille tulemusel kaotati mitu olulist tööd ning pikendati tehtavate ehitustööde lõpptähtaegu ning tekkisid kulud. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud nimetatud kulude konkreetset suurust.
9.2.Hageja seisukoha kohaselt hindas maakohus ebaõigesti mittevaralise kahju suurust ja jättis tähelepanuta asjaolu, et hagejal oli õnnetusjuhtumi tagajärjel ninaluude murd, mis põhjustas talle füüsilist valu ja heaolu langust. Hageja nõutav mittevaralise kahju hüvitis on 5000 eurot. Kostja vastuväite järgi on hagejale kohtu poolt määratud mittevaralise kahju hüvitis 400 eurot õiglane ning puudub aluse selle suurendamiseks. VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb kahjustatud isikule tervise kahjustamise või kehavigastuse tekitamise korral mittevaralise kahju hüvitisena maksta mõistlik rahasumma. Mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suurus oleneb kehavigastuse ja tervisekahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu. Hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6, § 134 lg 5 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus mittevaralise kahju hüvitise suuruse otsustamisel rikkunud diskretsiooni piire. Maakohus on arvestanud siinkohal tervisekahjustuse tagajärgi hagejale, st tema eeldatavat „valu suurust", samuti kostjapoolse rikkumise raskust ja ulatust ning kostja käitumist ja suhtumist hagejasse pärast rikkumist. Maakohtu poolt väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitise suuruse muutmise aluseks ei ole asjaolu, et kostja pakkus hagejale kompromissina mittevaralise kahju hüvitiseks 2000 eurot. Kompromissiga teevad mõlemad pooled vastastikuseid järeleandmisi ning alusetu on hageja väide, et kuna kostja pakkus talle kompromissi summas 2000 eurot, siis on kostja ise hinnanud hagejal tekkinud mittevaralise kahju suuruseks 2000 eurot.
10.Kostja taotleb apellatsioonkaebuses vaidlustatud otsuse tühistamist osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ning uue otsuse tegemist, millega jätta menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus nõustub kostja väitega, et maakohus ei esitanud kohast põhjendust menetluskulude jaotuse osas ega põhjendanud, miks kohus jättis kostja taotluse TsMS § 163 lg 2 kohaldamiseks rahuldamata. Maakohus on märkinud, et kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kuid arvestades asjaolu, et hageja nõudis kostjalt kogusummas 10 000 eurot väljamõistmist ning maakohus rahuldas hagi 400 euro ulatuses (s.o 4%), siis ei ole põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Ringkonnakohtu arvates tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 2 alusel hageja kanda, sest kostja esitas hagejale kompromissettepaneku, mille järgi kostja tasub hagejale menetluse lõpetamisel 2000 eurot, kuid hageja ei võtnud kompromissettepanekut vastu. Hagi on rahuldatud 400 euro ulatuses.
11.Kuna hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 ja § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse resolutsioonis menetluskulude jaotuse (resolutsiooni p 5) ning seetõttu menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja