Muud › Muud hagiasjad

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kinnistusraamatu kanded on ebaõiged, kuna kohtuliku hüpoteegi seadmiseks ei olnud abikaasa nõusolekut ega tema suhtes tehtud KRS § 341 lg 7 p-s 1 märgitud kohtulahendit.

MAAKOHTU LAHEND

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Hageja jättis kohtuväliselt kostja poole kohtulike hüpoteekide kustutamiseks pöördumata ja esitas kohe hagi, põhjustades sellega ebavajalikke menetluskulusid, mistõttu tuleb TsMS § 168 lg 6 alusel jätta mõlema menetlusosalise menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas 6. mai 2017 hagi puudulikult ja esitamata jäid tõendid selle kohta, milline oli kinnistute omandamise viis ja alus ehk kas kinnistud kuulusid abikaasade ühisvara hulka või olid ühe abikaasa lahusvaraks. Sel põhjusel ei saanud kostja hagivastusega hagi õigeks võtta ja tegi ettepaneku puudused kõrvaldada. See pole käsitletav hagi kohe õigeks mittevõtmisena. Maakohtu käsitlus, mille kohaselt peaks kostja õigeks võtma puudulikult esitatud ja tõendatud hagi, ei ole kooskõlas TsMS §-ga 7. Kostja võttis 23. augusti 2017 menetlusdokumendiga hagi õigeks, kuna hageja esitas vaidlusaluste kinnistute omandamise lepingud. Hageja 4. oktoobri 2017 seisukohad ja tõendid ei tõenda kuidagi, et kostja oleks hagejale esitanud nõudmisi seoses vaidlusaluste kinnistutega ja kohtulike hüpoteekidega ning et hageja oleks enne hagi esitamist pöördunud kostja poole hüpoteekide kustutamiseks nõusolekute saamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Riigikohtu 11. aprilli 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-13, p 13); 2) kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks; 3) kostja võtab hagi kohe õigeks. Käesoleval juhul on esimene eeldus täidetud, kuna hagejal oli võimalik kohtuväliselt kostja poole pöördudes saavutada sama eesmärk kui hagiga kohtusse pöördudes, s.o saada kostjalt nõusolekud kohtulike hüpoteekide kustutamiseks ja ebaõigete kannete parandamiseks kinnistusraamatus (vt ka Riigikohtu 27. novembri 2012 määrus haldusasjas nr 3-3-1-15-12, pd 38-41). Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Vaidlust ei ole selles, et hageja ei ole kantud kinnistute registriosaga nr XX ja XX ühisomanikuna kinnistusraamatusse. Asjaolu, et kostja esitas tsiviilasjas nr 2-16-15631 hagi tagamise taotluse, mille tagajärjel seati kinnistusraamatu andmetel R.P. omandisse kuuluvatele kinnistutele kohtulikud hüpoteegid, ei saa pidada põhjuse andmiseks esitada hagi. Hageja oleks saanud pärast kohtulike hüpoteekide seadmist pöörduda kostja poole hüpoteekide kustutamiseks nõusoleku saamiseks, tõendades kinnistute kuulumist abikaasade ühisvara hulka. Käesolevas asjas ei ole hageja väitnud, et ta on enne hagi esitamist kohtuväliselt kostja poole kohtulike hüpoteekide kustutamiseks ja ebaõigete kannete parandamiseks nõusolekute saamiseks pöördunud. Ringkonnakohus leiab, et põhjusena esitada käesolev hagi kostja vastu ei saa käsitleda asjaolu, et kostja on tsiviilasjas nr 2-16-15631 toimunud kompromissiläbirääkimistel teinud väidetavalt hageja abikaasale R.P. ettepaneku täiendavate hüpoteekide seadmiseks kinnistutele, mis on R.P. ja hageja ühisomandis. Tsiviilasjas nr 2-16-15631 on kostja esitanud hagi FIE R.P. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Asja materjalidest ei nähtu, et nimetatud läbirääkimistest oleks võtnud osa hageja. Ringkonnakohus on seisukohal, et täidetud on ka kostja poolt hagi kohese õigeksvõtu eeldus. Hagiavaldusele tuleb TsMS § 363 lg 1 p 3 alusel lisada tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hageja lisas hagiavaldusele küll abielutunnistuse, kuid ainuüksi selle põhjal ei olnud võimalik teha järeldust, et kinnistud registriosa numbritega XX ja XX kuuluvad hageja ja R.P. ühisomandisse. Hageja oleks pidanud hagiavaldusele lisama ka kinnistute omandamise viisi tõendavad tõendid, et välistada kinnistute kuulumine lahusvara hulka. Sellele puudusele viitas kostja oma esmases hagivastuses. Kuna hageja jättis ise hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendavad tõendid hagile lisamata ja kostja märkis juba hagivastuses, et on nõus vastavate tõendite esitamise järgselt hagi õigeks võtma, saab hagi õigeksvõttu pärast hageja poolt kinnistute omandamise viisi puudutavate tõendite esitamist pidada koheseks. Põhjendatud ei ole hageja seisukoht vastuses apellatsioonkaebusele, et kostja oleks pidanud paluma hagejalt täiendavate tõendite esitamist väljaspool kohtumenetlust. Kuna hagi oli juba esitatud, siis oli kostja käitumine põhjendatud ning tõendite esitamise taotluse esitamisega kohtumenetluses ei muutu poolte jaoks menetluslik olukord. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 6 alusel hageja kanda.

käibemaksuta). Kostja palub väljamõistetavatelt menetluskuludelt välja mõista viivis VÕS § 113 lõige 1 teises lauses sätestatud määras. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kostja võtab hagi kohe õigeks ja hageja kannab menetlusulud ise, kehtib eeldus, et kostjal menetluskulud puuduvad või on need minimaalsed. Kui kostja on hagi kohe õigeks võtnud, ei saa kostja menetluslikust positsioonist tulenevalt pidada mõistlikuks ja vajalikuks õigusabi 6, 25 h ulatuses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus menetluskulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja positsiooni arvestades oli vajalik kulu üksnes taotlus tõendi esitamiseks, millise menetlusdokumendi koostamiseks vajalik aeg ei saa ületada 1 h. Ringkonnakohus peab kostja põhjendatud kuluks õigusabile 75 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista ja millele lisandub viivis.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.