lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-109659/25

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 21.03.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-109659/25
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.03.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2671
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 406 lg 1, 6Täiendavad eeldused krediidi kulukuse määra arvutamiselTsÜS § 86 lg 1, 3, 4Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehingVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmineVÕS § 164 lg 1, 2Nõude loovutamineTsMS § 163Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
TCM Estonia OÜ12003417(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-17-109659

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maire Lukk

Otsuse avaldamise aeg ja koht

21. märts 2018, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-17-109659

Tsiviilasja hind

538,91 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja TCM Estonia OÜ (registrikood 12003417, asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn), lepinguline esindaja AnneLiis Veski (OK Incure OÜ, Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja XXX (isikukood XXX, registriaadress Paldiski, e-post XXX), lepinguline esindaja Rein Küttim, e-post [email protected]

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses menetlusosaliste ärakuulamiseta

TCM Estonia OÜ hagi XXX vastu võla saamiseks

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista XXXlt põhinõue 300 (kolmsada) eurot, intress 0,07 eurot ja viivis 34,91 (kolmkümmend neli eurot ja 91 senti) eurot TCM Estonia OÜ kasuks. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud 62,16% ulatuses XXX kanda ja 37,84% ulatuses TCM Estonia OÜ kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alused
TsMS § 436 lg 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
TsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
TsMS § 442 lg 7Otsuse sisu
TsMS § 444 lg 2Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 4441 lg 42
TsMS § 445 lg 1Otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramine
TsMS § 448 lg 41Täiendav otsus
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
TsÜS § 84 lg 1Tehingu tühisus
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 1027Alusetu rikastumise mõiste
VÕS § 1028 lg 1Kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alused
VÕS § 128 lg 3Hüvitatava kahju liigid
VÕS § 170Loovutamisest teatamine
4.Välja mõista XXXlt menetluskulud 245,53 (kakssada nelikümmend viis eurot ja 53 senti) eurot TCM Estonia OÜ kasuks.
5.Välja mõista TCM Estonia OÜ-lt menetluskulud 111,82 (ükssada üksteist eurot ja 82 senti) eurot XXX kasuks.
6.Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista XXXlt välja menetluskulud 133,71 (ükssada kolmkümmend kolm eurot ja 71 senti) eurot TCM Estonia OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva

2-17-109659 jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud

1.29.06.2015 sõlmisid kostja ja Credit Invest OÜ laenulepingu nr 2100301502, mille alusel sai kostja laenu 300 eurot, kohustusega maksta laen koos intressiga 174 eurot tagasi kuue osamaksega, viimane osamakse 26.12.2015 (tl 16-18). Kostja täitis eelnevalt laenutaotluse (tl 15).
2.Kostjale saadeti arve võlgnevuse tasumiseks (tl 18 pöördel) ja 13.10.2015 teatis nõude loovutamise kohta hagejale (tl 19). Hageja nõue ja põhjendused
3.Hageja palub esitatud hagis (tl 13-14) kostjalt välja mõista põhinõude 300 eurot, intressi 174 eurot, viivise 130,30 eurot, kahju 30 eurot ja menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 101 lg 1 p 4, § 195 lg 1, § 113 lg 1, § 127 lg 1, § 128 lg 3, § 115 lg 1.
4.Hageja märgib, et kostja ei ole nõuetekohaselt tagastanud laenu ega tasunud intressi.
5.Hageja märgib kostja vastuväidete osas, et laenusumma on kostjale väljastatud (tl 64 maksekorraldus). Kostja vastuväited
6.Kostja ei võta hagi õigeks ja vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et kuskilt ei nähtu, et kostja oleks esitanud sooviavalduse laenulepingu sõlmimiseks ning laenulepingu ja raha kättesaamise kinnituse allkirjastanud. Arve nr 63959 (tl 18 pöördel) ei kinnita, et kostja oleks laenuraha kätte saanud. Maksekorraldus (tl 66) ei tõenda õigussuhte olemasolu. Hageja ei ole tõendanud, millal ja kuidas tehing allkirjastati. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused
7.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
8.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2

2-17-109659 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

9.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
10.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
11.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 164 lg 1 järgi võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 alusel nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 kohaselt, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1027 kohaselt isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
12.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et 29.06.2015 sõlmisid kostja ja Credit Invest OÜ laenulepingu nr 2100301502, mille alusel sai kostja laenu 300 eurot, kohustusega maksta laen koos intressiga summas 174 eurot tagasi kuue osamaksega, viimane osamakse 26.12.2015 (tl 15-18, 66). Laenulepingu sõlmimist tõendab kostja poolt esitatud avaldus laenulepingu sõlmimiseks (tl 15) ja laenuleping (tl 16-18) ning maksekorraldus (tl 66), millest nähtuvalt on laenusumma üle kantud kostja arveldusarvele. Seega on kostja laenusumma saamiseks esitanud enda ja oma pangakonto andmed ning raha on kantud kostja arveldusarvele. Nõue on loovutatud hagejale 13.10.2015 (tl 19).
13.Kohus leiab, et kostja ja esialgse laenuandja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 tähenduses, mille alusel andis esialgne laenuandja kostjale laenu summas 300 eurot ning kostja kohustus selle koos intressiga tagastama.
14.Riigikohus on 30.10.2013 otsuse 3-2-1-106-13 punktis 24 selgitanud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (nt Riigikohtu 25.02.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19; 08.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 32-1-32-06, p 14). Riigikohus on leidnud, et kohus saab omal algatusel hinnata tehingu heade

2-17-109659 kommete vastasust (nt Riigikohtu 15.11.2000 otsus 3-2-1-118-00 ja 24.05.2001 otsus tsiviilasjas 32-1-76-01).

15.VÕS § 406 lg 1 kohaselt krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel. VÕS § 406 lg 6 kohaselt kehtestab krediidi kulukuse määra arvutamise täpsema korra rahandusminister Euroopa Liidu nõuetest lähtudes.
16.Kohus märgib, et kuna laenuleping sõlmiti 29.06.2015, kohaldab kohus käesolevas asjas laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) redaktsiooni. TsÜS § 86 lg 1 kohaselt heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Lg 2 kohaselt tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või; 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Lg 3 kohaselt kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud krediidi kulukuse määra igakuise avaldamise korraldab Eesti Pank oma veebilehel.
17.VÕS § 406 lg 1 kohaselt krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel. VÕS § 406 lg 6 kohaselt kehtestab krediidi kulukuse määra arvutamise täpsema korra rahandusminister Euroopa Liidu nõuetest lähtudes.
18.Nähtuvalt tarbija avalduses laenulepingu sõlmimiseks olevatele andmetele (tl 15) oli laenulepingu krediidi kulukuse määr 428%. Vastavalt Eesti Panga kodulehel avaldatud andmetele oli eraisikutele antava tarbimislaenude kulukuse määr laenulepingu sõlmimise ajal, so 2015.a juunis 26,57%. Seega on antud juhul tegemist enam kui 16 korda suurema krediidi kulukuse määraga kui Eesti Panga kodulehel avaldatud krediidi kulukuse määr.
19.Riigikohus on 03.12.2014 määruse 3-2-1-133-14 punktis 9 märkinud, et kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas erakordselt suures ulatuses, õigustab see tehingu heade kommete vastaseks lugemist ka krediidisaaja sundolukorda hindamata TsÜS § 86 lg 1 alusel. Vähemalt eelduslikult on sellise olukorraga tegemist siis, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda.
20.Kohus leiab, et tulenevalt TsÜS § 86 lg-st 3 ja Riigikohtu 3-2-1-133-14 p-s 9 väljendatud seisukohast on 29.06.2015 laenulepingust pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas erakordselt suures ulatuses, kuna laenulepingu krediidi kulukuse määr on Eesti Panga poolt avaldatust 16 korda suurem. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et 29.06.2015 sõlmitud laenuleping on TsÜS § 86 lg 1 ja lg 3 kohaselt tühine, kuivõrd tegemist on heade kommete vastase tehinguga.

2-17-109659

21.TsÜS § 84 lg 1 esimese lause kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kuna laenuleping on tühine, puudub hagejal õigus nõuda laenu tagastamist lepingu täitmise sätete, so VÕS § 108 alusel. TsMS § 436 lg 7 kohaselt kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsÜS § 84 lg 1 teise lause kohaselt tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et kostja kohustub hagejale laenuna saadud raha tagastama TsÜS § 84 lg 1, VÕS § 1027 ja VÕS § 1028 lg 1 alusel. Kohus mõistab kostjalt välja põhinõudena 300 eurot.
22.Riigikohus on 17.06.2011 määruse 3-2-1-49-11 punktis 11 leidnud, et kui kohus tuvastab tehingu tühisuse TsÜS § 86 lõike 3 järgi, siis kohalduvad tehingule TsÜS § 86 lg-s 4 nimetatud õiguslikud tagajärjed: kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses.
23.Eelnevast tulenevalt puudub hagejal õigus nõuda lepingus kokku lepitud intressi summas 174 eurot. Tulenevalt TsÜS § 86 lg-st 4 oli kostjal kohustus laenu kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja
1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Leping sõlmiti 29.06.2015 ja laen tuli tagastada 26.12.2015 (tl 16). Nimetatud ajavahemikul oli VÕS § 94 lg 1 kohane intressimäär 0,05% aastas. Seega on hageja õigustatud nõudma 180 päevaks antud laenult intressi 0,07 eurot, so 0,05/100/365x300x180. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi 0,07 eurot.
24.Hageja palub välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud 30 eurot. Hageja kahju summas 30 eurot seisneb makstud teenustasus, mida hageja pidi tasuma, kui sõlmis inkassoga käsunduslepingu võla sissenõudmiseks. Kohus märgib, et kuna poolte vahel puudub kehtiv leping, puudub hagejal õigus kahju, mis tekkis hagejale inkassoga käsunduslepingu sõlmimisel makstud teenustasu näol summas 30 eurot, VÕS § 128 lg 3 alusel nõuda. Kuna pooltel kehtiv lepinguline suhe puudus, tuleb hageja kahjunõude lahendamisel lähtuda VÕS-i kahju õigusvastase tekitamise sätetest (VÕS 53. peatükk). Hageja ei ole tõendanud, et hageja oleks kandnud kulusid 30 euro ulatuses seoses inkassoga käsunduslepingu sõlmimisel makstud teenustasu näol. Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Puudub alus rahuldada kahju hüvitamise nõuet summas 30 eurot.
25.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
26.Hageja on arvestanud alates 27.12.2015 kuni 08.06.2017, so hagi esitamiseni seadusjärgse viivisemäära alusel viivist summas 34,91 eurot (tl 13 pöördel). Kohus leiab, et hageja on õigustatult arvestanud viivist. Kostja, olles raha tagastamisega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega, mis tulenes seadusest.
27.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 300 eurot, intressi 0,07 eurot ja viivise 34,91 eurot.

Menetluskulud

2-17-109659

28.Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud 62,16% ulatuses kostja kanda ja 37,84% ulatuses hageja kanda.
29.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
30.Hageja on palunud kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 125 eurot ja õigusabikulud summas 270 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Võttes arvesse menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 245,53 eurot, so 62,16% 395 eurost.
31.Kostja on palunud hagejalt välja mõista menetluskuluna kostja õigusabikulud summas 295,50 eurot. Kohus leiab, et kostja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Võttes arvesse menetluskulude jaotust, mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja 111,82 eurot, so 37,84% 295,50 eurost. Tasaarvestus
32.TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust määrab kohus tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 133,71 eurot, so 245,53 – 111,82. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja