lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-107677/34

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 10.04.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-107677/34
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.04.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2516
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 175 lg 1, 10Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 178Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineVÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmineVÕS § 29 lg 4

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
RaiMar Konsultatsioonid OÜ12069066(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.04.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-107677

Tsiviilasi

RaiMar Konsultatsioonid OÜ hagi UÜ Leematu Invest (õiguseellane ATM Hooldus OÜ) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 1 050 eurot

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja RaiMar Konsultatsioonid OÜ (registrikood 12069066, asukoht Katleri 3-14, Tallinn), lepinguline esindaja Kaili-Helina Kolts Kostja UÜ Leematu Invest (õiguseellane ATM Hooldus OÜ (kustutatud)) (registrikood 14274646, asukoht Sõbra tn 48-214, Tartu, Tartumaa), seaduslik esindaja Taivo Israel

Viimase kohtuistungi aeg

26.03.2018

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada RaiMar Konsultatsioonid OÜ hagi UÜ Leematu Invest vastu osaliselt.
2.Välja mõista UÜ-lt Leematu Invest RaiMar Konsultatsioonid OÜ kasuks 385 eurot.
3.Jätta RaiMar Konsultatsioonid OÜ menetluskulud 36% ulatuses UÜ Leematu Invest kanda ja UÜ Leematu Invest menetluskulud 64% ulatuses RaiMar Konsultatsioonid OÜ kanda.
4.Välja mõista UÜ-lt Leematu Invest RaiMar Konsultatsioonid OÜ kasuks menetluskulud (riigilõiv ja õigusabikulud) 201,60 eurot. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (10.04.2018). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-25-15924/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Lepingu tõlgendamine
VÕS § 619Käsunduslepingu mõiste
VÕS § 628 lg 2Käsundisaajale tasu maksmise ning kulude ja kahju hüvitamise kord
VÕS § 631Käsunduslepingu erakorraline ülesütlemine

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad

1.RaiMar Konsultatsioonid OÜ (hageja) esitas 18.04.2017 maksekäsu kiirmenetluse avalduse UÜ Leematu Invest (õiguseellane ATM Hooldus OÜ (kustutatud)) (kostja) vastu võlgnevuse 1050 eurot väljamõistmiseks. Kostja esitas 07.05.2017 maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväite. Pärnu Maakohtu 17.05.2017 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti hageja nõue kostja vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 05.06.2017 hagiavalduse kostja vastu 1 050 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 05.01.2015 raamatupidamisteenuse osutamise lepingu. Lepinguga kohustus hageja osutama kostjale raamatupidamise korraldamise teenust. Kostja kohustus teenuse eest tasuma. Hageja on öelnud lepingu erakorraliselt üles 24.03.2017 aktiga, kuna kostjal on tekkinud võlgnevus arvete tasumisega. Lisaks ei edastanud kostja teenuse osutamiseks vajalikke dokumente õigeaegselt, mistõttu tuli mitmeid kordi aruandeid muuta. Lepingu lõpetamisel on hageja edastanud kostjale kõik teenuse osutamisega seotud dokumendid. Digitaalsete dokumentide ületõstmine hageja süsteemist kostja süsteemi oli ajamahukas. Hageja palub välja mõista kostjalt raamatupidamisteenuse osutamise tasu jaanuari 2017 eest 350 eurot, veebruari 2017 eest 350 eurot ja tasu dokumentide ületõstmise eest lepingu lõpetamisel 350 eurot.
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt ei ole hageja nõue põhjendatud. Hageja ei ole tõendanud, et tema on osutanud kostjale raamatupidamisteenust perioodil, mille eest nõuab hageja tasu maksmist. Kostja ei ole hageja lepingu 24.03.2017 ülesütlemisakti kätte saanud ega aktsepteerinud. Seetõttu ei ole hagejal õigust esitada arvet lepingu lõpetamisega kaasnevate kulude eest. Leping tuleb lugeda peatunuks lepingu p 9 alusel. Hageja ei ole kostjale lepinguga seotud asjaajamist üle andnud. Kohtu põhjendused
3.Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Kohus on tuvastanud, et pooled on 05.01.2015 sõlminud raamatupidamisteenuse osutamise lepingu (lk 30 – 34). Lepingu p 2.1. kohaselt kohustus hageja osutama kostjale raamatupidamisteenust. Lepingu p 4.4. järgi kohustus kostja tasuma osutatud teenuse eest lepingus sätestatud summas ja tähtaegadel vastavalt väljastatud arvetele. Lepingu p 8.1. alusel kohustus kostja tasuma teenuse eest 350 eurot kuus. Kohtu hinnangul vastab poolte vahel 05.01.2015 sõlmitud raamatupidamisteenuse osutamise leping käsunduslepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 tähenduses.
5.Esmalt käsitleb kohus hageja nõuet välja mõista kostjalt tasu osutatud teenuse eest. Hageja nõuab kostjalt tasu jaanuaris 2017 osutatud teenuse eest summas 350 eurot (lk 37) ja veebruaris 2017 osutatud teenuse eest summas 350 eurot (lk 35). Hageja on esitanud kohustuse täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 alusel. Tasu suurus 350 eurot on sätestatud lepingu p-s 8.1. Kostja väidab, et hageja ei ole temale raamatupidamisteenust eeltoodud perioodil osutanud, mistõttu puudub hagejal õigus nõuda tasu maksmist. Käsundisaajal on õigus nõuda käsundiandjalt tasu maksmist VÕS § 619 alusel. Kohus märgib, et arve esitamine ei tekita kohustust maksta arvel märgitud tasu. Kohus on selgitanud 11.10.2017 ekirjas, et hageja ülesandeks on tõendada, et hageja osutas kostjale raamatupidamisteenust jaanuaris ja veebruaris 2017 (lk 92 – 93).
6.05.01.2015 lepingu p-st 14 nähtub, et hageja juhatuse liige Marek Jaaksonil ja hageja töötaja Annika Kasel olid volitused kostja nimel deklaratsioonide esitamiseks ja muude toimingute tegemiseks. Hageja on esitanud Maksu- ja Tolliameti 12.09.2017 vastuse päringule, millest nähtub, et hageja juhatuse liige M. Jaakson oli kostja e-maksuameti/e-tolli volituse tüüp: „I“ – raamatupidaja pakett volitatud kasutaja perioodil 09.01.2015 – 22.03.2017. M. Jaakson esitas kostja nimel e-maksuameti/e-tolli kaudu mai 2016 kuni jaanuar 2017 käibedeklaratsioonid ja märts 2016 ning mai 2016 kuni jaanuar 2017 tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlusmakse deklaratsioonid (lk 80 – 81). Maksu- ja Tolliameti 12.09.2017 vastusega päringule on tõendatud, et hageja on esitanud kostja nimel deklaratsioonid jaanuaris 2017. Seega on hageja osutanud kostjale raamatupidamisteenust jaanuaris 2017 ja hagejal on õigus nõuda kostjalt tasu 350 eurot jaanuaris 2017 osutatud teenuse eest. Kostja ei ole tõendanud, et ta on hagejale tasu maksnud. Kohus mõistab VÕS § 108 lg 1, § 619 ja lepingu p 4.4 alusel kostjalt hageja kasuks välja tasu 350 eurot jaanuaris 2017 osutatud teenuse eest.
7.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kostjale raamatupidamisteenuse osutamist veebruaris 2017. Poolte vahel 05.01.2015 sõlmitud leping (lk 30 – 34) ning Maksu- ja Tolliameti 12.09.2017 vastus päringule (lk 80) ei tõenda, et hageja osutas kostjale teenust veebruaris 2017. Samas hageja poolt kostjale esitatud arve veebruari 2017 (lk 35) eest ei tõenda teenuse osutamist. Hageja soovib Riigi Infosüsteemi Ameti 13.09.2017 kirjaga tõendada kostjale teenuse osutamist veebruaris 2017 (lk 82). Kirjas märgitakse, et hageja juhatuse liikmel olid 18.03.2015 – 23.03.2017 kostja „raamatupidaja“ nimelised pääsuõigused. Kohtu hinnangul ei tõenda Riigi Infosüsteemi Ameti 13.09.2017 kiri, et hageja osutas kostjale raamatupidamisteenust veebruaris 2017. Hagejal võis veebruaris 2017 olla õigus pääseda kostja nimel e-maksuameti ja e-tolli, kuid see ei tõenda, et hageja on kostja nimel märgitud perioodil deklaratsioonid esitanud või muid toiminguid teinud ehk osutanud kostjale raamatupidamisteenust. Hageja on esitanud kostja 27.02.2017 e-kirja, millest nähtub, et kostja on edastanud hagejale töötlemiseks uued töölepingud (lk 75). Kostja 27.02.2017 e-kiri ei tõenda, et hageja on kostja poolt antud korraldused täitnud ehk osutanud kostjale raamatupidamisteenust veebruaris 2017. Kohus asub seisukohale, et hageja ei ole tõendanud kostjale teenuse osutamist veebruaris 2017. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja nõude välja mõista kostjalt tasu 350 eurot teenuse eest veebruaris 2017.
8.Lepingu lõpetamisel on hageja eksportinud tuhandeid kostja digitaalseid dokumente, mis oli ajakulukas. Hageja nõuab kostjalt tasu lepingu lõpetamisel dokumentide ületõstmise eest 350 eurot (lk 36). Hageja nõude aluseks saab olla lepingu p 10.4 ja VÕS § 628 lg 2. Kohtu hinnangul ei saa hageja nõude aluseks olla lepingu p 8.4, mis reguleerib mittetavapäraste kulude hüvitamist. Kohus leiab, et pooled on lepingu p-s 10.4 leppinud kokku lepingu lõpetamisega kaasnevate kulude hüvitamises, mistõttu on lepingu p 10.4 erinorm lepingu p 8.4 suhtes.
9.Dokumentide ületõstmise tasu eelduseks on 05.01.2015 lepingu kehtiv lõpetamine. Hageja on öelnud lepingu erakorraliselt üles 24.03.2017 avaldusega (lk 38 – 39), sest kostja ei ole tasunud

võlgnevust. Lepingu erakorralise ülesütlemise aluse näeb ette lepingu p 10.2 ja VÕS § 631. Kohus leiab, et kostjal tekkinud võlgnevust saab pidada asjaoluks, mis andis hagejale õiguse öelda leping erakorraliselt üles lepingu p 10.2 ja VÕS § 631 alusel. Käesolevas asjas on leidnud tõendamist, et kostja ei ole maksnud hagejale tasu raamatupidamisteenuse eest jaanuaris 2017.

10.Hageja saatis 13.04.2017 e-kirjaga lepingu 24.03.2017 ülesütlemisavalduse kostjale (lk 71). Kostja vaidles vastu lepingu ülesütlemisavalduse kättesaamisele. Kohus selgitas 11.10.2017 kirjas hagejale, et hagejal tuleb tõendada, et kostja on lepingu ülesütlemisavalduse kätte saanud (lk 91 – 93). Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et hageja 13.04.2017 e-kiri lepingu ülesütlemisavaldusega on kostjani jõudnud. Kohus asub seisukohale, et kostja on saanud hageja lepingu 24.03.2017 ülesütlemisavalduse koos hagimaterjalidega 11.08.2017 (lk 61). Kostja ei ole tõendanud, et kostja on hagejale maksnud osutatud teenuse eest, mistõttu puudus hagejal õigus öelda leping erakorraliselt üles. Kohus leiab, et hageja on kehtivalt öelnud 05.01.2015 lepingu erakorraliselt üles 24.03.2017 avaldusega lepingu p 10.2 ja VÕS § 631 alusel.
11.Hageja poolt esitatud 26.04.2017 e-kirjadega (lk 72 – 73) ja pildiga Google.drive keskkonnast (lk 74), kus hageja hoiustas dokumente, on tõendatud, et lepingu lõpetamisel on hageja eksportinud kostja digitaalseid dokumente ja teinud neid kostjale internetis kättesaadavaks allalaadimiseks. Käsundisaaja õiguse nõuda käsundi täitmisel kantud kulude hüvitamist sätestab VÕS § 628 lg 2. Lepingu lõpetamisega kaasnevad kulud hüvitatakse lepingu p 10.4 alusel kas poolte kokkuleppel või vastavalt hinnakirjale. Hageja ei ole tõendanud, et pooled sõlmisid kokkuleppe, et kostja peab hüvitama hagejale lepingu lõpetamisega kaasnevad kulud 350 eurot. Hageja selgitused lepingu lõpetamisega kaasnevate kulude suuruse kujunemise osas on olnud vastuolulised. 25.10.2017 menetlusdokumendis märgib hageja, et kostja dokumentide eksportimiseks on kulunud hinnanguliselt 10 tundi ja kulude suuruse arvestamise aluseks on hinnakiri. 26.03.2018 kohtuistungil selgitas hageja lepinguline esindaja, et dokumentide eksportimisele on arvestatud 24 töötundi ja kulude suurus on arvestatud hinnakirja järgi, mis reguleerib projektide lõpparuandluse koostamise kulude hüvitamist. Hageja ei ole tõendanud dokumentide eksportimisele kulunud aega. Samas on tõendatud, et hageja on kostja dokumente eksportinud ja usutav on, et hagejal on tekkinud sellega seoses kulud. Hageja poolt esitatud hinnakirjast nähtub, et projektide lõpparuandluse koostamise tasu moodustab 10%, kuid ei selgu milline summa võetakse aluseks tasu arvestamisel. Tõlgendades 05.01.2015 lepingut ja hinnakirja VÕS § 29 lg 4 alusel leiab kohus, et lepingu lõpetamisega kaasnevate kulude suuruse arvestamisel tuleb võtta aluseks hinnakirjas märgitud projektide lõpparuandluse koostamise tasu 10% ja kostja poolt igakuisele maksmisele kuuluv tasu 350 eurot. Hagejal on õigus nõuda kostjalt lepingu lõpetamisega seotud kulude hüvitamist summas 35 eurot (350 eurot x 10%). Kohus rahuldab hageja nõude välja mõista kostjalt lepingu lõpetamisega kaasnevad kulud (dokumentide ületõstmine) osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 35 eurot. Hageja nõude rahuldamise õiguslik alus on VÕS § 628 lg 2 ja lepingu p 10.4.
12.Kostja on väitnud, et hageja on tekitanud kostjale kahju. Kohus selgitas kostjale 11.10.2017 ekirjas, et kui hageja on tekitanud kostjale kahju ja kostja soovib oma õigusi kaitsta, tuleb tal kasutada vastavat õiguskaitsevahendit. Kostja ei ole oma väiteid kahju tekitamisega seoses täpsustanud ega avaldanud soovi kasutada õiguskaitsevahendeid. Seetõttu jätab kohus kostja väiteid kahju tekitamise kohta tähelepanuta. Kohus leiab, et põhjendamatu on kostja väide, et hageja ei ole lepingu lõpetamisel dokumente üle andnud. Kohus on eelnevalt leidnud, et hageja on lepingu lõpetamisel eksportinud kostja digitaalseid dokumente ja teinud neid kostjale internetis kättesaadavaks allalaadimiseks. Hageja tagas kostjale võimaluse võtta dokumendid vastu.

05.01.2015 lepingust ei nähtu, et hageja pidi lepingu lõpetamisel kostjale dokumente paberkandjal üle andma. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hageja nõude ca 36% ulatuses. Kohus jätab hageja menetluskulud 36% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 64% ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kohus ei saa kostja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. Kohus analüüsib järgnevalt ainult hageja menetluskulusid.
14.Hageja esitas 29.03.2018 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks 960 eurot kulud õigusabile ja 200 eurot on riigilõiv. Hageja on märkinud, et oli kuni 30.06.2017 käibemaksukohustuslane ning alates 01.07.2017 esitatud arvetelt hageja käibemaksu tagasi ei saa. Hageja sai oma esindaja esitatud arvetelt kuni 30.06.2017, summas 534 eurot käibemaksu tagasi 89 eurot, seega õigusabikuludest palub hageja kostjalt välja mõista 871 eurot. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 871 eurot ja riigilõiv summas 200 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub välja mõista menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 200 eurot. Hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ning kohtule hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 200 eurot on nähtav tsiviilasja toimikust (lk 2, 45). Kohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele taotletud summas välja mõista.
15.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale käesolevas menetluses osutatud õigusabi kokku 8,5 h ulatuses. Kohus on hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjades kajastuvaid lepingulise esindaja toiminguid ja neile kulunud aega hinnates jõudnud seisukohale, et kõik hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingud ja neile kulunud aeg ei ole põhjendatud ja vajalikud. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabi tunnihinnaks 90 eurot (ilma käibemaksuta) ning alates 15.06.2017 menetlustoimingust 100 eurot. Kohus leiab, et hagejale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades lepingulise esindaja tasuna mõistlik. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingute „Dokumentidega tutvumine ja konsultatsioon“ ning „hagiavalduse koostamine“ ja neile kulunud aja näol ei ole tegemist hageja põhjendatud ja vajalike menetluskuludega. Käesoleva tsiviilasja toimikust nähtuvalt esitas ning allkirjastas hagiavalduse hageja juhatuse liige Marek Jaakson. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt esitas hageja nimel lepinguline esindaja esimese

menetlusdokumendi 15.06.2017. Kuivõrd menetluskulude tekkimine ei saa vastaspoolele olla üllatuslik, asub kohus seisukohale, et põhjendatuks ja vajalikuks TsMS § 175 lg 1 kohaselt ei saa lugeda hageja õigusabikulusid menetlustoimingutele, mis tsiviilasja toimikust ei nähtu ega ole seega kontrollitavad. Kohus leiab, et osaliselt ei ole põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakulu 1h 18.09.2017 menetlustoimingule. Kohus hindas ja analüüsis hageja 18.09.2017 menetlusdokumendi koos lisadega (lk 79-85) sisu ja mahtu ning asub seisukohale, et hageja 18.09.2017 menetlusdokumendi koostamiseks ning menetlusdokumendi koos lisadega kohtule edastamiseks kulunud põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks tuleb lugeda 0,5h. Ülejäänud hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on kohtu hinnangul põhjendatud. Seoses eeltooduga loeb kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid ajamahus kokku 3h, mis hageja lepingulise esindaja tunnihinda 100 eurot arvestades teeb kokku 300 eurot. TsMS § 175 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on kinnitanud, et alates 01.07.2017 ei ole hageja käibemaksukohuslane ega saa käibemaksu tagasi arvestada. Kohus on eelnevalt leidnud, et põhjendatuks ja vajalikuks tuleb pidada hageja lepingulise esindaja toiminguid alates 15.06.2017 menetlustoimingu tegemisest. Võttes arvesse hageja poolt väljatoodud arvestust tagastatud käibemaksu kohta, asub kohus seisukohale, et põhjendatud on hageja menetluskulude väljamõistmine koos käibemaksuga alates lepingulise esindaja 15.06.2017 menetlustoiminguga seotud kulust. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 560 eurot (tasutud riigilõiv summas 200 eurot + esindaja poolt osutatud õigusabikulud summas 300 eurot, millele lisandub käibemaks 60 eurot). Vastavalt menetluskulude jaotusele jäeti hageja menetluskulud 36% ulatuses kostja kanda, seega tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulud summas (560 x 36%) 201,60 eurot.

16.TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.09.20262-25-23030/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-26-7120/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja