Võlaõigus › Alusetu rikastumine

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik

korduvalt, et vaidle menetluskulude nimekirjas märgitud kuludele vastu, v.a sõidule kulunud aja osas. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja I palus kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 3 400 eurot, hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivu 100 eurot (2 x 50), määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 50 eurot ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 3 400 eurot. Nimetatud kulud (kokku 6 950 eurot) olid põhjendatud ja vajalikud ning tuli kostjalt hageja I kasuks välja mõista. Põhjendatud ja vajalik oli ka asjatundja arvamuse kulu 1 200 eurot. Hüvitamisele ei kuulunud hageja I õigusabi osutaja ajakulu sõiduks maakohtu (150 + 425 eurot) ja ringkonnakohtu (237,5 eurot) istungitele (kokku 812,5 eurot). Hüvitatavaks menetluskuluks TsMS § 144 p 2 järgi võib olla otsene sõidukulu, s.o autokütuse maksumus, kuid mitte ajakadu. Eelnevat on selgitanud ka Riigikohus 12.06.2013 määruses asjas nr 3-2-164-13. Muud menetluskulude nimekirjades näidatud hageja esindajate kulud (11 978,01 eurot) olid põhjendatud ja vajalikud, arvestades asja keerukust, mahtu ja menetluslikku käiku. Seega tuli kostjalt hageja I kasuks kokku välja mõista menetluskulude hüvitis 20 128,01 eurot. Kooskõlas TsMS § 17t lg-ga 4 kohustas kohus kostjat maksma hagejale I menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus tagastas TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel ja juhindudes Riigikohtu 26.05.2015 otsusest asjas nr 3-4-1-59-14 hagejale enamtasutud riigilõivu 2 224,24 eurot. Kostja määruskaebus

motiveeritud ning asjaolu, et see jäeti rahuldamata, ei muuda kantud kulu automaatselt põhjendamatuks. Maakohus mõistis selle õigesti kostjalt välja. Kostja viimase väite osas, et maakohus arvestas põhjendamatult vajalikeks menetluskuludeks hageja I kolme esindaja kulusid, märgib ringkonnakohus järgmist. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 3 hüvitatakse mitmele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Kuivõrd asi oli mahukas, keerukas ja uut kohtupraktikat loov, millest andis mh kinnitust asjaolu, et vaidlus läbis kolm kohtuastet ja vastaspoolel oli mitu esindajat ning hageja I esindajate tegevus menetluse kestel oli nähtav nii kohtule kui vastaspoolele, oli praegusel juhul põhjendatud, et hagejat I esindas menetluses enam kui üks lepinguline esindaja. Maakohus kohaldas õigusnorme õigesti, kui mõistis kostjalt välja hageja I kolme esindaja kulu apellatsiooniastmes. Muud määruskaebuses toodud etteheited maakohtu lahendile ei olnud käsitletavad diskretsioonipiiride ületamisena, mistõttu tuli ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata. Kostjalt tuli hageja I kasuks välja mõista 19 870,01 eurot (20 128,01 – 258). TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.