2-24-127749/9 - Võlaõigus - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

2.Harju Maakohus kohustas hagejat 19.11.2024 määrusega esitama nõue ja seda põhjendama hagiavaldusele ettenähtud vormis, tasuma täiendavat riigilõivu ning esitama kostja aadressi ja sidevahendite andmed. Maakohus lisas määrusesse selgitused tarbijakrediidilepingu kohta. Mh selgitas maakohus, et krediidilepingu korral tuleb hagejal tõendada krediidilepingu sõlmituks lugemise eeldusi: seda, et krediit on välja makstud, kostjal oli raha tagasi maksmise kohustus ja seda on rikutud. Hageja peab hagi nõude alusena tõendama, et tarbija on teinud VÕS § 404 kohase (st vastavas vormis ja sisuga) tahteavalduse ning krediidiandja andis tarbijale lepingudokumendi püsival andmekandjal. Hageja peab seega tõendama millal, millisel viisil ja mis sisuga tahteavalduse tarbija järelmaksulepingu sõlmimiseks tegi ning millal ja mis viisil hageja tarbijale lepingudokumendid püsival andmekandjal esitas (viimast ka siis, kui tarbija on lepingu digiallkirjastanud, sest digiallkirjastamine ei tähenda, et tarbija sai lepingudokumendid). Kuigi tarbijakrediidileping ei pea olema allkirjastatud, peab hageja tõendama, et tarbija on teinud krediidilepingu sõlmimiseks VÕS § 404 lg 1 ja 2 kohase sisu ja vormiga tahteavalduse. Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (mida sel juhul peab samuti hageja tõendama). Sidevahendi teel tarbijakrediidilepingu sõlmimise tõendamiseks peab hageja välja tooma, millal ja mil viisil mis sisuga lepingudokumendid ta kostjale andis. Hageja peab selgelt välja tooma faktiväited nii, et need sisaldaks kõiki normi eelduseks olevaid asjaolusid. Seega ei piisa üldsõnalistest väidetest nagu nt et „leping on sõlmitud“, „tarbija taotles laenu“, „laen on välja makstud“. Hageja peab välja tooma, kes millal mis viisil millise sisuga tahteavalduse tegi, mis kuupäeval kuhu ja kellele mis summa üle kanti jne. Kui hageja oma väiteid ei tõenda (ning kostja neid omaks ei võta), ei saa kohus nõuet rahuldada. Kui hageja kostja passiivsuse korral oma faktiväiteid piisava detailsusega ei esita, ei saa kohus hagi ka rahuldada.

9.2.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Kuigi ringkonnakohus ei pea apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama (vt RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15), märgib kolleegium kostja apellatsioonkaebuse väidete kohta lühidalt järgmist. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse eelkõige põhjusel, et hageja hinnangul rikkus maakohus eelmenetluse ülesandeid ja jättis täitmata selgitamiskohustuse, st hagejale selgitamata, milliseid täiendavaid asjaolusid ja tõendeid peaks hageja hagi rahuldamiseks esitama. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Pärast maksekäsu kiirmenetluse lõpetamist ja nõude maakohtule üleandmist selgitas maakohus 19.11.2024 määruses põhjalikult ja detailselt, millised asjaolud peab hageja hagi rahuldamiseks esile tooma ja tõendama. Seega on maakohus täitnud ammendavalt selgitamiskohustust ega ole eksinud menetlusõiguse normide vastu. Mh märkis maakohus õigesti, et professionaalsele esindajale ei tule korduvaid selgitusi anda. Kolleegium märgib, et õigusteadmistega lepinguline esindaja peab ka ilma kohtu selgitusteta teadma, et TsMS § 363 lg 1 p-de 2 ja 3 järgi tuleb hagiavalduses mh märkida hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ja tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse, samuti seda, et TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Arvestades viidatud sätteid ja maakohtu 19.11.2024 määruses antud selgitusi, pidi hagejale olema arusaadav, millised asjaolud ja neid kinnitavad tõendid tuleb tarbijakrediidivaidluses tal kohtule esitada. Hoolimata sellest, ei toonud hageja maakohtu nõutud asjaolusid hagiavalduses esile ega esitanud maakohtule neid asjaolusid kinnitavaid tõendeid. Olukorras, kus hageja ei toonud esile lepingu sõlmimise ja lepingu alusel kostjale raha väljamaksmise asjaolusid ning ei esitanud neid kinnitavaid tõendeid, ei olnud maakohtul alust hagi rahuldada. Ringkonnakohtule uute asjaolude ja tõendite esitamine on aga piiratud. Arvestades seda, et maakohus ei ole selgitamiskohustust rikkunud, ei oleks ringkonnakohtul TsMS § 652 lg 1 p 2 järgi alust võtta apellatsioonimenetluses aluseks uusi asjaolusid ega TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi alust võtta apellatsioonimenetluses vastu uusi tõendeid. Eeltoodut arvestades ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul rikkunud selgelt menetlusõiguse normi, mistõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse võtmata. Materiaalõiguse normi väära kohaldamist ei ole apellant maakohtule ette heitnud.