lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-9110/42

Muud › Lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 23.04.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-9110/42
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
23.04.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1839
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 37 lg 1Asja kohtuliku arutamise avalikkusTsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatusTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselVÕS § 1043Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamineVÕS § 1046 lg 2

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-23-9110/52Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium17.11.2025

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
2-25-4668/78Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium17.03.20262-25-9627/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium08.12.20252-25-4668/69Harju Maakohus Tallinna kohtumaja13.10.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

P.P Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2025, Tallinn Kohtuasja number

2-23-9110

Kohtuasi

R.S-i avaldus B.B , P.P ja T.I vastu lähenemis-, viibimis- ja filmimiskeelu kohaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 3. aprilli 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

B.B, P.P ja T.I määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja R.S (isikukood XXX) Puudutatud isik B.B (isikukood XXX) Puudutatud isik P.P (isikukood XXX) Puudutatud isik T.I (isikukood XXX) Puudutatud isikute lepingulised esindajad vandeadvokaadid Karmen Turk ja Maarja Pild

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 3. aprilli 2024 määrus osas, milles maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja jättis menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud maakohtus R.S-i kanda.
2.Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:
2.1.Mitte võtta vastu ja tagastada R.S-ile 11.02.2024 menetlusdokumendi lisa nr 1 (pilt).
2.2.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-13408/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 03.07.20262-26-8896/7Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1962/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-9784/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1973/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Isiklike õiguste kahjustamise õigusvastasus
Jätta rahuldamata R.S-i avaldus kohaldada B.B, P.P ja T.I suhtes lähenemis-, viibimis- ja filmimiskeeldu.
2.3.Jätta menetluskulud maakohtus R.S-i kanda.
3.B.B, P.P ja T.I määruskaebus rahuldada.
4.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud R.S-i kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1.R.S (avaldaja) esitas 25.06.2023 Harju Maakohtule avalduse (täpsustatud 26.09.2023), paludes kohaldada B.B (puudutatud isik I), P.P (puudutatud isik II) ja T.I (puudutatud isik III) suhtes lähenemis-, viibimis- ja filmimiskeeldu. Avaldaja palus keelata puudutatud isikutel läheneda avaldajale lähemale kui 50 meetrit, keelata puudutatud isikutel läheneda avaldaja elukohale, koolile, tööle, hoonele, kus avaldaja viibib, lähemale kui 50 meetrit ning keelata puudutatud isikutel avaldajat filmida. Avaldaja palus kohaldada abinõusid tähtajaga kolm aastat.
2.Puudutatud isikud vaidlesid avaldusele vastu. Puudutatud isikud kui ajakirjanikud on teinud avalikes huvides olevate teemade kajastamisel oma tööd. Puudutatud isikud ei ole ületanud seaduses sätestatud keeldusid ega rikkunud eetikat. Avaldajast on kirjutatud arvukaid artikleid, tema tegevusi on kajastatud televisiooni- ja raadiosaadetes. Ajakirjanike õigust ja kohustust kajastata avalikkusele põhjendatult huvipakkuvaid teemasid ei saa asuda piirama läbi selle, et ennast ise avalikkuse huviorbiiti asetanud isik asub kuritarvitama lisaks arvukatele hagimenetlustele ka hagita menetluste võimalusi. Avaldaja poolt kohtule esitatud avalduse eesmärgiks on vaigistada puudutatud isikud kui ajakirjanikud avaldajaga seotud teemade kajastamisest.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3.Harju Maakohus jättis 03.04.2024 määrusega rahuldamata avalduse kohaldada puudutatud isikute suhtes lähenemis-, viibimis- ja filmimiskeeldu. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning jättis need rahaliselt kindlaks määramata.
3.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on avaldaja nõude aluseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 544 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055. Avaldaja seletustest nähtub, et 2022. a talvel ilmus televisioonis puudutatud isiku I poolt valmistatud saade, mis sisaldas intervjuud avaldajaga. Saade sisaldab avaldaja väitel tema mainet kahjustavaid andmeid, saates näidati avaldajat puudutavat kohtuotsust, avaldaja endiseid nimesid ja avaldaja diplomit. Antud juhul omavad tähtsust asjaolud, mis annavad alust kontrollida avaldaja taotletud lähenemis-, viibimis- ja filmimiskeelu kohaldamist, s.o mis seonduvad puudutatud isiku I viibimisega avaldaja elukoha lähedal ning avaldaja filmimisega. Kohus leidis, et puudutatud isikule I ei saa avaldaja kodu puutumatuse rikkumist ette heita. Puudutatud isiku I selgitustest nähtuvalt toimus vestlus avaldajaga üle avaldaja koduaia hoovi, puudutatud isik I ei astunud avaldaja kinnistu territooriumile ning avaldaja oli nõus puudutatud isikuga I rääkima. Seega ei ole puudutatud isik I avaldajale kahju õigusvastaselt tekitanud, mis annaks aluse kohaldada puudutatud isiku I suhtes lähenemis- või viibimiskeeldu. Puudutatud isik I selgitas istungil, et pärast 2021. a talvel toimunud kohtumist ei ole ta avaldajaga kohtunud ega temale lähenenud, puudutatud isik I ei tea, kus avaldaja elab, ta ei ole avaldajale helistanud ega teda otsinud. Puudutatud isiku I selgitused annavad aluse väita, et tema ei kavatse avaldajale läheneda või viibida kohtades, mida avaldaja külastab. Avaldaja ei ole tõendanud, et puudutatud isik I võib tulevikus avaldajale läheneda või ilmuda kohtadesse, kus avaldaja viibib. Tõendatud ei ole, et puudutatud isik I ähvardab kahju õigusvastase tekitamisega. Kohus leidis, et avaldaja kujutise kasutamine ilma tema nõusolekuta põhjustas VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 kohaselt avaldaja isikuõiguste riive, kuid avaldaja kujutise kasutamine ilma tema nõusolekuta ei olnud õigusvastane VÕS § 1046 lg 2 alusel. Arvestades puudutatud isiku I väiteid, esines vajadus avalikkust informeerida ning avalikkusel oli põhjendatud huvi saada avaldaja tegevusest teada. Avaldaja kujutise kasutamine riivas küll tema õigusi, kuid tema kujutise avaldamine oli vajalik sündmuste kajastamiseks ning avalikkuse huvi avaldaja kujutise teadasaamise vastu kaalus üles avaldaja huvi oma isikuõiguste kaitsmise vastu. Seega ei ole puudutatud isik I avaldaja kujutise avaldamisega avaldajale õigusvastaselt kahju tekitanud. Tõendatud ei ole, et puudutatud isik I ähvardab avaldajat kahju õigusvastase tekitamisega.
3.2.Avaldaja etteheide puudutatud isikutele II ja III on seotud Harju Maakohtus 20.06.2023 toimunud intsidendiga. Avaldaja sõnul toimus märgitud kuupäeval kohtuistung, kus avaldaja pidi andma vande oma varade- ja kohustuste kohta. Puudutatud isikud II ja III ilmusid kohtuistungile ning puudutatud isik II asus avaldajat telefoniga filmima. Avaldaja ei andnud nõusolekut filmimiseks. Puudutatud isik II ütles avaldajale, et puudutatud isik I saatis teda avaldajat filmima. Seda kuuldes kaotas avaldaja kontrolli enda üle ja hakkas puudutatud isikult II telefoni ära krabama. Sellest tekkis rüselus avaldaja ja puudutatud isiku II vahel. Alguses ei märganud avaldaja, et puudutatud isik III viibis kõrval ja filmis telefoniga avaldajat. Kui avaldaja nägi puudutatud isikut III, siis läks tema poole, lükkas vastu seina, võttis telefoni ära, tallas selle puruks ja viskas telefoni kolmandalt korruselt alla.
3.3.Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isikud II ja III ajakirjanikud. Asja materjalidest nähtuvalt viibisid puudutatud isikud II ja III avaldaja läheduses 20.06.2023 kohtus toimunud intsidendi käigus. Kohtuistungid on reeglina avalikud (TsMS § 37 lg 1). Seega oli puudutatud isikutel II ja III õigus kohtusaalis viibida ja sellega ei rikkunud nemad avaldaja õigusi. Puudutatud isik II on 05.11.2024 istungil avaldanud, et tal võib tulevikus tulenevalt ajakirjaniku tööst tekkida vajadus avaldajale läheneda. Kohus leidis, et mainitud väitest ei saa järeldada, et puudutatud isiku II võimalik viibimine avaldaja lähedal tulevikus on tõenäoline ja et see tekitab avaldajale õigusvastaselt kahju. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et puudutatud isik III kavatseb tulevikus avaldajale läheneda ja et see tekitab avaldajale õigusvastaselt kahju. Seega puudub alus väita, et puudutatud isikud II ja III ähvardavad avaldajat kahju tekitamisega. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata taotlus kohaldada puudutatud isikute II ja III suhtes lähenemis- ja viibimiskeeldu. Asja materjalidest nähtuvalt filmisid puudutatud isikud II ja III avaldajat ilma tema nõusolekuta. Seega põhjustas avaldaja filmimine tema isikuõiguste riive VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 kohaselt. Puudutatud isiku II selgitusest nähtuvalt asus tema avaldajat kohtus filmima, kuna ta oli ajakirjanikuna avaldajast lugu tegemas. Puudutatud isik II on istungil usutavalt põhjendanud, et loo vastu esines avalik huvi. Seega ei olnud avaldaja filmimine ilma tema nõusolekuta õigusvastane VÕS § 1046 lg 2 alusel. Puudutatud isik III selgitas 05.11.2024 istungil, et tema asus avaldajat kohtus filmima siis, kui avaldaja oli puudutatud isikule II kallale läinud, et jäädvustada kolleegile pealetungi. Arvestades neid asjaolusid ei olnud avaldaja filmimine puudutatud isiku II poolt ilma avaldaja nõusolekuta õigusvastane VÕS § 1046 lg 2 kohaselt. Puudutatud isikud II ja III selgitasid, et nad võivad tulevikus avaldajat filmida juhul, kui seda vajavad nende kui ajakirjanike tööülesanded. Mainitud väitest ei saa järeldada, et avaldaja võimalik filmimine puudutatud isikute II ja III poolt on tõenäoline ja et see tekitab avaldajale õigusvastaselt kahju. Seega puudub alus väita, et puudutatud isikud II ja III ähvardavad avaldajat kahju õigusvastase tekitamisega.
3.4.Kohus leidis, et arvestades vaidluse asjaolusid tuleb jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Kohtule esitatud avaldus ei olnud ilmselgelt perspektiivitu ega pahatahtlik. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et puudutatud isikute käitumine on avaldaja õigusi riivanud, kuid riive ei olnud õigusvastane. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, puudub vajadus määrata kulud rahaliselt kindlaks. Määruskaebus
4.Puudutatud isikud esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus jättis puudutatud isikute menetluskulud nende endi kanda ja need rahaliselt kindlaks määramata ning paluvad teha uue määruse, millega jäävad menetluskulud tervikuna avaldaja kanda.
4.1.Antud juhul pöördus avaldaja kohtusse ning kohus jättis avalduse rahuldamata. Seega tulnuks puudutatud isikute kulud jätta avaldaja kanda. Kogu avaldaja viimase aja tegevus ja muuhulgas konkreetse avalduse esitamine on olnud pahatahtlik. Avaldaja on käesolevas menetluses esitanud arvukalt seisukohti, mis kõik on asjassepuutumatud, kuid tekitavad siiski puudutatud isikutele kulusid. Avaldaja on alustanud arvukalt erinevaid kohtumenetlusi puudutatud isikute suhtes ning ka menetluskulude väljamõistmisel või täitemenetluse korral hoidnud kõrvale nende tasumisest. Avaldaja on füüsiliselt kallale tunginud puudutatud isikule II ja III. Avaldaja on nüüdseks tegemas ka postitusi sellest, et sõidab puudutatud isiku I matustele. Asjaolu, et puudutatud isikud on temast teinud loo ja olnud on riive, ei tähenda, et

automaatselt saaks lugeda taotluse tegemist heauskseks. Puudutatud isikute amet ja töö on olla ajakirjanik. Puudutatud isikute menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. Menetluse edasine käik

5.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Puudutatud isikud vaidlustavad maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas. Avalduse rahuldamata jätmise osas on maakohtu määrus jõustunud.
8.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldada ja maakohtu määrus menetluskulude jaotuse osas tühistada. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega jätab puudutatud isikute menetluskulud avaldaja kanda.
9.Hagita menetluses kannab TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse, kuid kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, mh siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane ning üldjuhul on õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt RKTKm 02.06.2008 3-2-1-42-08, p 18, RKTKm 20.04.2022, 2-19-5997, p 21).
10.Ringkonnakohtu hinnangul lähtus maakohus ekslikest kaalutlustest, kui jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel poolte endi kanda. Siinses asjas esitas avaldaja kohtule avalduse, milles palus kohaldada puudutatud isikute suhtes lähenemis-, viibimis- ja filmimiskeeldu. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest asjaolusid, mis annaksid alust pidada puudutatud isikute menetluskulude avaldaja kanda jätmist ebaõiglaseks. Maakohus jättis avaldaja avalduse puudutatud isikute suhtes tervikuna rahuldamata, st tegi lahendi avaldaja kahjuks. Sealhulgas leidis maakohus, et puudutatud isikute käitumine ei olnud õigusvastane. Sellest tulenevalt on põhjendatud jätta puudutatud isikute menetluskulud avaldaja kanda.
11.Ülaltoodust tulenevalt rahuldab kolleegium määruskaebuse, tühistab maakohtu määruse menetluskulude osas ja teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab maakohtu menetluses tekkinud menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebuse rahuldamise tõttu jätab ringkonnakohus ka määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
12.Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 alusel kindlaks maakohus määrusega mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt) P.P Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20262-26-6828/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-4818/14Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja