Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-18-1658 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) esitas 01.02.2018. a kohtule hagiavalduse JxxxxJxxxxxx vastu 6188,06 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt mõisteti kostja Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 14.04.2010. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-15431 süüdi kuriteos, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver Mxxxxx Vxxx sai püsiva tervisekahjustuse. Mxxxxx Vxxx esitas 20.10.2009. a Sotsiaalkindlustusametile hüvitistaotluse vägivallakuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks ohvriabi seaduse (OAS) alusel. Sotsiaalkindlustusameti 16.11.2009. a otsusega nr 00106K/2 määrati Mxxxxx Vxxxxxx püsivast töövõimetusest tulenev kahjuhüvitis. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 20.09.2012. a otsusega tsiviilasjas nr 2-12-16946 rahuldati Eesti Vabariigi tsiviilhagi JxxxxJxxxxxx vastu tagaseljaotsusena summas 3401,94 eurot (14.05.200930.04.2012) kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks. OAS alusel on Mxxxxx Vxxxxxx vägivallakuriteo tagajärjel saadud vigastusega makstud kahju hüvitist 6188,06 eurot (01.05.201231.05.2014 3001,26 eurot ja 01.06.2014-31.10.2016 3186,80 eurot), mida hageja kostjalt nõuab. Tartu Maakohus võttis hagi 14.02.2018. a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale isiklikult kätte 10.04.2018. a. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 kohaselt eeldatakse sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kannatanule kehavigastuse või tervisekahju tekitamise puhul tegu kahju õigusvastase tekitamisega. VÕS § 130 näeb ette, et isiku tervisekahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud ning täielikust või osalisest

2-18-1658 töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. OAS § 7 lg 1 kohaselt makstakse hüvitist Eesti Vabariigi territooriumil toimepandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele ning seaduse § 9 lõikes 4 nimetatud isikule. OAS § 15 kohaselt on kuriteoohvrile makstava hüvitise piirmäär 9590 eurot. Kuriteoohvri riiklikku hüvitist makstakse kuni hüvise saaja vastab OAS § 9 lõikes 3 toodud nõuetele või kuni piirmäära täitumiseni. OAS § 31 alusel läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Hagimaterjalide põhjal on tõendatud, et Jxxx Jxxxxx on Tartu Maakohtu 14.04.2010. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-15431 süüdi mõistetud Mxxxxx Vxxxxxx püsiva tervisekahjustuse tekitamises. Kannatanu MxxxxxxVxxxxesitas taotluse Sotsiaalkindlustusametile kuriteoga tekitatud kahju eest hüvitise saamiseks. Sotsiaalkindlustusamet maksis Mxxxxx vxxxxxx perioodil 01.05.2012-31.10.2016 hüvitis summas 6188,06 eurot, mille nõudeõigus on OAS § 31 alusel üle läinud hagejale. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 6188,06 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kohtule teadaolevalt pole hageja ega kostja kohtumenetluses kulusid kandnud. Sellest tulenevalt ei määra kohus menetluskulusid rahalises suuruses kindlaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.