lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-7228/96

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 13.02.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-7228/96
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.02.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1752
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsMS § 638 lg 10, 4, 8Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 442 lg 10, 6Otsuse sisuTsMS § 637 lg 2, 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 133Hagihinna määramine põhi- ja kõrvalnõude järgiTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-7228/80Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval08.01.20182-17-7228/90Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium02.02.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-17-7228

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Indrek Soots ja Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2018, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-7228

Kohtuasi

XX hagi Y OÜ vastu töötasu, ületunnitasu ja puhkusehüvitise ning viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 8. jaanuari 2018. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Y OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad kaebuse menetlemisel

Kostja (apellant) Y OÜ (registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Jätta Y OÜ apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu 8. jaanuari 2018. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-17-7228 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta Y OÜ apellatsioonkaebuse menetlemise kulud Y OÜ kanda. XX-l ei ole praeguses menetlusetapis tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Kohtu selgitused: Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 09.09.20262-25-3959/20Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.09.20262-26-10331/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 25.08.20262-26-3601/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.08.20262-26-9504/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

2-17-7228

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XX (hageja) esitas 10. märtsil 2017 Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse, milles palus tuvastada hageja ja Y OÜ (tööandja, kostja) vahel kehtinud töösuhte aja ning hageja töölepingu ülesütlemise tühisuse, määrata töölepingu lõppemise aluse ja mõista välja tööandjalt seaduses ettenähtud hüvitise kolme kuu keskmise palga ulatuses 4872 eurot, saamata jäänud töötasu 1624 eurot, puhkusehüvitise 78 eurot 58 senti ja hüvitise ületundide eest 846 eurot. TVK rahuldas 4. aprilli 2017. a otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/531/17 hageja avalduse osaliselt. Otsusega tuvastati, et poolte vahel kehtis tööleping 11. veebruarist – 3. märtsini 2017, mil tööleping lõppes poolte kokkuleppel. Hageja kasuks mõisteti välja põhitöötasu 1624 eurot, ületunnitasu 285 eurot ning puhkusehüvitis 1,5 kalendripäeva eest 78 eurot 58 senti. Hageja nõue jäeti rahuldamata osas, milles hageja palus tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisuse tööandja algatusel 2. märtsil 2017, lõpetada töölepingu töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel, mõista kostjalt välja ületunnitasu 561 euro ja töölepingu ülesütlemise hüvitise 4872 euro saamiseks.
2.Tööandja ei nõustunud TVK otsusega ja esitas 9. mail 2017 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus vaadata TVK-le esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras.
3.Hageja haginõudeks oli töövaidluskomisjoni otsusega väljamõistetu, st hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhitöötasu 1624 eurot (90,5 tunni eest (12. veebruarist kuni
21.veebruarini 2017) tasu 8 eurot tunnis ja 75 tunni eest (22. veebruarist kuni 2. märtsini 2017) tasu 12 eurot tunnis), ületunnitasu 47,5 tunni eest 285 eurot, puhkusehüvitise 1,5 kalendripäeva eest 78 eurot 58 senti ning seadusjärgse viivise alates 3. märtsist 2017 kuni põhivõla tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt asus hageja 12. veebruaril 2017 Rootsi Kuningriigis tööle maalri ametikohal tunnitasuga 8 eurot (neto). 22. veebruaril ütles tööandja tunnitasu suuruseks 12 eurot. Tööandja esindaja JB teatas 3. märtsil 2017 hagejale, et tema töötempo on liiga aeglane, mistõttu hageja soovis töösuhte lõpetada ning tööandja seda ka nõudis.
4.Kostja vaidles hageja nõudele vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt ei töötanud hageja puhkepäevadel ning sai töötada 8 tundi päevas, s.o 11 päeva veebruaris ja 2 tööpäeva märtsis, mille eest saab ta nõuda kokku töötasu 104 tunni eest 832 eurot (bruto). Töösuhe kestis 14. veebruarist 2. märtsini 2017. Hageja esitatud töötundide tabelit ei ole tööandja aktsepteerinud. Kokkulepet suurema töötasu kohta ei olnud. Algse kokkuleppe kohaselt pidi hageja saama 1200 eurot kuus (neto).
5.Pärnu Maakohus rahuldas 8. jaanuari 2018. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 1328 eurot, ületunnitasu 190 eurot ja puhkusehüvitise 75 eurot 90 senti, samuti seadusjärgses määras viivise võla põhiosalt alates
3.märtsist 2017 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus tuvastas, et hageja sõitis Rootsi Kuningriiki tööle 11. veebruaril 2017. Kuigi töölepingu p 1.1. järgi asus ta tööle 14. veebruaril 2017, puudus vaidlus selles, et hageja tegi tööd (pahteldas) 12. veebruaril. Kostja seaduslik esindaja on ise selle töö, kuupäeva ja

2-17-7228 tegemise aja tööaja lehele märkinud. Hageja märkis sama töö tegemise 13. veebruaril ning töökorralduse reeglitega tutvumine toimus samal kuupäeval. Eeltoodust tulenevalt algas töösuhe poolte vahel 12. veebruaril 2017. Tööandja ei ole 6/7 nädala tööaja lehel märkuste osas (mille ta ise kirjutas) esile toonud 12. veebruaril mittetöötamist ja on ise märkinud nädalaks just „6/7“. 12. veebruar oli 2017. aasta 6. nädala pühapäev. Eelnevaga, aga ka

8.nädala tööaja lehega, on tõendatud hageja väited, et tööd tehti nädalavahetustel ja töö võis kesta ka kauem kui 7.00 – 17.00 ehk 10 tundi päevas (aja on tööandja 8. nädala tööaja tabeli alla märkinud). Seega on asjaolu, et hageja töötas enam kui viiel päeval nädalas, nähtav tööaja tabelitest. Nii näiteks töötas hageja 12. kuni 24. veebruarini iga päev. Töösuhte lõppemise päevaks oli 3. märts 2017, sest siis töötaja enam tööd ei teinud, kuna tema töötamise kiiruse suhtes olid tööandjal tekkinud pretensioonid, mis fikseeriti sel päeval koostatud aktis. Sama päeva õhtul sõitis töötaja tagasi koju. Selle kohta, et töösuhe oleks lõppenud päev varem, ei ole tõendeid esitatud. Seega kestis poolte töösuhe 12. veebruarist kuni 3. märtsini 2017, hageja töötas ka nädalavahetustel ning tööpäev kestis kauem kui kaheksa tundi päevas. Kokku töötas hageja 166 tundi. Pooled olid leppinud kokku 8 euro suuruse tunnitasu (bruto). Seda, et tegemist oli brutotöötasuga, saab järeldada poolte allkirjastatud töölepingu p-st 3.1, samuti eeldatakse töölepinguseadus (TLS) § 29 järgi brutotöötasu kokkulepet. Lähtuvalt 8 euro suurusest tunnitasust (bruto) saab arvutada ka ületunnid ja saamata jäänud puhkusehüvitise. Viivis tuleb välja mõista alates 3. märtsist 2017, s.o töölepingu lõppemisest, ning 1593 euro 90 sendi (1328+190+75,90) tasumisega viivitamise tõttu tuleb kostjalt välja mõista ka võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivis kuni nõuete täieliku tasumiseni. Arvestades hagi osalist rahuldamist jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte enda kanda.
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja asja menetluse lõpetada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt leidis maakohus ekslikult, et töösuhe poolte vahel kestis 12. veebruarist kuni 3. märtsini 2017, kuigi selle kohta ei ole asjas esitatud ebakindlaid tõendeid. Asjas ei ole tõendatud, et hagejale tuleb välja maksta töötasu brutosummas 1328 eurot 166 töötunni eest. Kostja on hagejale saadaoleva tasu välja maksnud. Kuna hageja ei ole teinud ületunde, on ka ületundide eest tasu väljamõistmine alusetu. Kuna töötasunõue on alusetu, ei ole hagejal õigust saada ka puhkusehüvitist. Kuna hageja takistas vaidluse kiiret lahendamist, ei ole tal õigust saada viivist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda,

2-17-7228 et menetlusosalistel menetluskulusid.

ei

tekiks

apellatsioonkaebuse

menetlemisel

ülemääraseid

7.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus kostja vaadata töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras ja haginõudeks oli kokku 1987 eurot 58 senti, millele lisandus hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud ja sellele järgneva aasta eest arvestatav viivis TsMS § 133 tähenduses kokku 188 eurot 57 senti. Seega ei ületa hageja põhinõue 2000 eurot ega põhinõue koos viivisega 4000 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
8.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus lisas otsusele TsMS § 442 lg 6 järgi lahendi peale edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses, nagu on korduvalt leidnud ka Riigikohus. Seega ei ole maakohus andnud asjas edasikaebamiseks luba. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes ka selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud. Kostja heidab maakohtule apellatsioonkaebuses ette eelkõige seda, et maakohus tuvastas vääralt hageja töö tegemise aja. Maakohus tuvastas, et hageja asus tööle 12. veebruaril 2017 ja töösuhe lõppes 3. veebruaril 2017, sh viimasel päeval hageja enam tööd ei teinud. Kostja hagile esitatud vastuväidete kohaselt kestis töösuhe 14. veebruarist 2017 kuni 2. märtsini 2017. Seega vaidles kostja vastu üksnes sellele, et hageja töötas ka 12. ja 13. veebruaril 2017. Samuti vaidles kostja maakohtus vastu sellele, et hageja töötas nädalavahetustel ja tegi päevas rohkem kui kaheksa tundi tööd. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus hageja töö tegemise aega tuvastades selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud. Kuna tegemist on lihtmenetluse asjaga, võis maakohus asja lahendada õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ning kalduda TsMS § 405 lg 1 p 5 järgi mh kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ning tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, mh menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Seega ei saa maakohtule ette heita, et ta on hageja töötunnid tuvastanud ebausaldusväärsete või ebakindlate tõendite alusel. Maakohtu tuvastatud töötasu suurusele ei ole kostja vastu vaielnud. Väited selle kohta, et hagejal ei ole õigust saada viivist, kuna ta venitas asja menetlust maakohtus, ning et kostja on hagejale saadaoleva töötasu välja maksnud, on kostja esitanud esimest korda alles apellatsioonkaebusest, mistõttu jätab ringkonnakohus need tähelepanuta.

2-17-7228 Eeltoodut arvestades ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõigust ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi, mistõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebus TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse võtmata.

9.Kuna kolleegium jätab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi kostja kanda. Kuna aga hagejal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hüvitada hagejale apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid.
10.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.08.20262-26-153/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 05.08.20262-25-22503/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja