lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-16168/55

Võlaõigus › Alusetu rikastumine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 01.02.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-16168/55
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Alusetu rikastumine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
01.02.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2482
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 5 lg 1, 2Menetluse toimumine poolte esitatu aluselTsMS § 652 lg 1Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendidTsMS § 654 lg 1, 5Ringkonnakohtu otsuse sisuVÕS § 1028 lg 1Kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alusedVÕS § 396 lg 2Laenulepingu mõistePankrS § 148 lg 1RPS § 4RPS § 6

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-16-16330/43Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja13.04.20203-2-1-45-17Riigikohus17.05.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-16168

Tsiviilasi

Katrin Mändma hagi OÜ Foodworld (pankrotis) vastu 50 000 euro saamiseks 50 000 eurot

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 22. juuni 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Foodworld (pankrotis) apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus Apellant (kostja): OÜ Foodworld (pankrotis) (endine ärinimi OÜ Foodtrade; rk 11694394) pankrotihaldur Küllike Mitt

Menetlusosalised ja nende esindajad

Vastustaja (hageja): Katrin Mändma (ik: XXXX), esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 22. juuni 2016 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta rahuldamata apellandi taotlus tunnistaja ülekuulamiseks.
4.Jätta menetluskulud OÜ Foodworld (pankrotis) kanda.
5.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
RPS § 7 lg 1
TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused
TsMS § 217 lg 1Esindamine kohtus
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 392Eelmenetluse ülesanded
TsMS § 436 lg 1Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
TsMS § 669 lg 1Menetlusõiguse normi oluline rikkumine
TsMS § 693Ringkonnakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks lahendamiseks saatmise tagajärjed
VÕS § 8 lg 1Lepingu mõiste
Mõista välja OÜ-lt Foodworld (pankrotis) Katrin Mändma menetluskulud 2853 eurot. massikohustusena OÜ Foodworld pankrotimenetluses Katrin Mändma kasuks. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Katrin Mändma (hageja) esitas 29. oktoobril 2015 hagi OÜ Foodworld (kostja) vastu 50 000 euro saamiseks. Tartu Maakohtu 17. märtsi 2017 määrusega (tsiviilasjas nr 2-16-16330) kuulutati välja kostja pankrot ning nimetati pankrotihalduriks Küllike Mitt. Hagiavalduse kohaselt kandis E. Pikand (laenuandja) tulevase laenulepingu täitmiseks kostjale kahe osamaksega kokku 50 000 eurot: 30 900 eurot 22. augustil 2013 ja 19 100 eurot
23.augustil 2013. Laenuandja ja kostja vahel jäi laenuleping sõlmimata. Laenuandja loovutas
1.oktoobril 2015 hagejale 50 000 euro nõude kostja vastu. 1. oktoobril 2015 teavitas laenuandja nõude loovutamisest kostjat. Kostja ei ole saadut ei laenuandjale ega hagejale tagastanud. Eelmärgitut arvestades on hagejal kostja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue, kokku 50 000 eurot. Maakohtus 15. juunil 2016 toimunud istungil avaldas hageja esindaja, et laenusuhte tuvastamise korral tuleks nõude loovutamisest teavitamist ja raha tagastamise nõude esitamist käsitada kui laenusuhte ülesütlemisavaldust.
2.Kostja vaidles hagile vastu, leides, et nõude loovutamine on tühine, kuna nõude loovutamise lepingus ei ole nõuet õigesti kirjeldatud. Ebaõige on hageja väide, et laenuleping jäi sõlmimata. Tegelikkuses sõlmiti suuline laenuleping tähtajaga kümme aastat. Laenu tagastamise tähtaeg saabub alles 23. augustil 2023, mistõttu on hagi esitatud alusetult.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus rahuldas 22. juuni 2016 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 50 000 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1713 eurot. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaielnud pooled selle üle, et kostja sai laenuandjalt 50 000 eurot. Kohus nõustus hagejaga, et laenuandja ja kostja vahel jäi laenuleping sõlmimata. Hageja on tõendanud VÕS § 1028 lg-st 1 tulenevate hagi rahuldamise eelduseks olevate asjaolude olemasolu. Kostja ei ole esitanud asjaolusid, millest tuleneks hagi alusetus. Kostja vastuväited, mille kohaselt on nõude loovutamise lepingus kajastamata mitmed asjaolud, ei tingi hagi rahuldamata jätmist. Hageja on tõendanud nõude loovutamise, esitades nõude loovutamise lepingu, teatise ja teatise kättetoimetamise postiteatised. Maakohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kümneaastase tähtajaga laenuleping, mille üheks pooleks on juriidiline isik, sõlmiti suulises vormis. Kostja juriidilise isikuna pidi majandustehingud dokumenteerima. Mingeid dokumentaalseid tõendeid ei ole kostja oma vastuväidete tõendamiseks esitanud. Kostja 2013. a majandusaasta aruandest ei nähtu kostja väidetud asjaolud, sh et ülekantud summa kajastub laenukohustusena tähtajaga üle viie aasta või ettemaksena. Kostja esitatud tunnistaja ütlused ei ole piisavalt usaldusväärsed olukorras, kus tunnistaja on majanduslikult kostjaga seotud ja tunnistaja ütlused ei ole seostatavad kostja 2013. a majandusaasta aruande andmetega. Tunnistaja ütlused ei olnud maakohtu hinnangul piisavalt kaalukad, et jätta hagi rahuldamata.

APELLATSIOONIMENETLUS

4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks arutamiseks tagasi maakohtule või teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) jättis kohus õigusteadmisteta esindajata menetluses osalenud kostjale sisuliselt selgitamata menetlusosalise õigused, sh õiguse ja vajaduse kasutada õigusteadmistega esindaja abi. Kostja taotles istungil õigusteadmistega isiku kaasamist. Kohus taotlust ei lahendanud; 2) ei selgitanud kohus seoses kostja tunnistaja ebausaldusväärseks tunnistamisega kostjale vajadust oma vastuväiteid täiendavate tõenditega tõendada; 3) jäid asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud eelmenetluses välja selgitamata ja piiritlemata ning seega jäi eelmenetluse eesmärk saavutamata; 4) viitas kostja nõude loovutamise dokumendi sisulisele puudusele, mis väljendus nõude õigusliku aluse ära näitamata jätmises, kuid kohus ei selgitanud kostjale võimalust tõendada loovutusdokumendi kehtetust algse võlausaldaja kolmanda isikuna kaasamise läbi; 5) muutis hageja menetluse viimasel hetkel nõude alust, tunnistades laenusuhte võimalikkust ja lisades alternatiivse nõude. Kohus viidatud asjaolu pooltega ei arutanud; 6) ei näe seadus laenulepingule ette kindlat vorminõuet. Maakohus ei arvestanud, et vastavalt VÕS § 8 lg 1 ja § 9 lg 1 on laenulepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud kokkuleppe. Kostja palus ringkonnakohtul kuulata üle tunnistaja A. Ametmaa, kui ringkonnakohus lahendab asja maakohtusse tagasi saatmata.
5.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 25. novembri 2016 otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohus jättis poolte menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus hageja kanda.

MENETLUS RIIGIKOHTUS

6.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsus.
7.Riigikohus tühistas 17. mai 2017 otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus leidis, et ringkonnakohus rikkus otsuse põhjendamise kohustust ning jaotas osaliselt ebaõigesti tõendamiskoormise (TsMS § 436 lg 1, TsMS § 654 lg 1). Ringkonnakohus on otsuses samadele faktilistele asjaoludele tuginedes järeldanud nii laenusuhte olemasolu kui ka laenusuhte puudumist laenuandja ja kostja vahel. Ringkonnakohtu otsus ei vasta ka TsMS §-s 653 ja § 654 lg-s 5 sätestatud nõuetele. TsMS §-st 653 tuleneb, et kui apellatsioonkaebuses vaidlustatakse esimese astme kohtu otsust mõnel tõendil põhineva asjaolu osas, peab ringkonnakohus kohtuotsust selles osas muutes märkima põhjuse, miks tõendit tuleb teisiti hinnata. TsMS § 654 lg 5 järgi peab ringkonnakohus võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta, mh seletama

lühidalt, miks ühel või teisel asjaolul ei ole asja lahendamisel tähendust. Kui ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, siis tuleb tal võtta otsuses seisukoht poolte maakohtu menetluses esitatud kõikide väidete ja vastuväidete kohta. Riigikohtu hinnangul ei ole ringkonnakohus otsuses asjakohaselt põhjendanud, miks A. Ametmaa ütlusi tuleb maakohtust erinevalt hinnata. Riigikohus märkis, et ekslik on ringkonnakohtu käsitlus, nagu oleks maakohus A. Ametmaa ütluste usaldusväärsuses kahelnud põhjusel, et tegemist on kostja töötajaga. Ringkonnakohus ei ole otsuse põhjendustes kõrvaldanud maakohtu otsuses välja toodud vasturääkivusi A. Ametmaa ütluste ja kostja 2013. a majandusaasta aruandest nähtuva vahel. Eelmärgitud põhjustel ei vasta ringkonnakohtu otsus TsMS §-le 653. Lisaks tulnuks ringkonnakohtul uue otsuse tegemisel võtta maakohtu otsuse tühistamisel ja uue otsuse tegemisel kooskõlas TsMS § 654 lg 5 teise lausega seisukoht ka hageja muude A. Ametmaa ütluste ebausaldusväärsust puudutavate väidete kohta. Vastuolus TsMS § 654 lg 5 teises lauses sätestatuga ei ole ringkonnakohus vastanud hageja väidetele, mille kohaselt pidi kostja juriidilise isikuna majandustehingud dokumenteerima ning kümneaastase tähtajaga laenulepingu suulises vormis sõlmimine ei ole eluliselt usutav. RPS § 4 p-de 2 ja 5 järgi on raamatupidamiskohustuslane mh kohustatud dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid (RPS § 6) ja raamatupidamise dokumente säilitama. RPS § 7 lg 1 järgi on raamatupidamise algdokument tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust. Eelmärgitut arvestades saab Riigikohtu arvates asja lahendamisel eeldada, et äriühing kõiki oma majandustehinguid dokumenteerib ja säilitab tehingute tõendamiseks vajalikke algdokumente. Seda, et majandustehing, vaatamata selle dokumenteerimata jätmisele tehti, peab tõendama pool, kes sellisele väitele tugineb. Samuti on ringkonnakohus jätnud otsuses sisuliselt käsitlemata hageja väite, et kostja 2013. a majandusaasta aruandest ei nähtu kostja väidetud asjaolude olemasolu, sh ülekantud 50 000 euro kajastamine laenukohustusena tagastamise tähtajaga üle viie aasta või väidetava ettemaksena. Ehkki ringkonnakohus on hagi rahuldamata jätmisel kohaldanud VÕS § 396 lg-t 2, ei ole ta selle sätte kohaldamise eeldusi tuvastanud. Selline viga on TsMS § 669 lg 1 p 5 järgi menetlusõiguse normi oluline rikkumine. Ringkonnakohus luges tõendatuks kostja väite, et laenuandja andis algselt kostjale raha viljatehinguteks. Kolleegium märgib, et juhul kui üks isik on andnud suulise kokkuleppe alusel teisele raha millegi ostmiseks, on tegemist laenulepinguga, mitte aga VÕS § 396 lg-s 2 sätestatud olukorraga. VÕS § 396 lg 2 kohaldub olukorras, kui algne kohustus rahasumma, asendatava asja või muu eseme tagastamiseks tuleneb õigussuhtest, mis ei ole laenusuhe. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL

8.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 22. juuni 2016 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud jätab ringkonnakohus OÜ Foodworld (pankrotis) kanda ja mõistab OÜ-lt Foodword (pankrotis) välja hageja kasuks menetluskulud 2853 eurot.
9.TsMS § 693 lg-te 1 ja 2 kohaselt Riigikohtu poolt ringkonnakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks lahendamiseks saatmise korral jätkub menetlus ringkonnakohtus seisundis, milles see oli enne asja läbivaatamise lõpetamist. Ringkonnakohus teeb uuesti menetlustoimingud, mis Riigikohtu otsuse kohaselt on ebaseaduslikud. Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Käesoleval juhul heitis Riigikohus ette, et apellatsioonkaebuse läbivaatamisel jagas ringkonnakohus ebaõigesti tõendamiskoormise, hindas asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt, kuid ei põhjendanud seda piisavalt ning ei hinnanud kõiki tõendeid. Riigikohus märkis, et apellatsioonikohus peaks kõrvaldama ka maakohtu otsuses välja toodud vasturääkivused A. Ametmaa ütluste ja kostja 2013 majandusaasta aruandme vahel.
10.Ringkonnakohus märgib, et maakohus rahuldas hagi soorituskondiktsiooni alusel (VÕS § 1028 lg 1). VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eeldusena peab hageja väitma, et kostja sai temalt midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena. Hageja peab VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks (kostja vara suurendamiseks) täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud (3-2-1-65-14, p 10, 3-2-1-122-14 p 10). Puudub vaidlus, et hageja suurendas kostja vara ning tegi seda sooviga tulevast kohustust täita. Vaidlus seisneb selles, kas laenulepingust tulenev kohustus tekkis või mitte.
11.Lepingu sõlmimata jäämine on negatiivne asjaolu, mille tõendamine võib hageja jaoks osutuda võimatuks. Seetõttu oli käesoleval juhul hageja tõendamiskoormise täitmiseks piisav lepinguliste suhete puudumisele osutamine. Seevastu sai kostja tõendada lepingu sõlmimist. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kostja tõendama oma vastuväiteid. Lepingu sõlmimist kui positiivset asjaolu on tunduvalt lihtsam tõendada. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja jaoks oli tõendamiskoormis selge – kostja soovis laenulepingu sõlmimist tõendada A. Ametmaa ütlustega (tl 15).
12.Ringkonnakohus ei pea faktiliste asjaolude uut tuvastamist TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt vajalikuks, kuna maakohus hindas tõendeid menetlusreegleid järgides ning maakohtu järelduste kujunemine on selge ning jälgitav. Seetõttu jätab ringkonnakohus rahuldamata ka kostja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks ringkonnakohtus. Maakohus leidis, et tunnistaja ütlused ei ole usaldusväärsed tunnistaja seotuse tõttu kostjaga ning need on vastuolus kostja majandusaasta aruandega. Maakohus hindas ka kostja majandusaasta aruannet tõendina ning leidis, et sellest ei nähtu pikaajalist laenukohustust või ettemakset. Seega jõudis maakohus õiguspäraselt järeldusele, et kostja ei ole laenulepingu sõlmimist tõendanud. Võttes arvesse negatiivse asjaolu tõendamise raskendatust, ei saanud laenulepingu sõlmimata jätmise tõendamist hagejalt oodata. Kuna soorituskondiktsiooni (VÕS § 1028 lg 1) eeldused olid täietud, rahuldas maakohus hagi õigesti.
13.Ebaõige on kostja seisukoht, et maakohus oleks kostjalt pidanud täiendavaid tõendeid küsima. See läheks vastuollu tsiviilkohtumenetluse võistlevuse põhimõttega (TsMS § 5 lg 1 ja 2). TsMS § 5 lg 1 alusel menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2).

Menetlusosaliselt tõendite küsimine ja menetlusosalise abistamine riivaks ka kohtu erapooletuse põhimõtet. Tõendi esitamata jätmine oli kostja risk ning valik. Maakohus ei rikkunud eelmenetluse ülesandeid (TsMS § 392). Hageja nõue oli selge ja arusaadav ning pooled esitasid oma seisukohad.

14.Ringkonnakohus ei nõustu kostja väidetega ka selles, et maakohtul oli kohustus kostjale selgitada esindaja valimise õigust või vajalikkust. Lepingulise esindaja kasutamine on hagimenetluses üldjuhul vabatahtlik (TsMS § 217 lg 1) ja ei ole asja lahendamiseks vältimatult vajalik. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus rikkus menetlusnorme ning ei selgitanud ilma õigusteadmisteta esindajata maakohtu menetluses osalenud kostjale tema menetlusosalise õigusi. Kostjale oli tagatud menetluses osalemine ja taotluste esitamine. Ringkonnakohtus esindas kostjat õigusteadmistega esindaja ning vastavalt TsMS § 652 lg-le 4 oli apellandil õigus põhjendada, miks ta taotleb uue asjaolu või tõendi esitamist ning vastavad tõendid lisada apellatsioonkaebusele. Apellant esitas ühe taotluse, milles palus tunnistaja A. Ametmaa veelkord üle kuulata. Muid taotlusi kostja apellatsioonkaebuses ei esitanud.
15.Maakohus jõudis põhjendatult seisukohale, et nõue loovutati kehtivalt. Asja lahendamisel ei oma tähtsust ka kostja väide alternatiivse nõude lisamise osas. Kui kohus rahuldab nõude, ei pea ta kontrollima nõude aluse alternatiivseid variante.
16.Ringkonnakohus jätab TsMS § 171 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda ja määrab menetluskulude rahalise suuruse kindaks TsMS § 174 lg 1 kohaselt. 16.1 Hageja maakohtus esitatud menetluskulude nimekirja järgi oli hageja menetluskulu maakohtus 1713 eurot (220 + 1000 + 493). Ringkonnakohus peab esindaja ajakulu õigusabi osutamisel maakohtus vajalikuks ja põhjendatuks. Tegu on keskmise keerukusega tsiviilasjaga ja õigusabile kulutatud aeg vastab selle. Riigilõiv 1000 eurot on vajalik menetluskulu. Samuti on vajalik kulu sõidukulu, kuna istungid toimusid Viljandis. Seetõttu määrab ringkonnakohus hageja menetluskulude suuruseks maakohtus 1713 eurot.
16.2.Asja esmakordsel läbivaatamisel ringkonnakohtus osutas hageja esindaja õigusabi 5 tunni ja 16 minuti ulatuses (533,34 eurot). Tunnihind oli 120 eurot. Arvestades tsiviilasja tavapärast keerukust, ei ole 5 t 16 m suurune ajakulu vastuse koostamisel põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et arvestades koostatud dokumendi mahtu ja asja õiguslikku keerukust, on põhjendatud ajakulu apellatsioonile vastamisel kolm tundi. Seetõttu määrab ringkonnakohus hageja menetluskulude suuruseks asja ringkonnakohtus esmasel läbivaatamisel 360 eurot (3*120).
16.3.Kassatsioonimenetluses kulutas hageja esindaja 8 töötundi materjalidega tutvumisele ja kassatsioonkaebuse koostamisele. Tunnihind kassatsioonimenetluses oli 130 eurot. Ringkonnakohus peab vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 6 töötundi. Kuna hageja kasutas Riigikohtusse pöördumisel teist esindajat, on põhjendatud keskmisest suurem tsiviilasja materjalidega tutvumise ajakulu. Seetõttu peab ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks 6 tundi ja tasuks 780 eurot (6*130).
16.4.Hageja ei esitanud menetluskulude nimekirja asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus. Samuti ei ole hageja ringkonnakohtu teistkordses menetluses menetlusdokumente esitanud. Võttes arvesse eeltoodut, määrab ringkonnakohus hageja menetluskulude suuruseks kokku 2853 eurot ja mõistab selle OÜ-lt Foodworld (pankrotis) välja hageja kasuks.
16.5.PankrS § 148 lg 1 p 1 kohaselt on massikohustuseks pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-116-09 tehtud määruses asunud seisukohale, et massikohustuseks PankrS § 148 lg 1 p 1 mõttes on muuhulgas kohustused, mis on tekkinud varasemate kohtumenetluste jätkamisest halduri poolt (määruse p 10). Antud tsiviilasja menetlemisel osales haldur menetluses esmakordselt Riigikohtus, kus ta esitas kassatsioonkaebuse osas seisukoha. Ringkonnakohus märgib, et selleks menetlusetapiks olid hageja menetluskulud juba kantud. Ringkonnakohus leiab, et hageja kasuks väljamõistetud menetluskulud summas 2853 eurot on massikohustus PankrS § 148 lg 1 p 1 tähenduses.

/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja