Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht
07.02.2018, Tallinn
Kohtuasja number
2-15-17842
Kohtuasi
KK (füüsilisest isikust ettevõtja, ärinimi Päivila Talu) avaldus Piimandusühistult E-Piim teabe saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 23.11.2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KK (füüsilisest isikust ettevõtja, ärinimi Päivila Talu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja KK (füüsilisest isikust ettevõtja, ärinimi Päivila Talu, registrikood 10210980), esindaja vandeadvokaat Alar Eiche Puudutatud isik Piimandusühistu E-Piim (registrikood 10260498), esindaja vandeadvokaadi abi Sandra-Kristin Noot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
kuni tsiviilasjas nr 2-13-50793 lahendi jõustumiseni ehk ajal, mil avaldaja oli ühistust ebaseaduslikult välja arvatud.
TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulu kohtuväline menetluskulu. Riigikohtu seisukoha järgi tuleb hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel kohaldada TsMS § 175 lg-d 1–31 ning et põhiliseks kriteeriumiks TsMS § 175 lg 1 järgi on lähtuda esindajakulude korral nende vajalikkusest ja põhjendatusest. Avaldajat esindas vandeadvokaat Alar Eiche. Kohus täheldas esmalt, et puudutatud isiku menetluskulud ei saa olla aluseks avaldaja menetluskulude põhjendatuse hindamisel. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuli hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht olid mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt. Avaldaja 23.03.2016 menetluskulude nimekirjas olevad kulud olid põhjendatud osaliselt. Vähendada tuli toimingute sisu ja mahu arvestades esindaja põhjendatud ajakulu 09.02.2016 kohtu poolt e-toimikus avaldatud dokumentidega tutvumiseks ja kliendile tutvustamiseks 1,2 tunnilt 0,5 tunnini. Muud nimekirjas märgitud toimingud olid põhjendatud, s.t nimekirjas märgitud esindaja ajakulu oli kokku põhjendatud 10,9 tunni ulatuses. Täiel määral oli põhjendatud 24.03.2016 menetluskulude nimekirjas märgitud toiming 23.03.2016 kohtuistungil osalemiseks (4,5 tundi). 13.06.2016 menetluskulude nimekirja järgi oli avaldaja lepinguline esindaja osutanud kliendile õigusteenust 10,7 tundi. Osaliselt oli põhjendamatu kohtupraktika analüüsi ja määruskaebuse koostamise ajakulu 7,9 tundi, sest osa määruskaebuse tekstist kordas avaldaja varasemates menetlusdokumentides kajastatud ja ei olnud eluliselt usutav, et kõrget kvalifikatsiooni omaval avaldaja esindajal kulus sedavõrd kaua aega kohtupraktikaga tutvumiseks. Seega oli kohtupraktika analüüsi ja määruskaebuse koostamise põhjendatud ajakulu 5 tundi. Muud nimekirjas märgitud toimingud olid põhjendatud, s.t nimekirjas märgitud esindaja ajakulu oli põhjendatud 7,8 tunni ulatuses. Avaldaja 21.11.2016 menetluskulude nimekirja järgi oli avaldaja lepingulise esindaja ajakulu nimekirjas märgitud toimingute tegemiseks kokku 10,7 tundi. Täiel määras oli põhjendatud 18.07.2016 kliendiga õigusliku positsiooni kujundamise ajakulu 0,1 tundi. Osaliselt oli põhjendamatu ajakulu ringkonnakohtu 07.07.2016 määruse analüüsimiseks ja kliendile selgitamiseks. Selleks ei saanud kohtu hinnangul kuluda enam kui 1 tund (1,2 tunni asemel). Arvestades argumentide korduvust, oli Riigikohtule adresseeritud määruskaebuse koostamise põhjendatud ajakulu 4,5 tundi, mitte 5,5 tundi. Arvestades dokumendi mahtu ning esindaja pädevust ja suuri kogemusi, ei saanud avaldaja määruskaebusele esitatud vastusega tutvumiseks kohtu hinnangul kuluda enam kui 1 tund (taotleti 1,9 tundi). Osaliselt oli ka põhjendatud 21.11.2016 seisukoha esitamine puudutatud isiku 07.11.2016 vastusele, s.o 0,5 tunni ulatuses (taotluses oli 1,2 tundi). Kulu tuli vähendada, arvestades avaldaja sisuliste vastuväidete mahtu. Seega oli 21.11.2016 menetluskulude nimekirjas märgitud lepingulise esindaja õigustoimingute põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 7,1 tundi. Kokku oli avaldaja neljas menetluskulude nimekirjas märgitud lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 30,3 tundi. Lepingulise esindaja tunnihind 150 eurot oli arvestades õigusteenuse kõrget kvaliteeti mõistlik ja põhjendatud ning vastas turu keskmisele hinnale. Seega oli põhjendatud lepingulise esindaja tasu ilma käibemaksuta 4 545 eurot (30,3 x 150). TsMS § 144 p 2 järgi on kohtuvälised kulud ka menetlusosaliste sõidukulud. Kuivõrd kohtuistung toimus piirkonnas, kus nii avaldajal kui tema lepingulisel esindajal puudus eluja/või tegutsemiskoht oli nii avaldaja kui tema lepingulise esindaja sõidukulu vajalik ja põhjendatud. Arvestades justiitsministri 26.07.2016 määrust nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ p-s 17 (kulu tekkimise ajal kehtinud redaktsiooni p-s 54) määratud hüvitatava sõidukulu suurust (0,3 eurot
iga läbitud kilomeetri kohta), kuulus sõidukulu hüvitamisele arvestusega 0,3 eurot kilomeetri kohta, s.o kokku 162 ((180+360) x 0,3) eurot. Seega tegi avaldaja menetluses põhjendatud kulutusi kokku 4 807 eurot (riigilõiv 100 eurot, lepingulise esindaja kulu 4 545 eurot, sõidukulu 162 eurot). Nimetatud summalt tuli TsMS § 177 lg 2 alusel välja mõista viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Avaldaja määruskaebus
Ringkonnakohtu seisukoht
kajastatud kohtu siseveendumust menetlusosalistel (TsMS § 5 lg 2).
tõendada.
Menetluses
on
tõendamise
kohustus
Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.