Tsiviilasi nr 2-16-10551
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaija Kaijanen (eesistuja), liikmed Krista Kirspuu, Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. mai 2018. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-10551
Tsiviilasi
XX hagi YY vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27. novembri 2017. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YY apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
60 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja advokaat Martin Kirsipuu; Kostja (apellant): YY (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Urmas Arumäe
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Jätta Harju Maakohtu 27. novembri 2017. a otsus muutmata. YY apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta YY kanda. Välja mõista YY-lt riigituludesse YY-le antud riigipoolse menetlusabi eest 1 100 eurot. Riigilõiv 1 100 eurot tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest vastavalt käesolevale otsusele lisatud makseinfole. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kui kohustatud isik ei täida lahendit lahendis ettenähtud tähtaja jooksul, võib lahendi saata sundtäitmisele.
1(5)
Tsiviilasi nr 2-16-10551 Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
Tsiviilasi nr 2-16-10551 asukohaga XXX kuulub hagejale. Kostja on küll esitanud vastuväite, et tegelikkuses tasus kinnistu ostmiseks tarviliku summa kostja ning tegemist oli kostja ja hageja isa ühisvaraga. Kohus märkis, et kostja väide, mille kohaselt kostja andis kinnistu ostmiseks vajaliku raha, ei oma tähtsust kinnisasja praeguse omaniku tuvastamise aspektist. Samuti nähtub tsiviilasjas nr 2-12-859 tehtud jõustunud kohtuotsusest, et kinnistu asukohaga XXX oli hageja isa lahusvara, mis tähendab, et hageja isal oli õigus kõnealune kinnistu hagejale kinkida, seega on 06.12.2011 lepingutega kinnistu omand hagejale üle läinud. Tulenevalt eeltoodust luges kohus tuvastatuks, et hageja on XXX kinnistu omanik. Kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele esitanud käesolevas asjas ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kostjal on õiguslik alus hagejale kuuluva kinnisasja valdamiseks AÕS § 83 lg 1 kohaselt. Kostja ei ole ka selgitanud, et kostja õiguslik alus kinnisasja valdamiseks võib tuleneda mõnest hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingust. Kostja on üksnes väitnud, et kostjal oli hageja isaga kinnistu tasuta kasutamise kokkulepe. Kohus selgitas, et Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-122-15 p-s 20 märkinud, et kinnisasja omaniku vahetumisel ei lähe üle kinnisasja tasuta kasutamise lepingud (vt VÕS § 389). Seega, isegi juhul, kui kostjal oli hageja isaga kokkulepe kinnistu tasuta kasutamiseks, ei ole see hagejale üle läinud. Samuti ei saa kostjal olla hagejaga kehtivat kinnistu tasuta kasutamise lepingut, kuna hageja on hagiavalduses avaldanud, et juhul, kui kostja peaks väitma, et kostja ja hageja vahel on tasuta kasutamise leping, siis hageja ütleb tasuta kasutamise lepingu üles. Kostja on täiendavalt väitnud, et tal esineb alus kinnistu valduse vabastamisest keeldumiseks, kuna kostjal on nõuded hageja isa vastu. Kohus on seisukohal, et kostja väide on põhjendamatu, kuna kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest ilmneks, et mõni hageja isa varaline kohustus kostja ees on hagejale üle läinud ning nimetatud kohustusest tuleneks kostjale õiguslik alus jätta hageja kinnistu valdus vabastamata. Lähtuvalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et kostjal puudub õiguslik alus hagejale kuuluva kinnistu asukohaga XXX valdamiseks. Apellatsioonkaebus
Edasine menetlus ringkonnakohtus
3(5)
Tsiviilasi nr 2-16-10551
4(5)
Tsiviilasi nr 2-16-10551 võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.