Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Määruse tegemise aeg ja koht
7.veebruar 2018. a, Võru tn 12, Põlva
Tsiviilasja number
2-17-124448
Tsiviilasi
Nord Collect OÜ hagi J. S. vastu võlgnevuse summas 1290 eurot nõudes Hagiavalduse läbi vaatamata jätmine
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Nord Collect OÜ -registrikood 11897588, asukoht Tartu mnt 24-20, 10115 Tallinn Lepinguline esindaja: Aleksei Arno; e-post: [email protected] Kostja: J. S. - isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht hagiavalduses xxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; registrijärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx
Nord Collect OÜ esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J. S. vastu võlgnevuse summas 1290 eurot väljamõistmiseks. Kuna kostjale ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetati asja menetlemine maksekäsu kiirmenetluses ning asi anti üle Harju Maakohtule menetlemiseks hagimenetluses. Kohus kohustas hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ette nähtud vormis. Hageja esitas hagiavalduse, milles on kostja aadressiks märgitud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kuna kostja elukoht on xxxxxxxxx, mis kuulub Tartu Maakohtu Võru kohtumaja teeninduspiirkonda, edastas Harju Maakohus tsiviilasja nr 2-17124448 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 2 ja § 372 lg 7 alusel Tartu Maakohtu Võru kohtumaja Põlva majale. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. lg 1 p 13 tulenevalt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätetega määratakse lg 1 järgi kindlaks see, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub lg 2 järgi üldjuhul Eesti kohtule, kui pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt võib Eesti kohus selle lahendada. Samas kohaldatakse TsMS-s rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole teisiti reguleeritud mõne Euroopa Liidu Nõukogu määrusega, s.h Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüsseli I bis määrus). Seega tuleb rahvusvahelise kohtualluvuse määramisel lähtuda Brüsseli I bis määruse sätetest. Brüsseli I bis määruse art 4 lg 1 kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest. Brüssel I bis määruse artikkel 5 lg 1 järgi saab isikuid, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, teise liikmesriigi kohtusse kaevata üksnes antud määruse II peatüki 2.-7. jaos sätestatud korras. Brüssel I bis määruse artikkel 18 lg-st 2 tuleneb, et teine lepinguosaline võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtus, kus on tarbija alaline elukoht. Käesolevas asjas esitas hageja kostja vastu hagi Eesti kohtusse. Tegemist on tarbija vastu esitatud nõudega. Maksekäsu kiirmenetluses on kostja kinnitanud, et elab välismaal. Rahvastikuregistri andmebaasi andmetel on kostja elukohaks alates 16.01.2018. a xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohtul puuduvad andmed, mis kinnitaks, et kostja tegelik elukoht on Eestis. Kostja palus makseettepaneku edastada e-posti aadressile [email protected], mida kohus tegi. Telefonitsi kinnitas kostja ka nende kättesaamist, kuid kirjalikku kinnitust pole kostja kohtule edastanud. Kostja pole ka muul moel Eesti kohtu poole pöördunud. Seejuures sätestab Brüssel I bis määruse artikkel 28 lg 1, et kui kostja vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, esitatakse hagi teise liikmesriigi kohtusse ning ta ei ilmu kohtusse, deklareerib see kohus omal algatusel, et ta ei ole asjas pädev, välja arvatud juhul, kui pädevus tuleneb käesoleva määruse sätetest. Kohtu hinnangul on kostja seega isik, kelle alaline elukoht ei ole Eestis. Eeltoodu alusel ei ole Eesti kohus rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi pädev antud asja kostja suhtes menetlema ning seetõttu jätab kohus lg 1 p 13 alusel hageja hagi kostja vastu läbi vaatamata.
TsMS § 427 kohaselt võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et kui hagi jäetakse läbi vaatamata, kannab menetluskulud hageja. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna hagiavaldust ei ole kostjale kätte toimetatud, ei ole kostjal tõenäoliselt menetluskulusid tekkinud. Hageja kulud jäävad menetluskulude jaotusest tulenevalt tema enda kanda. TsMS § 150 lg 1 p 3 näeb ette, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. Tulenevalt TsMS § 150 lg-st 4 tagastab kohus riigilõivu üksnes menetlusosalise taotlusel. Kui hageja soovib riigilõivu tagastamist, tuleb selleks kohtule vastav taotlus esitada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.