lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-16253/19

Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 04.05.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-16253/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.05.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2755
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Sertifikaat
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-07-06
Kiri
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-07-06
CO2 arvutus RT-60 Pärnu - Lihula tee km 8,014-12,6
Tallinna Tehnikaülikool · Väljaminev kiri · 2026-07-20
Kiri
Maanteeamet · Väljaminev kiri · 2020-11-09
Kiri
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-11-09
Kiri
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-11-12

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 348 lg 1, 2Kohtuistungi käikTsMS § 436 lg 1, 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusVÕS § 602 lg 1Kohustuste täitminePankrS § 153 lg 1PankrS § 93TsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 347 lg 3Kohtuistungi alustamineTsMS § 351Asjaolude väljaselgitamine kohtuistungil

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-16253/57Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium18.05.20202-17-16253/69Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium20.05.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-20-5783/89Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium13.06.20252-17-16889/81Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium11.08.2020

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts TREF Nord10217746(Hageja)International Baltic Golfmarina OÜ10379578(Kostja)OÜ Bauschmidt12243943(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

E E S T I VA B A R I I G I N I M E L

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

4. mai 2018, Tallinn, kohtu kantselei kaudu 2-17-16253

Tsiviilasja number Tsiviilasi

Aktsiaseltsi TREF Nord hagi OÜ Bauschmidt (pankrotis) pankrotihaldur Veli Kraavi ja International Baltic Golfmarina OÜ vastu Aktsiaseltsi TREF Nord nõude tunnustamiseks OÜ Bauschmidt (pankrotis) pankrotimenetluses

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 21. märtsi 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi TREF Nord apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): Aktsiaselts TREF Nord (registrikood 10217746), lepinguline esindaja advokaat Robert Sarv Kostja I (vastustaja I): OÜ Bauschmidt (pankrotis, registrikood 12243943) pankrotihaldur Veli Kraav Kostja II (vastustaja II): International Baltic Golfmarina OÜ (registrikood 10379578), lepingulised esindajad advokaadid Paul Keres ja Artur Sanglepp

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Võtta Aktsiaselts TREF Nord apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel otsustada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal. Tühistada Harju Maakohtu 21. märtsi 2018 otsus ning saata asi uueks menetlemiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 07.07.20262-26-9967/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.07.20262-26-10128/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 06.07.20262-26-5974/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.07.20262-18-6464/64Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.07.20262-22-13706/25Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 401 lg 1Asja sisulise arutamise lõpetamine
TsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
TsMS § 442 lg 8Otsuse sisu
TsMS § 53 lg 4Protokollile vastuväidete esitamine ja protokolli parandamine
TsMS § 656 lg 1Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjed
VÕS § 104 lg 4Vastutus süü puhul
VÕS § 589 lg 1Seltsinguvara
VÕS § 591Aruande esitamine ja kasumi jaotamine
VÕS § 596 lg 1Seltsingu lõppemise alused
VÕS § 600 lg 1Seltsingu likvideerimine
VÕS § 603Panuste tagastamine
VÕS § 604Ülejäägi jagamine

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1.Aktsiaselts TREF Nord (hageja) esitas 30. oktoobril 2017 Harju Maakohtule hagi OÜ Bauschmidt (pankrotis, kostja I) ja International Baltic Golfmarina OÜ (kostja II) vastu hageja nõude tunnustamiseks kostja I pankrotimenetluses pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 2 tähenduses teise järgu nõudena. Hageja väitel: − hageja ja kostja I sõlmisid 5. mail 2016 seltsingulepingu (edaspidi „seltsinguleping“), millega moodustasid seltsingu riigihankemenetluses nr 169254 „Kopli suunalise trammiliini taristu projekteerimine ja rekonstrueerimine“ tellijaga Tallinna Linnatranspordi Aktsiaselts (edaspidi „tellija“) sõlmitud hankelepingu ühiseks täitmiseks; − seltsingulepingu p 2.1- 2.3 kohaselt oli kostja I seltsingu juhtivpartner ehk seltsingut juhtima õigustatud seltsinglane võlaõigusseaduse (VÕS) § 583 lg 1 tähenduses; − seltsingulepingu p 2.2.2 kohaselt oli kostjal I õigus ja kohustus vastu võtta seltsingule tehtud sooritusi, eelkõige tellija makstud tasu töövõtulepingu täitmise eest. Tellija tegi ülekandeid seltsingule ühiselt ning ülekanded sooritati kostja I arveldusarvele; − kostja I oli kohustatud VÕS § 589 lg 1 kohaselt hoidma seltsinguvara enda varast eraldi, pidama selle arvestust ja täitma selle arvelt vaid seltsingu kohustusi; − kostja I ei suutnud täita seltsingu- ega töövõtulepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu pooled sõlmisid 10. jaanuaril 2017 seltsingulepingu muutmise lepingu (edaspidi „muutmise kokkulepe“), millega hageja võttis üle kõik kostja I juhtivpartneri õigused ja kohustused; − muutmise kokkuleppe p-s 5 on kinnitas kostja I, et tema valduses on kokkuleppe sõlmimise ajal seltsinguvara summas 1 199 784 eurot. Perioodil 10. jaanuar 2017 – 28. veebruar 2017 suutis kostja I täita osa seltsinguga seotud kohustustest ja samal ajal tegid kolmandatest isikutest garandid väljamakseid seltsingu võlausaldajate taotlusel; − hageja esitas 14. märtsil 2017 kostjale I nõudekirja, milles nõudis seltsinguvara ülekandmist muutmise kokkulepe p 5 kohaselt 515 156 eurot ja leppetrahvi maksmist 100 000 eurot. Hageja põhjendas, et ta oli sunnitud kostja I lepingurikkumise tõttu juhtivpartneri kohustused üle võtma, pidi täitma seltsingu võlausaldajate ees kostja I täitmata kohustusi ja tal oli õigus saada seltsinguvara arvelt raha täidetud kohustuste katteks; − eelnimetatud nõude hulgas oli ka hageja nõue seltsingu vastu summas 414 258, 99 eurot, mida kajastavad hageja esitatud arved nr M0022, nr M00552, nr M00692, nr M00864, nr M00997, nr M00009 ja nr M00007 (edaspidi „arved“); − kostja I ei ole seltsinguvara summas 515 156 eurot hagejale üle andnud, aga on seltsingu bilansis ja ekirjavahetuses kinnitanud, et ta on nimetatud summa omastanud, st pööranud selle enda või kolmandate isikute kasuks; 2 (7)

− seltsing lõppes VÕS § 596 lg 1 p 7 alusel kostja I pankroti väljakuulutamisega

17.aprillil 2017. Samal kuupäeval oli kostja I kohustatud üle andma tema valduses oleva seltsinguvara hagejale, sest muutmise kokkuleppe kohaselt täitis hageja seltsingu juhtivpartneri ülesandeid ja seltsingu likvideerimise käigus tuli hagejal täita kõik seltsingu kohustused; − 29. septembril 2017 toiminud nõuete kaitsmise koosolekul esitasid kostjad hageja nõudele vastuväite.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu kokkuvõtvalt järgmiselt: − seltsing lõppes 17. aprillil 2017 kostja I pankroti väljakuulutamisega. Hagist võib välja lugeda nõudeid kahel erineval alusel: hageja kui seltsinglase nõue seltsinguvara üleandmiseks kostja I kui teise seltsinglase vastu muutmise kokkuleppe p 5 alusel summas 515 156 eurot ja hageja kui seltsinglase nõue seltsingu vastu VÕS § 602 lg 1 ja/või lg 2 alusel summas 414 258, 99 eurot, mis tuleneb hageja esitatud arvetest. Hageja nõue ei ole põhjendatud kummalgi juhul; − hagejal puudub VÕS § 600 lg 1 esimesest lausest tulenev nõue seltsinguvara üleandmiseks summas 515 156 eurot, kuna seltsinguvarast, mille üleandmist hageja seltsingulepingu muutmise kokkuleppe p 5 alusel nõuab, tuleb esimeses järjekorras täita kohustused (VÕS § 602), teises järjekorras tagastada panused (VÕS § 603) ja alles kolmandas järjekorras maksta seltsinglastele välja ülejääk (VÕS § 604). Seega on pärast seltsingu lõppemist hageja poolt kostja I vastu esitatud nõue seltsinguvara üleandmiseks vastuolus likvideerimise läbiviimisega; − hageja ei ole arvetel põhinevat nõuet seltsingu vastu kostja I pankrotimenetluses esitanud, vaid esitas 10. mai 2017 nõudeavalduses lisaks leppetrahvinõudele summas 100 000 eurot üksnes seltsinguvara üleandmise nõude summas 515 156 eurot. Seega ei ole hageja arvetel põhinevat nõuet seltsingu vastu PankrS § 93 lgs 1 sätestatud tähtaja jooksul kostja I pankrotimenetluses esitatud; − hageja leppetrahvinõue ei ole põhjendatud, sest täitmata on formaalsed ja materiaalsed eeldused.

MAAKOHTU OTSUS

3.Maakohus jättis 21. märtsi 2018 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.Maakohus luges tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks järgnevad asjaolud: − hageja esitas 10. mail 2017 haldurile nõudeavalduse, milles palus tunnustada nõuet summas 615 156 eurot kostja I pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 tähenduses teise järgu nõudena; − 29. septembril 2017 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitasid kostjad hageja nõudele vastuväite; − hageja ja kostja I sõlmisid 5. mail 2016 seltsingulepingu; − kostja I ei suutnud täita enda seltsingu- ega töövõtulepingust tulenevaid kohustusi ning hageja oli sunnitud need kohustused üle võtma; − 10. jaanuaril 2017 sõlmisid pooled muutmise kokkuleppe, millega hageja võttis üle kõik pankrotivõlgniku juhtivpartneri õigused ja kohustused ning 3 (7)

− seltsing lõppes VÕS § 596 lg 1 p 7 alusel kostja I pankroti väljakuulutamisega

17.aprillil 2017.
5.Maakohus leidis, et arvetel põhinevat nõuet summas 414 258, 99 eurot ei ole hageja seltsingu vastu kostja I pankrotimenetluses esitanud, vaid on 10. mai 2017 nõudeavaldusest nähtuvalt esitanud lisaks leppetrahvinõudele summas 100 000 eurot üksnes seltsinguvara üleandmise nõude summas 515 156 eurot. Seega ei kuulu arvetel põhinev nõue seltsingu vastu tunnustamisele teise rahuldamisjärgu nõudena, kuna hageja ei ole arvetel põhinevat nõuet seltsingu vastu esitanud PankrS § 93 lgs 1 sätestatud tähtaega järgides.
6.Seltsing lõppes 17. aprillil 2017 kostja I pankroti väljakuulutamisega. Alates seltsingu lõppemisest tekib seltsinglasel VÕS § 600 lg 1 esimesest lausest tulenevalt õigus seltsingu likvideerimisele ja likvideerimise järgselt vara jaotamisele seltsinglaste vahel. Likvideerimise läbiviimisel tuleb kohustused täita VÕS §des 602–604 ette nähtud järjekorras, st alles viimasena maksta seltsinglastele välja ülejääk vastavalt nende osadele kasumi jaotamises. Kuna seltsinguvarast, mille üleandmist hageja muutmise kokkuleppe p 5 alusel nõuab, tuleb täita enne muid kohustusi, siis on pärast seltsingu lõppemist ja likvideerimisstaadiumi algust hageja poolt kostja I vastu esitatud nõue seltsinguvara üleandmiseks vastuolus likvideerimise läbiviimisega.
7.Enne nõuete rahuldamist VÕS §dest 602–604 tulenevates järkudes on juhtiv seltsinglane kohustatud VÕS § 591 kohaselt koostama ja seltsinglastele esitama tegevusaruande, sh likvideerimisbilansi. Kuna muutmise kokkuleppe p 1 kohaselt võttis seltsingu juhtivpartneri ülesanded üle hageja, on tal seltsingu lõppemisel koostatava tegevusaruande ja likvideerimisbilansi koostamise kohustus. Hageja ei ole vastavat kohustust täitnud. Seega puudub hagejal VÕS § 600 lg 1 esimese lause järgi nõue seltsinguvara üleandmiseks summas 515 156 eurot.
8.Leppetrahvinõue summas 100 000 eurot ei ole põhjendatud, sest hageja ei järginud seltsingulepingu p-des 10.1–10.2 kokkulepitud korda leppetrahvi nõudmiseks. Leppetrahvi nõude eelduseks oli, et hageja annab kostjale I mõistliku tähtaja tagajärgede kõrvaldamiseks. Hageja ei andnud 14. märtsi 2017 nõudekirjas kostjale I sellisttähtaega, vaid nõudis kohe leppetrahvi tasumist. Seltsingulepingu p 10.1 kohaselt on hageja leppetrahvinõude eelduseks kostja I tahtlus või raske hooletus. Kostja I majanduslikud raskused ja sellest tingitud vajadus trammiteede projekt hagejale üle anda ei olnud põhjustatud kostja I tahtlusest või raskest hooletusest VÕS § 104 lg 4 ja lg 5 tähenduses, sest kostja I majanduslikud raskused tekkisid ehituse ja kinnisvaraarenduse valdkonnas tavapäraste äririskide realiseerumise tõttu. Seega hageja leppetrahvinõue ei ole põhjendatud ja hageja nõue summas 615 156 eurot ei kuulu võlgniku pankrotimenetluses tunnustamisele PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõudena.

APELLATSIOONKAEBUS

9.Hageja esitas 18. aprillil 2018 apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Hageja palub menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Maakohus leidis ekslikult, et hageja nõue kostja I vastu seltsinguvara üleandmiseks lõppes kostja I pankroti tagajärjel seltsingulepingu lõppemisega ning et hagejal saab nõudeid olla kostja I vastu ainult seltsingu likvideerimismenetluses. Maakohus jättis tähelepanuta asjaolu, et 515 156 euro ja leppetrahvi maksmise kohustust oli muutunud sissenõutavaks enne 4 (7)

seltsingulepingu lõppemist ja hageja võis nõuda kostjalt I muutmise kokkuleppe p-s 5 lepitud kohustuse täitmist. Seega leidis maakohus vääralt, et endiste seltsinglaste vahel saavad eksisteerida ainult likvideerimismenetluses tekkivad nõuded. Hageja nõue oli suunatud seltsingulepingu kehtivuse hetkel tekkinud seltsinguvara juhtivpartnerile üle andmisele. Maakohus leidis vääralt, et leppetrahvinõue ei kuulu tunnustamisele põhjusel, et hageja ei andnud kostjale I mõistlikku tähtaega kohustuse rikkumise kõrvaldamiseks. Kostjal I ei olnud isegi teoreetilist võimalust ükskõik mis kohustust peale seltsinguvara üleandmise täita, sest seltsingulepingu muutmise kokkuleppega võttis hageja kostja I lepingu rikkumise tõttu kõik kostja I kohustused üle. Samuti on seltsinguvara eraldamata jätmine ning selle muude kohustuste täitmiseks kasutamine teadlik ja tahtlik tegu, kostja I juhatuse liikmete eesmärk oli seltsinguvara eraldamata jätmine ja selle enda või kolmandate isikute kasuks pööramine. Seega kuuluvad hageja nõue summas 515 156 eurot ja leppetrahvinõue tunnustamisele. Lisaks vaidlustab hageja vaidlustatud otsuse ka menetlusõigusnormide olulise rikkumise tõttu. Kohus rikkus kohustust tuvastada faktilised asjaolud. Vaidlustatud otsuses pole järgitav, kas kohus luges ühe või teise poole väited faktiliste asjaolude osas tõendatuks. Lisaks heidab hageja maakohtule ette sisulise arutelu puudumist, sest maakohus pole faktilisi asjaolusid õigusnormidega sidunud. Samuti oli tunnistajate ülekuulamata jätmine ebaseaduslik, kuna ilma tunnistajaid küsitlemata ei ole võimalik ammendavalt tuvastada seltsinguvara puudujäägi kujunemist ja vastava aruande koostamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10.Ringkonnakohus tutvus apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega ning leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu vaidlustatud otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi olulisel määral rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsiooni-menetluses. Asi tuleb saata läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lg 1 pde 1 ja 5, lg 2 teise lause ning § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
11.TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Otsust tehes hindab kohus TsMS § 438 lg 1 esimese lause järgi tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Seejuures ei ole kohus TsMS § 436 lg 7 järgi poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmisel seotud hageja või kostja esitatud õigusliku hinnanguga, vaid kohaldab õigust ise (vt nt Riigikohtu 27. septembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-9288 p 23, Riigikohtu 5. jaanuari 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1116-10, p 39; 15. juuni 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11, p 27). Kohtuotsuse põhjendatuse nõue hõlmab ka seda, et otsus peab olema loogiline ja jälgitav (Riigikohtu 2. märtsi 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-05, p 17 teine lõik; 16. aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-18267, p 24). Käesoleval juhul on maakohus otsuses piirdunud õigusnormide tsiteerimise ja poolte väidete kordamisega. Lisaks sisaldab otsus viiteid õiguskirjandusele, mille seisukohtade osas ei ole aga otsusest aru saada, kas maakohus neid ka järgib ja milliste asjaoludega seob. Otsusest ei ole võimalik aru saada, millised põhjendava osa lõigud on mõeldud poolte seisukohtade uuesti esitamisena (milleks puudub vajadus, sest need esitas kohus juba otsuse kirjeldavas osas), aga millised kajastavad kohtu enda hinnanguid ja järeldusi. Maakohus on mitme korral kasutanud üldist viidet, et midagi nähtub toimiku materjalidest, aga see ei ole piisav järgimaks TsMS § 438 lg 1 ja TsMS § 442 lg 8. 5 (7)
12.TsMS § 442 lg 8 kohaselt peab kohus otsuse tegemisel mh põhjendama ka seda, miks ta ei nõustu poole väidetega. Maakohus ei käsitlenud hageja väiteid, mis puudutavad kostja I vastu esitatud nõuet summas 515 156 eurot lepingulisel alusel. Olukorras, kus nõuet on võimalik kvalifitseerida mitmeti, on küll põhjendatud analüüsida kohtuotsuses erinevaid kvalifikatsioone, kuid samas peab lahend olema loogiline ja vältima vastuolusid (Riigikohtu 22. septembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 32-1-67-14, p 16 esimene lõik), samuti ei peaks kohus ilma põhjendusteta eirama seda õiguslikku alust, millele hageja ise oma nõude rajab. Maakohtu otsusest ei nähtu, miks ei võiks (endiste) seltsinglaste vahel olla lepingulist suhet, millest kostjale I tulenes kohustus 515 156 eurot hagejale üle anda.
13.Maakohus ei viinud läbi nõuetekohast eelmenetlust ja jättis täitmata selgitamiskohustuse. Samuti rikkus maakohus menetluse juhtimise kohustust ja kohtuistungi läbiviimise korda. Ka need rikkumised võisid tuua kaasa ebaõige kohtulahendi. Kohtu esmane roll on anda poolte esitatule õiguslik hinnang (TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause). Samas ei tohi kohtu õiguslik hinnang tulla pooltele üllatuslikult, st kohus peab üldjuhul juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (TsMS § 348 lgd 1–3, § 351, § 392 lg 1 pd 1 ja 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1, § 436 lg 4; vt selle kohta nt Riigikohtu 5. jaanuari 2011 otsus tsiviilasjas nr 32-1-116-10 p 40; 22. veebruari 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 16). Nõude kvalifitseerimisel peab kohus ise selgeks tegema, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama, ja seda pooltele ka selgitama (vt ka Riigikohtu 2. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-15, p 15 esimene lõik) Seega on kohtu kohustus võimaldada pooltele õigussuhte võimalikust õiguslikust kvalifikatsioonist lähtudes esitada ka väiteid ja vastuväiteid. Maakohtu 22. veebruari 2018 kohtuistungi protokollist (tl 124–125) nähtuvalt pole maakohus kuni asja lahendamise lõpuni hageja ja kostja I õigussuhet kvalifitseerinud ega seda pooltega arutanud. See võist tuua kaasa, et otsuse tegemisel lähtus maakohus ainult kostjate poolt nõudele antud õiguslikust hinnangust ja pole täitnud kohustust kontrollida õiguse kohaldumist ja seda, kas hageja nõuet on võimalik muu nõudenormi järgi rahuldada. TsMS § 348 lg 1 sätestab mh, et kohus juhib kohtuistungit ning selgitab välja menetlusosaliste arvamuse asjas tähendust omavate asjaolude suhtes. TsMS § 348 lg 2 paneb kohtule kohustuse hoolitseda, et asja arutatakse ammendavalt ja edasi lükkamiseta. TsMS § 347 lg 3 näeb ette, et kohtuistungil selgitab kohus menetluse sisu ja menetluslikku olukorda. Vastavalt TsMS § 351 lgle 1 arutab kohus pooltega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. TsMS § 401 lg 1 järgi peab kohus pärast tõendite uurimist menetluse seisu ja selle lõpetamise väljavaateid pooltega arutama ning lg 2 järgi pärast tõendite uurimist pooltelt ka küsima, kas nad soovivad asja arutamist täiendada. Kõiki neid kohustusi on maakohus käesoleva asja lahendamisel eiranud. Ringkonnakohtu hinnangul moodustavad need rikkumised tervikuna õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumise. Menetluse juhtimist korraldas maakohus 3. novembri 2017 määrusega (hagi menetlusse võtmine), kohtujuristi 24. novembri 2017 ekirjaga, 21. detsembri 2017 määrusega (hageja taotluste lahendamine) ja 20. veebruari 2018 määrusega (vastuväite lahendamine). Seejärel pidas maakohus 22. veebruaril 2018 istungi. Üheski menetlust juhtivas dokumendis ega istungil ei andnud kohus pooltele tähtaegu taotluste ja seisukohtade esitamiseks ega lõpetanud muul viisil eelmenetlust. Samuti ei eristanud kohus istungi olulisi etappe (võimalikud eelmenetluse toimingud ja asja sisuline arutamine) ega täitnud selgitamiskohustust.
14.Eeltoodust tulenevalt on maakohtu otsus olulises ulatuses põhjendamata, vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud on esile toomata ja eelmenetluse ülesanded olulises ulatuses täitmata (vrd Riigikohtu 23. septembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-15, 6 (7)

p 12 teine lõik). Puuduliku eelmenetluse tõttu ei ole võimalik ringkonnakohtul asja sisuliselt ise lahendada ning maakohtul tuleb läbi viia kohane eelmenetlus.

15.Hageja kaebuse menetluslikud taotlused (tunnistajate ülekuulamine) saab maakohus lahendada asja uuel läbivaatamisel. Ringkonnakohus selgitab, et hageja ei saa praegu enam uuesti taotleda 22. veebruari 2018 istungi protokolli parandamist, vaid võib oma 27. veebruari 2018 taotluse ja TsMS § 53 lg 4 põhjal edasises menetluses üksnes tugineda väitele, et protokoll on ebaõige.
16.TsMS § 173 lg 3 järgi otsustatakse menetluskulude jaotus asja uuel läbivaatamisel. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing

/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm

/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium