lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-18530/27

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 25.05.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-18530/27
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.05.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2115
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1, 6ViivisVÕS § 367 lg 1, 3Ülesütlemise tagajärjedTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 438Otsuse tegemisel lahendatavad küsimusedTsMS § 439Hagi lahendamise piiridTsMS § 651Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatusTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-16-18530/16Viru Maakohus Narva kohtumaja31.01.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. mai 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-18530

Tsiviilasi

AS SEB Liising hagi Anton Faruškini ja Marina Tjantova vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

9549,47 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 31. jaanuari 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Anton Faruškini ja Marina Tjantova apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellandid: Kostja 1: Anton Faruškin (ik: XXX), esindaja advokaat Andrei Matvejev Kostja 2: Marina Tjantova (ik: XXX), esindaja advokaat Andrei Matvejev Vastustaja (hageja): AS SEB Liising (rk: 10281767), esindaja Aili Kuppart

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 31. jaanuari 2018 otsus osas, milles maakohus mõistis Anton Faruškinilt ja Marina Tjantovalt solidaarselt AS SEB Liising kasuks välja viivise alates 09.12.2016 võlgnevuselt 8842,21 eurot VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Anton Faruškinilt ja Marina Tjantovalt solidaarselt AS SEB Liising kasuks välja viivis alates 09.12.2016 võlgnevuselt 8789,39 eurot lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsÜS § 69Tahteavalduse tegemine
VÕS § 115Kahju hüvitamine
VÕS § 113
3.Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
4.Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
4.1.Rahuldada hagi ning mõista Anton Faruškinilt ja Marina Tjantovalt solidaarselt AS SEB Liising kasuks välja võlgnevus 8842,21 eurot (sh intress 52,82 eurot) ja viivis alates 09.12.2016 võlgnevuselt 8789,39 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.
5.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
6.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus solidaarselt Anton Faruškini ja Marina Tjantova kanda.
6.Menetluskulude rahaline suurus ringkonnakohtus jätta kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.AS SEB Liising (hageja) esitas 09.12.2016 maakohtule Anton Faruškini (kostja 1) ja Marina Tjantova (kostja 2) vastu hagi, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt välja võlgnevus 8842,21 eurot ja seadusjärgne viivis 8789,39 eurolt alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 1 11.04.2013 liisingulepingu nr L13103073, mille esemeks oli sõiduauto Porsche Cayenne S. Kostja 2 andis 11.04.2013 hagejale käenduse, millega tagas liisingulepingust tulenevate kostja 1 kohustuste täitmist solidaarselt kostjaga 1 kuni 33 280 euro ulatuses. Kostja 1 jättis liisingumaksed nõuetekohaselt tasumata. Hageja saatis kostjale 1 02.11.2015 teatise lepingu ülesütlemise kohta. Kuna kostja 1 võlgnevust ei tasunud, luges hageja lepingu alates 18.11.2015 ülesöelduks. Kostja 1 tagastas liisingueseme 20.11.2015. Roheline Laine OÜ 30.11.2015 hindamisakti kohaselt oli sõiduki turuväärtus tagastamisel 9000 eurot. 07.12.2015, 19.02.2016, 26.04.2016 ja 17.06.2016 saatis hageja kostjatele teatised, milles teavitas neid liisingueseme soovituslikust müügihinnast ja hinna alandamisest. Hageja müüs sõiduki 21.06.2016 hinnaga 8200 eurot.

Hageja nõue 8842,21 eurot koosneb seisuga 08.12.2016 tasumata debitoorsest võlast 361,52 eurot (sh intress 52,82 eurot), lepingu ülesütlemise kirja teenustasust 7,20 eurot, turuväärtuse hindamise tasust 102 eurot, müügiteenuse tasust 410 eurot ja müügikahjumist 7961,49 eurot (põhiosa jääk 16 161,49 eurot – müügihind 8200 eurot).

2.Kostjad hagi ei tunnistanud. Hageja ei kooskõlastanud kostjatega liisingueseme müügihinda ega teavitanud neid hinna alandamisest. Hageja võõrandas liisingueseme turuhinnast tunduvalt odavamalt ja sellest tuleneva kahju eest ei vastuta kostjad. Kostjatel polnud võimalik vaidlustada liisingueseme hindamisakti, kuna neid ei teavitatud sellest. Hindamisakti tõepärasuse seab kahtluse alla asjaolu, et hageja teavitas 07.12.2015 kostjaid soovituslikust müügihinnast 12 800 eurot (koos käibemaksuga). Võlgnevuse arvestus on ebaselge.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus rahuldas 31. jaanuari 2018 otsusega hagi ning mõistis A. Faruškinilt ja M. Tjantovalt solidaarselt AS SEB Liising kasuks välja 8842,21 eurot ning alates hagi esitamisest 9. detsembrist 2016 viivise võlgnevuselt 8842,21 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni. Maakohus jättis hageja menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja riigilõivu 550 eurot. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle kostjad vastu debitoorsele võlale, ülesütlemise teenustasule, turuväärtuse hindamistasule ja müügiteenuse tasule. Liisingulepingu p 30.2 sätestab sisuliselt, et liisinguvõtja on kohustatud hüvitama liisinguandjale liisingueseme võõrandamisest tekkinud kahjud (st liisingueseme võõrandamisest saadud summa ja liisinguandjale liisingueseme omandamisega tekkinud kulude hüvitamata osa vahe). VÕS § 367 lg 3 sätestab, et lähtuda tuleb liisingueseme väärtusest. Lepingu sätted, mille kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama kahjud, eelkõige, kui liisingueseme võõrandamisest saadud summast ei piisa kõikide nõuete tasumiseks (p 30.2, p 30.3), on kooskõlas VÕS § 367 lg 1 põhimõttega, mis sisuliselt tähendab liisingueseme omandamise kulude hüvitamist. Kahjude hüvitamise põhimõte lepingu rikkumise korral on kooskõlas VÕS § 115 lg-ga 1 ja §-ga 127. Lepingu p 30.2 järgi võetakse hüvitamisele kuuluvate summade arvestamisel aluseks võõrandamisest saadav rahasumma, milline põhimõte erineb seaduses (VÕS § 367 lg 3) sätestatust, ent lepingu sättes ei välistata liisinguvõtja õigust tugineda kulude suuruse arvestamisel liisingueseme turuväärtusele. Kohtu arvates omab lepinguliste kohustuste täitmisel ja nende ulatuse määramisel p 30.2 ja p 30.3 järgi tähtust liisingeseme selle tagastamise ajal olnud turuhinnaga müük, mida lepinguga ei välistata. Kuna leping on võlgnikule ehk liisinguvõtjale 02.11.2015 teatisega üles öeldud, siis on hagejal õigus nõuda liisingulepingust ja käendusepingust tulenevate kohustuste täitmist ka käendajalt. VÕS § 367 lg-te 1 ja 3 järgi on tähtis, milline oli liisingueseme turuväärtus liisinguandjale tagastamise hetkel ehk 20.11.2015 ning kas sõiduki müügihind vastas turuväärtusele. Sõiduki turuväärtuse määramisel tuleb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 järgi lähtuda sarnase eseme keskmisest müügihinnast. Hageja on liisingueseme turuväärtuse liisinguandjale tagastamise hetkel tõendamiseks esitanud Roheline Laine OÜ 30.11.2015 hindamisakti nr 205. Kostjad ei ole teistsugust turuväärtust tõendanud. Kohtul puudub alus kahelda Roheline Laine OÜ hindamisakti usaldusväärsuses, sest selles on kirjeldatud järelduste saamiseks kasutatud metoodikat ja esitatud andmed, millel järeldus põhineb. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui liisinguese müüakse turuhinnast 10% madalama hinnaga, siis tuleb lugeda, et müük on toimunud turuhinnaga. Liisingueseme

turuväärtuseks 2015. a novembris oli 9000 eurot. Seega oleks sõiduk müüdud turuhinnaga ka 8100 euro eest, müüdi aga 8200 euroga (käibemaksuta). Seega oli hinnakõikumine lubatav. Hageja on teinud kõik võimaliku kostjate kaasamiseks müügiprotsessi, teavitades neid müügihinnast ja selle alandamisest lepingujärgsel postiaadressil teavituse postkasti jätmisega. Kostjat 1 on sõiduki tagastamisel teavitatud sõiduki esialgse võimaliku müügihinna määramisel kaasarääkimise võimalusest. Kostja 1 selleks soovi ei avaldanud. Samuti on hageja ümber lükanud kostja 2 väite postkasti jäetud teavituste mittekättesaamisest elukoha vahetamise tõttu. Hageja teavituste lihtkirjana kostjate elukoha-aadressi postkasti jätmisega tuleb lugeda tahteavaldus TsÜS § 69 kohaselt kostjate poolt kättesaaduks, kuna neil oli mõistlik võimalus sellega tutvuda. Eeltoodu alusel mõistis kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 8842,21 eurot ja viivise 8842,21 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 09.12.2016 kuni võlgnevuse tasumiseni.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.A. Faruškin ja M. Tjantova esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Viru Maakohtu
31.jaanuari 2018 otsuse tühistamist ning uue otsust tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on liisingulepingu p-d 30.2 ja 30.3 vastuolus VÕS § 367 lg-tega 1 ja 3. Nimetatud norm kehtestab, et liisingueseme müügist kaetakse liisinguandja kulud ja lähtuda tuleb seejuures liisingueseme väärtusest tagastamise hetkel. Kostjad ei vaidle vastu debitoorsele võlale, ülesütlemise teenustasule, turuväärtuse hindamise tasule ja müügiteenuse tasule; 2) ei ole liisinguandja nõude arvestamise aluseks VÕS § 367 lg 3 järgi liisingueseme müügihind, vaid selle tegelik väärtus üleandmise hetkel ehk 20.11.2015. Liisingueseme väärtuse määramisel tuleb lähtuda sellest müügihinnast, mille hageja teatas kostjatele 07.12.2015 kirjadega, st 12 800 eurot. Hagejal oli 07.12.2015 kirjade saatmisel Roheline Laine OÜ hindamisakt olemas, kuid vaatamata sellele määras hageja liisingueseme müügihinnaks 12 800 eurot. Hindamisakti kostjatele enne kohtumenetlust ei esitatud. Sellega jättis hageja kostjad ilma võimalusest kontrollida hindamisaktis märgitud hinda (nt tellides hindamise teiselt asjatundjalt) ja kasutada enda huvide kaitseks õiguskaitsevahendeid. Hageja vähendas ilma kostja 2 kooskõlastuseta liisingueseme hinda kuue kuu jooksul 12 800 eurost 8000 euroni ehk 37,5% võrra, mis ei ole lubatav ega kooskõlas hea usu põhimõttega. Apellant tugineb Riigikohtu selgitustele tsiviilasjas nr 3-2-1-77-08.
5.AS SEB Liising vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellantide kanda jätmist, jäädes maakohtu menetluses esitatud nõuete ja seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivise alates 09.12.2016 võlgnevuselt 8842,21 eurot VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivise alates 09.12.2016 võlgnevuselt 8789,39 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
7.TsMS § 439 kohaselt kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 otsustab kohus, millist õigusakti tuleb kohaldada. Hagiavaldusest nähtuvalt palus hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja viivise võlgnevuselt 8789,39 eurot ning seejuures arvestas hageja VÕS § 113 lg-s 6 sätestatud piiranguga, mille kohaselt ei ole lubatud nõuda viivist intressi tasumisega viivitamise korral. Maakohus jättis eelneva tähelepanuta ning mõistis kostjatelt põhjendamatult välja viivise võlgnevuselt 8842,21 eurot, mis sisaldas endas intressi 52,82 eurot. Kunas tegemist on seaduse kohaldamisega, siis tuleb maakohtu otsus nimetatud osas tühistada sõltumata sellest, et apellandid ei ole apellatsioonkaebuse põhjendustes nimetatud asjaolule tuginenud. Seetõttu tuleb kostjatelt mõista solidaarselt välja viivis võlgnevuselt 8789,39 eurot.
8.Muus osas, s.o osas, milles maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevuse 8842,21 eurot, on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu otsus nimetatud osas muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata.
9.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ringkonnakohus leiab, et ükski apellatsioonkaebuses esitatud põhjendus ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on põhjendatult hagi rahuldanud ning mõistnud kostjatelt solidaarselt välja võlgnevuse 8842,21 eurot.
9.1.VÕS § 367 lg 3 kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Nimetatud sättest tulenevalt peab kohus tuvastama liisingueseme väärtuse selle liisinguandjale tagastamise hetkel ehk liisingueseme kohaliku keskmise müügihinna (turuhinna) tagastamise ajal. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus on hageja esitatud Roheline Laine OÜ hindamisakti alusel tuvastanud, et sõiduki turuväärtuseks 30.11.2015 seisuga on 9000 eurot. Kostjad on hageja esitatud sõiduki turuhinna vaidlustanud, kui ei ole esitanud menetluse kestel (sh apellatsioonimenetluses) ühtegi tõendit, mis kinnitaks sõiduki teistsugust turuhinda selle tagastamise ajal. Seetõttu on paljasõnaline kostjate väide, et sõiduki turuhind võis selle tagastamise ajal võis olla suurem kui maakohus Roheline Laine OÜ hindamisakti alusel tuvastas. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. Sõiduki üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtuvalt selgitati kostjale 1, et kui ta soovib osaleda sõiduki esialgse müügihinna määramisel, tuleb tal sellest teatada hiljemalt kolme päeva jooksul aktis märgitud telefoninumbrile või meiliaadressile. Kostja 1 sellist võimalust ei kasutanud. Samuti oli kostjatel võimalus esitada kohtule portaalis www.auto23.ee avaldatud sarnaste sõidukite müügipakkumiste väljavõtteid, et tõendada sõiduki suuremat turuhinda. Ekslik on apellantide väide, et sõiduki turuhind oli hageja 07.12.2015 kirja (tl 35, tl 35 pöördel) alusel 12 800 eurot. Nimetatud kirjas ei ole hageja väitnud, et sõiduki turuhind on 12 800 eurot, vaid seda, et sõiduki esmane soovituslik müügihind on 12 800 eurot. Asjaolud, et sõidukit prooviti esmalt müüa turuhinnast kallimalt, müügiprotsess kestis 6 kuud ja selle jooksul alandati

sõiduki hinda mitmel korral, kinnitab seda, et hageja tegi kõik endast oleneva, et müüa sõiduk parima hinnaga.

9.2.Liisingulepingu p-dest 30.2 ja 30.3 tuleneb, et kulutuste hüvitamisel nõude suuruse arvestamisel lähtutakse sõiduki müügihinnast (mitte turuväärtusest). Riigikohus on mitmes lahendis (näiteks lahendis nr 3-2-1-33-08, nr 3-2-1-77-08) asunud seisukohale, et kuigi VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb juhinduda liisingueseme väärtusest, sõltumata võõrandamisest, on siiski lubatud poolte kokkuleppel (ka liisinguandja tüüptingimustes) lähtuda selle asemel liisingueseme tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Hinnaerinevus kuni 10% võrra turuväärtusest on sel juhul mõistlik ja lubatav ning liisinguandja on asja võõrandamisel oma kohustuse kõrgeima tasu saamiseks sel juhul täitnud. Asja materjalidest kestis sõiduki müügiprotsess 6 kuud ning sõiduk müüdi 8200 euroga. Sõiduki turuväärtus oli 9000 eurot ja seega oli hinnaerinevus väiksem kui 10% ning põhjendamatu on apellantide väide, et sõiduk müüdi liiga odavalt. Seejuures on apellandid lähtunud hinnaerinevuse 37% arvestamisel ekslikust sõiduki turuväärtusest 12 800 eurot.
10.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellantide kanda. Hagejal ringkonnakohtus menetluskulud puuduvad ja seetõttu ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust ringkonnakohtus kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja