lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-8405/26

Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.02.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-8405/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.02.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2541
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ÄS § 172 lg 1Osanike koosoleku kokkukutsumise teadeÄS § 173 lg 1, 2Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumataÄS § 177Osanike otsuse tühisusÄS § 1771 lg 1TsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamineTsMS § 423 lg 1Hagi läbivaatamata jätmise alusedTsMS § 465 lg 2Määruse sisuTsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-8405/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium01.03.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-19-4573/28Harju Maakohus Tallinna kohtumaja29.05.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ulvi Loonurm ja Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

28.02.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-8405

Tsiviilasi

X OÜ hagi XX vastu omanikukande muutmise nõusoleku andmiseks kohustamiseks ja tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.11.2017 määrus hagi läbi vaatamata jätmiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja X OÜ (registrikood XXXXXXXX), lepingulised esindajad v/adv-d Peeter Ploom ja Madis Vinni Kostja XX (isikukood XXXXXXXXX), lepingulised esindajad v/adv-d Britta Oltjer ja Hanne-Loore Härma

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Jätta rahuldamata määruskaebuse esitaja taotlus kaebuse lahendamiseks kohtuistungi korraldamiseks.
2.Tühistada Harju Maakohtu 27.11.2017 määrus ja saata tsiviilasi menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule.
3.Määruskaebus rahuldada.
4.Menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 06.07.20262-26-13142/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.06.20262-26-7361/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
TsÜS § 69 lg 2Tahteavalduse tegemine
5.Määruse peale kassatsiooni korras edasi kaevata ei saa. Asjaolud ja menetluse käik
1.30.05.2017 esitas hageja maakohtule hagi kostja vastu omanikukande muutmise nõusoleku andmiseks kohustamiseks ja kostja tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega. 31.05.2017 ja 03.10.2017 esitas hageja täiendavad selgitused mh esindusõigusega seonduvalt.
2.YY ja kostja olid hageja võrdse osalusega osanikud. Kostja omas osalust läbi erinevate äriühingute (hetkel K OÜ). YY suri XX.XX.XXXX, misjärel omandasid tema osaluse abikaasa CC ja poeg SS pärijatena ning on hetkel hageja osakapitalist 50% ühisomanikud. Hageja ainsaks juhatuse liikmeks on olnud pärast YY surma kostja. CC-le ja YY-le sai teatavaks, et 03.12.2015 tegi kostja hageja juhatuse liikmena tehingu iseendaga. Tehinguga viidi hageja omandist välja XXX, Tallinnas asuv kinnisasi, mille omanikuks sai kostja. Kostjal tulnuks tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks kokku kutsuda koosolek ja määrata tehingu tegemiseks hageja poolt esindaja. Kostja seda ei teinud, mistõttu sai tehingu eesmärgiks olla üksnes hageja vara arvelt isiklik rikastumine. Pärast eeltoodu teadasaamist olid CC ja SS sunnitud vastu võtma osanike otsuse vastavalt ÄS § 173 lõikele 1. Osanike 24.05.2017 otsuse eelnõu ja teatise selle edastamise kohta edastas hageja (st Maria Mägi Advokaadibüroo osanike X ja Y esindajatena) 19.05.2017 AS D vahendusel hageja teisele osanikule K OÜ registrijärgsesse asukohta XXX Tallinnas. AS D „International Consigment Note“ tõendab, et kostjale edastatu on 19.05.2017 vastu võetud K OÜ asukohas IK poolt. Eelnõu kohaselt oli päevakorras juhatuse liikme vastu nõude esitamine ning selles vaidluses esindaja määramine. K OÜ otsuse eelnõu kohta seisukohta tähtajaks ei esitanud ning 24.05.2017 võtsid hääleõiguslikud osanikud otsuse õigusvaidluse pidamiseks juhatuse liikmega ja vaidluses esindaja määramiseks vastu.
3.11.07.2017 vastuses hagile palus kostja jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata. Osanike otsus käesoleva õigusvaidluse pidamiseks ja esindaja määramiseks on tühine. Kostjat kui K OÜ seaduslikku esindajat ei ole teavitatud otsuse vastuvõtmise kavatsusest; talle ei ole saadetud otsuse eelnõud, ta ei ole seda saanud ega saanud sellega tutvuda ja omapoolseid seisukohti esitada. Hageja 24.05.2017 osanike otsus on tühine, seetõttu puudus hagejal alus hagi esitamiseks ja hageja esindajatel esindusõigus. Esimese astme kohtu määrus
4.27.11.2017 määrusega jättis Harju Maakohus hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda, määras kostja menetluskulude suuruseks 3120.40 eurot ja mõistis selle hagejalt kostjale välja koos seadusjärgse viivisega. Kohus tühistas ka hagi tagamise, milleks kohus 06.06.2017 määrusega arestis kinnistusraamatusse kostja nimele kantud kinnisasja (reg.osa nr 26674201) ning kandis sellele käsutamise keelumärke hageja kasuks.
5.Kohus viitas äriseadustiku (ÄS) § 168 lõike 1 punktile 10. Kostja arvates puudub hageja esindajatel esindusõigus, kuna osanike 24.05.2017 otsus õigusvaidluse pidamiseks kostjaga on tühine. Kohus nõustus kostjaga. Kostja väitel ei saanud ta otsuse eelnõud hageja osaniku K OÜ seadusliku esindajana, et sellega enne koosolekut tutvuda. Hageja on osanike otsuse eelnõu esitanud kohtule väidetavalt koos hagiga – selle lisana nr 4 (t lk 15) ning teatise otsuse edastamise kohta 19.05.2017 K OÜ-le (t lk 14 pöördel). Nimetatud dokumentidest saab teha vaid järelduse nende olemasolu kohta, mitte aga nende saatmise või kättesaamise kohta. Hageja on 03.10.2017 menetlusdokumendis (punkt 6) märkinud, et dokumendid anti üle aadressile XXX, Tallinn kättetoimetamiseks AS-ile D, milline esitas Maria Mägi Advokaadibüroole dokumendi, mis tõendab, et kostjale edastatu on 19.05.2017 kl 17.58 vastu võtnud kostja asukohas IK (hagi lisad 1, 2). XXX on K OÜ asukoht. Hagi lisaks 1 on hageja üld- ja isikuandmete ajaloo väljatrükk äriregistrist (t lk 10-11) ja lisaks 2 pärimistunnistus YY pärijatele. Selliselt on nimetatud lisadele viidanud hagis hageja

ise. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostjale või K OÜ-le oleks saadetud hageja osanike 24.05.2017 otsuse eelnõu. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-10-17 märkinud, et osanike koosoleku kokkukutsumise korra reeglid on seaduses sätestatud mh selleks, et tagada osanikele võimalus ennast koosolekuks ette valmistada ning seal informeeritult hääletada (punkt 13).

6.Kostja väitis, et ei ole hageja väidetavalt saadetud dokumente kätte saanud ja esitas selle tõendamiseks kirjavahetuse IK-ga oktoobrist 2017 (t lk 130). Kirjavahetusest ei järeldu hageja väidetud dokumentide kättesaamist kostja poolt. Seega on osanike 24.05.2017 otsus tühine ÄS § 1771 alusel. Otsuse eelnõu hageja osanikule K OÜ kätte toimetamata jätmine rikkus tema kui hageja osaniku õigusi, kuivõrd ta ei saanud koosolekuks ennast ette valmistada. Kuna otsus on tühine, ei ole tõendatud, et hageja oleks määranud kostjaga õigusvaidluse pidamiseks esindaja. Hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Määruskaebus
7.11.12.2017 esitatud määruskaebuses palub hageja maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.
8.Kaebuse põhjenduste kohaselt ei saa osanike otsuse eelnõu osaniku juhatuse liikmele üle andmata jätmise riski kanda hageja. Hageja tõendas otsuse eelnõu üleandmise K OÜ registrijärgses asukohas ja kostja elukohas, dokumendid võttis vastu kostja abikaasa. Kostja leidis ja kohus nõustus, et kuna dokumente kostjale kätte toimetatud ei ole, ei ole K OÜ-d otsuse eelnõust kohaselt teavitatud. Nimetatud seisukoht on väär. ÄS § 173 ei näe võrreldes ÄS § 172 lõikega 1 ette eritingimusi, kuhu ning millisel viisil tuleb vastav otsuse eelnõu edastada. Seega sarnaselt ÄS § 172 lõikega 1 ei ole nõutav otsuse eelnõu kättetoimetamine füüsilisele isikule või juriidilise isiku seaduslikule esindajale isiklikult allkirja vastu, vaid see on lubatud toimetada kohale ka isiku elu- või asukoha aadressile, milleks on äriühingu registrijärgne aadress. Kostja viitas Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-10-17, milles küll on sisustatud ÄS § 172 lõiget 1, kuid kostja hinnangul ei saa ÄS § 173 alusel tehtava otsuse puhul olla kohaletoimetamise kriteeriumid rangemad. Viidatud lahendist tulenevalt kannab teate kohaletoimetamise riski osanik. Praegusel juhul puudub vaidlus dokumentide K OÜ registrijärgsesse asukohta toimetamise osas ning nende vastuvõtmises kostja abikaasa poolt. Asjaolu, et kostja väidete kohaselt ei andnud abikaasa neid materjale kostjale üle, ei ole asjakohane. Seega on 19.05.2017 otsuse eelnõu kohaselt edastatud ning kohalduvad õigusnormid ei võimalda teha teistsugust järeldust. Lisaks ei saa nõustuda maakohtu järeldusega kostja ja tema abikaasa e-kirjavahetuse kohta. Viidatud kirjavahetus pärineb augustist 2017 ehk mitu kuud pärast eelnõu edastamist. Kostja abikaasa tõi seal välja, et augustis ei ole kostjale kirju saabunud ning varasema kirja kohta on märkinud, et kõik kirjad olid lisatud kostja dokumentatsiooni hulka. Seega ei saa vastaval e-kirjavahetusel olla sellist tähendust, nagu on sellele omistanud kohus.
9.Lisaks on määrus üllatuslik osas, milles kohus seab kahtluse alla K OÜ registrijärgsesse asukohta saadetud ja seal vastuvõetud saadetise sisu. Kostja ei ole kordagi menetluses seadnud kahtluse alla saadetise sisu, mida ta ei saanudki teha, kuna kostja väitel ei jõudnud saadetis abikaasalt temani. Kui kostja oleks väitnud, et saadetise sisu on teistsugune võrreldes hageja väidetuga, oleks osutunud vääraks kostja väide saadetise mittesaamise kohta. Ka saadetise sisu küsimuses on kohus rikkunud tõendamiskoormise jaotust. Kui adressaat vaidlustab saadetise sisu, peab tema tõendama, milline sisu oli temani jõudnud saadetisel.

Vastustaja seisukoht

10.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik
11.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
12.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 27.11.2017 määrus tuleb TsMS § 667 lõike 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ning asi tuleb saata menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada.
13.Koosmõjus TsMS §-ga 659 ja § 442 lõikega 5 lahendab kolleegium esmalt seni lahendamata taotlused. Määruskaebuses on kaebaja taotlenud kaebuse läbivaatamiseks kohtuistungi korraldamist, viidates seejuures TsMS § 667 lõikele 3. Nimetatud sätte kohaselt lahendatakse määruskaebused ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Käesolevas asjas puuduvad kolleegiumi hinnangul asjaolud, millised tingiksid kaebuse lahendamiseks kohtuistungi korraldamise vajaduse, mistõttu jääb kaebaja taotlus rahuldamata.
14.Esmalt märgib kolleegium, et maakohus on jätnud kaevatavas määruses märkimata hagi läbi vaatamata jätmise aluse. Määruse põhjendustest on küll järeldatav, et kohus jättis hagi läbi vaatamata hagejal esindusõiguse puudumise tõttu, st TsMS § 423 lõike 1 punkti 9 alusel. Hagi läbi vaatamata jätmise alus tulnuks kohtul aga selgelt määruses välja tuua (TsMS § 465 lõike 2 punkt 8).
15.Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et praegusel juhul esines alus TsMS § 423 lõike 1 punkti 9 kohaselt hagi läbi vaatamata jätmiseks. Maakohus leidis, et hageja osanike 24.05.2017 otsus, millega mh määrati esindaja kostjaga õigusvaidluse pidamiseks, on tühine ÄS § 1771 alusel. Ka siinkohal ei ole kohus täpsustanud, millise ÄS § 1771 lõikes 1 sätestatud alternatiivse aluse esinemise tõttu on kohtu hinnangul osanike otsus tühine. Viidatud sätte järgi on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Määruse põhjendustest võib järeldada, et praegusel juhul pidas maakohus otsuse tühisuse aluseks otsuse tegemise korra rikkumist. Samas ei ole kohus sellise otsustuse tegemisel viidanud ühelegi õigusnormile, mille alusel saaks väita, et antud juhul oli tegemist osanike otsuse tegemise korra rikkumisega. Asja materjalidest nähtuvalt tehti vaidlusalune hageja osanike 24.05.2017 otsus kirjaliku hääletamise teel ehk tegemist oli otsuse vastuvõtmisega osanike koosolekut kokku kutsumata ÄS § 173 lõike 1 mõistes. Maakohus leidis, et osanike otsus on tühine, kuna hageja ei ole tõendanud otsuse eelnõu saatmist ega kättetoimetamist hageja teisele osanikule K OÜle. Määrusest jääb arusaamatuks, kas kohtu hinnangul tuli otsuse eelnõu hageja teisele osanikule üksnes saata või ka kätte toimetada. Kohus on heitnud hagejale ette mõlema toimingu tõendamata jätmist, seejuures ei ole kohus viidanud ühelegi õigusnormile, millest kohtu hinnangul hagejale selline kohustus tuleneb. Seega ei ole määruse põhjendused jälgitavad.
16.ÄS § 173 lõike 2 esimese lause järgi saadab juhatus käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile osanikele, määrates tähtaja, mille jooksul osanik peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Rohkem nõudeid otsuse eelnõu saatmise kohta ÄS-st ei tulene. ÄS § 172, mis sätestab nõuded osanike koosoleku kokkukutsumise teatele, lõikest 1 tuleneb, et juhatus saadab osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil ning kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Riigikohus on ÄS § 172 lõiget 1 lahendis nr 3-2-1-10-17 tõlgendades leidnud mh, et koosoleku kutse on lubatud saata ka tavapostiga ning et teate kohaletoimetamise riski kannab ÄS § 172 järgi osanik ehk isik, keda koosolekule kutsutakse, seega kutse kaotsiminek osanikule edastamise käigus ja kutse võimalik kätte saamata jäämine nt põhjusel, et osanik ei saa seda osanike nimekirja kantud aadressil kätte ja kutse tagastatakse, ei ole koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine (punkt 15). Samuti leidis Riigikohus viidatud lahendis, et ÄS § 172 lõike 1 neljas lause on erinorm võrreldes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lõike 2 teise lausega, mis reguleerib tahteavalduse tegemist eemalviibijale ja mille kohaselt loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Seega kui tuvastatakse osanike koosoleku toimumise teate saatmise tähtaegsust, ei tule hinnata mitte seda, millal adressaadiks oleval osanikul on TsÜS § 69 lõike 2 teise lause järgi mõistlik võimalus tema aadressil saabunud teatega tutvuda, vaid seda, millal teate saab tavalise edastamise korral lugeda osaniku aadressile (e-posti aadressile) kohale jõudnuks ehk millal võib osaühing arvata, et teatud viisil edastatud teade jõuab osaniku aadressile (e-posti aadressile) (punkt 16). Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et ÄS § 173 ei näe võrreldes ÄS § 172 lõikega 1 ette eritingimusi, kuhu ning millisel viisil tuleb osanike otsuse eelnõu edastada. Kolleegiumi hinnangul ei saa ÄS § 173 alusel tehtava otsuse puhul olla kohaletoimetamise kriteeriumid rangemad kui ÄS § 172 lõikes 1 sätestatud, seega saab ÄS § 173 lõike 2 sisustamisel tugineda ka § 172 lõike 1 kohaldamise praktikale. Eeltoodust tulenevalt ei ole nõutav otsuse eelnõu kättetoimetamine juriidilise isiku seaduslikule esindajale ehk kostjale isiklikult allkirja vastu, vaid see on lubatud edastada juriidilise isiku registrijärgsele aadressile. Ka lahendis nr 3-2-1-76-14 on Riigikohus leidnud, et kui üldjuhul peaks otsuse tühisusele viitavaid asjaolusid tõendama hageja, siis kirjaliku hääletamise puhul jaguneb hea usu põhimõttest tulenevalt tõendamiskoormus selliselt, et kui hageja toob esile asjaolud, mis võimaldavad arvata, et kostja kui vaidlusaluse otsuse teinud osaühing ei ole otsuse eelnõud ÄS § 173 lõiget 2 eirates osanikele saatnud, peab kostja otsuse eelnõu saatmist tõendama (punkt 33). Seega nähtub ka viidatud lahendist, et antud juhul peab hageja tõendama otsuse eelnõu osanikule saatmist, mitte kättetoimetamist.
17.Ringkonnakohus leiab, et AS D väljastusteatega (t lk 125) on hageja tõendanud otsuse eelnõu saatmist oma teise osaniku K OÜ äriregistrijärgsele aadressile s.o XXX Tallinnas. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et nimetatud aadress ei ole osanike nimekirja kantud aadress või et hageja teadis või pidi teadma K OÜ tegelikku aadressi, mis erines osanike nimekirja kantust. Kostja poolt 11.10.2017 menetlusdokumendis esile toodu, et hageja on teadlik asjaolust, et kostja ja IK omavahelised suhted on pingelised ning nende abielu lahutati 2017 suvel, ei anna alust asuda seisukohale, et hageja teadis või pidanuks teadma vaidlusaluse otsuse eelnõu edastamise ajal s.o 19.05.2017, et K OÜ tegelikuks aadressiks on mingi muu aadress kui registrist nähtuv. Kostja väited, et saadetise vastu võtnud kostja endine abikaasa IK kostjale dokumente

ei edastanud, mistõttu ei ole kostja tegelikkuses saanud kõnealuse otsuse eelnõuga tutvuda, ei oma tähendust, kuna eelnevalt viidatud Riigikohtu praktikast tulenevalt kandis otsuse eelnõu kättesaamise riski osanik, kelle ülesandeks on kanda hoolt selle eest, et tema registrijärgne aadress oleks õige ja et ta saaks sellele aadressile edastatavad saadetised kätte. Seega ei oma asja lahendamisel tähendust ka kostja esitatud ja maakohtu viidatud IK ja kostja kirjavahetus (t lk 130). Eeltoodust tulenevalt, kuna hageja on vastavalt ÄS § 173 lõikele 1 ja Riigikohtu lahendile nr 3-21-76-14 (punkt 33) tõendanud otsuse eelnõu saatmist teise osaniku ehk K OÜ registrijärgsele aadressile, on väär maakohtu järeldus, et osanike otsus on ÄS § 177 1 lõike 1 järgi otsuse vastuvõtmise korra rikkumise tõttu tühine. Muid tühisuse aluseid kui eelviidatu kaevatavast määrusest ega asja materjalidest ei nähtu.

18.Kohtul puudub ka alus pidada hagejat otsuse eelnõu edastamisel teise osaniku registrijärgsel aadressil pahatahtlikuks, kuivõrd selline edastamise viis on kooskõlas ÄS-iga. Seega ei saa hagejale ette heita, et otsuse eelnõud ei saadetud kostja epostiaadressil nagu leiab kostja määruskaebuses. Samuti on asjakohatu määruskaebuse vastuses toodud rõhutus, et dokumendid saadeti aadressile, kus elab kostja endine abikaasa, mitte kostja ise. Kõnealune aadress oli K OÜ registrijärgne aadress, kuhu oli õigustatud otsuse eelnõu saata. Samuti ei olnud edastamise ajal ehk 19.05.2017 dokumendi vastuvõtjaks kostja endine abikaasa, vaid sel hetkel olid kostja ja IK veel abielus. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, millest tulenevalt ta leiab, et hageja pidi olema teadlik, et XXX aadressil elab üksnes kostja endine abikaasa ning et sinna aadressile edastatud dokumendid ei jõua tegelikkuses kostjani, kuna kostja ei elanud vaidlusaluste dokumentide edastamise ajal enam oma endise abikaasaga koos. Hageja on asjas 12.10.2017 toimunud istungil kinnitanud, et ta ei ole teadlik kostja perekondlikest suhetest (istungiprotokoll, t lk 140 pöördel).
19.Eeltoodust tulenevalt on väär maakohtu järeldus hagejal esindusõiguse puudumise kohta ning sel alusel hagi läbi vaatamata jätmine.
20.Menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.

Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/

Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja