2-17-14702/11 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

3.Välja mõista Mxxxx JxxxxxxxIGAR PAE ÄRI ”P.I.T” FIE kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik IGAR PAE ÄRI ”P.I.T” FIE esitas 03.10.2017 kohtule hagiavalduse Mxxxx Jxxxx vastu, milles palus Mxxxx Jxxxxxx hageja kasuks välja mõista põhivõla 2000 eurot, intressi 465 eurot, lepingutasu 1 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1900 eurot ja jooksva viivise. Tartu Maakohus võttis hagi 05.10.2017.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostja esitas kohtule 27.10.2017 kirjaliku vastuse, milles vaidles hagile vastu. Hageja esitas 20.12.2017.a täiendavad selgitused nõude aluste ja kujunemise kohta. Kohus määras 08.02.2018 kohtuistungi. Kostjale oli allkirja vastu kutse kätte toimetatud. 07.02.2018 teatas kostja telefoni teel kohtule, et ei tule istungile, sest ta on haige, kohtu selgitusele, et sellisel juhul tuleb esitada arsti tõend teatas kostja, et eeldatavalt on tal 08.02.hommikul „räige pohmakas“. Kohtuistungile kostja ei ilmunud. Hageja jäi nõude juurde ja palus asja lahendada tagaseljaotsusega. Kohus rahuldas hageja taotluse. Kohtu seisukoht ja põhjendused TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 413 lg-s 1 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmisid pooled 01.08.2014 laenulepingu, mille kohaselt hageja andis kostjale sularahas laenu 2000 eurot. Laenusumma kättesaamist kinnitas kostja allkirjaga lepingus ja kassa väljaminekuordenil. Lepingu kohaselt pidi kostja tagastama laenusumma 2000 eurot

2-17-14702 hiljemalt 02.01.2015, tasuma laenujäägilt intressi 0,15% päevas ja viivitamisel viivist 0,5% päevas. Kostja võlgnevus hageja ees on järgmine: põhivõlgnevus 2000 eurot, intress 465 eurot, lepingutasu 1 eurot ning viivis 1900 eurot. Viivisenõue hagi esitamise seisuga oli 8050 eurot, mille hageja vähendas põhivõlgnevuseni. Kostja ema, Taimi Juus tasus 15.08.2014.a 100 eurot (t lk 7), mille hageja on arvestanud viivise katteks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu punkti 1.2 kohaselt on lepingu sõlmimise tasu 1 eurot. Lepingu p 7 kohaselt kustutatakse võlgnevuse tasumisel esmalt viivised, seejärel intress, lepingutasu ja laenu põhiosa. Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata summadelt lepingujärgset viivist 0,5% päevas. Viivisesumma on hageja vähendanud põhivõlgnevuseni ja sellest maha arvestanud 100 eurose laekumise. Viivis summas 1900 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised. Perioodi 04.10.2017 kuni 16.02.2018 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 59,62 eurot (8,00%/365p/100x2000€x136p). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 1959,62 eurot (1900+59,62). Alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras tagastamata põhisummalt 2000 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 4425,62 eurot, millest 2000 eurot moodustab põhivõlg, 465 eurot intress, 1 eurot lepingutasu ja 1959,62 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 350 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 350 eurot.