Võlaõigus › Töövõtulepingud

MAAKOHTU LAHEND

1514,58 eurot ja viivise menetluskuludelt (1514,58 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Tühistamisavaldus on esitatud ettenähtud kuuekuulist tähtaega järgides, kuid kohus asus seisukohale, et hagejal puudub õigus töövõtulepingu tühistamiseks eksimuse või pettuse tõttu. Pettus seisnes hageja hinnangul selles, et kostja ei jaganud hagejale usaldusväärset informatsiooni PRIA toetuse taotluse koostamiseks vajaliku töömahu ja turuhinna kohta. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et hageja oleks otsesõnu nimetatud infot küsinud ning vastuseks oleks talle avaldatud valeinfot. Töömahust ja turuhinnast teavitamata jätmist ei saa käsitada pettusena. Pettus eeldab petva isiku teadlikku ja tahtlikku tegevust/tegevusetust eesmärgiga kallutada teist isikut tehingut tegema. Hageja esile toodud asjaoludel võiks tegemist olla eksimusega TsÜS § 92 lg 1 mõttes. TsÜS § 92 lg 3 p 1 ei anna aga praegusel juhul alust tehingu tühistamiseks, arvestades sh TsÜS §-s 95 ja § 92 lg-s 5 sätestatut. TsÜS § 92 lg 3 p 1 kohaselt ei ole lepingupoolel kohustust teavitada teist lepingupoolt kõigist võimalikest asjaoludest, vaid üksnes nendest, millest teavitamine on hea usu põhimõtte kohaselt nõutav. Ei ole tõendatud ega põhjendatud, et praegusel juhul oli hea usu põhimõtte kohaselt nõutav PRIA toetuse taotluse koostamiseks vajalikust töömahust ja turuhinnast teatamine. Samuti on kostja kohtuistungil põhjendanud, miks ta küsis taotluse koostamiseks rohkem dokumente. Kostja põhjendused on eluliselt usutavad. Turumajanduse tingimustes ja äriühingutevahelistes suhetes ei ole reeglina hea usu põhimõttest tulenevat kohustust teavitada teist lepingupoolt lepingu täitmiseks vajalikust täpsest töömahust ja hinnakujundusest või asjaolust, et konkureeriv ettevõte pakub sarnast teenust kiiremini, väiksema töömahuga ja soodsamalt. Hagejal oleks olnud mõistliku pingutusega, nt erinevaid pakkumisi küsides, võimalik selgitada välja turuhind ja esitamist vajavad lisadokumendid. Kui äritegevuses tegutsev isik ei küsi alternatiivseid hinnapakkumisi, võtab ta sellega turu keskmisest suurema töömahu ja kõrgema hinnaga tehingu sõlmimise riski. Äritegevus on orienteeritud kasu saamisele ning olukorras, kus isikul on enne lepingu sõlmimist võimalik võrrelda erinevaid pakkumisi, ei saa teiselt lepingupoolelt nõuda, et ta avaldaks ilma küsimata oma hinnakujunduse põhimõtted, lepingu täitmiseks täpselt vajaliku töömahu või teavitaks konkurentide soodsamatest hindadest. Ka hageja arvestustega saadud äärmiselt kõrge tunnitasu ei ole töövõtulepingu tühisuse või tühistamise aluseks. Töövõtulepingus on kokku lepitud tasus terve projekti eest, sõltumata projekti koostamiseks kulunud töötundide arvust. Kohus leidis, et töövõtuleping ei ole tühine TsÜS § 86 lg 1 ja lg 2 p 2 alusel. Kohtupraktikas on leitud (3-2-1-140-07, p 32; 3-2-1-24-04, p 16), et ainuüksi kauba või teenuse eest tasutud tavapärasest kõrgem hind ei muuda reeglina tehingut heade kommetega vastuolus olevaks ja tühiseks. Võimalik ebaõiglane hinnakokkulepe ei saa samuti ainuüksi olla aluseks kohustuslepingu lugemiseks heade kommetega vastuolus olevaks, st kohtul ei ole õigust sekkuda isikute vabasse majandustegevusse ega kontrollida seaduses sätestatud aluseta hinna suurust (3-2-1-108-02, p 10). Toodud seisukohad kohalduvad ka praegusel juhul. Hageja ei ole veenvalt põhjendanud, miks praegusel juhul on soorituse ja vastusoorituse vaheline ebaproportsionaalsus iseenesest heade kommete vastane. Majandustegevuses tegutsevate äriühingute vahel ei saa soorituse ja vastusoorituse vahe ebaproportsionaalsus reeglina olla heade kommete vastane. Majandustegevuses tegutsevatel äriühingutel on enamasti piisavalt võimalusi turuhinna väljaselgitamiseks ning erinevate pakkumiste võrdlemiseks. Samuti ainuüksi kohustuste ebaproportsionaalsus ei tingi veel seda, et tehing oleks vastuolus heade kommetega. Vajalikud on ka TsÜS § 86 lg 2 preambulis toodud asjaolud. Hageja on täiendava asjaoluna toonud välja TsÜS § 86 lg 2 p-s 2 nimetatud ilmselge kogenematuse. Seaduse mõttest ja eesmärgist tulenevalt on ühe lepingupoole kogenematus ebaproportsionaalsete sooritustega tehingu tühistamise alusena kohaldatav eelkõige füüsiliste isikute puhul. Isegi kui pidada võimalikuks kogenematuse kontrollimist äriühingute puhul, ei

tähendaks see mitte kogenematust konkreetsel tegevusalal, vaid üldist ärilist kogenematust. Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, millest nähtuks, et ta oli üldiselt äriliselt kogenematu ning polnud kogenematuse tõttu võimeline enne töövõtulepingu sõlmimist küsima alternatiivseid pakkumisi hinna, töömahu ja vajalike lisadokumentide hulga osas. Kohus jättis rahuldamata hageja kohtu tegevusele esitatud vastuväite, milles hageja ei nõustunud sellega, et kohus jättis rahuldamata hageja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks. Poolte vahel puudus vaidlus selle üle, et kostja küsis hagejalt töövõtulepingu täitmiseks rohkem dokumente kui keskmiselt tavaks ja et kokkulepitud tasu oli turuhinnast kõrgem. Seetõttu ei ole tunnistaja ülekuulamine nimetatud asjaolude tõendamiseks TsMS § 238 lg 1 p 1 järgi vajalik.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

nõustuda kohtu seisukohaga hageja kogenematuse välistamise osas, kuna PRIA-lt toetuste taotlemine on spetsiifiline majandustegevuse valdkond; 4) palub apellant kuulata tunnistajana üle Kerli Ats (isik, kes täitis töövõtu). Maakohus rikkus TsMS § 238 lg-t 1, jättes hageja taotluse rahuldamata. K. Ats oleks saanud tõendada järgmisi asjaolusid: a) milliseid dokumente tuli PRIA-le eduka taotluse esitamiseks esitada; b) kas töövõtuleping on lepingu eesmärgi täitmise osas mõistlik või on tegu eksitava lepinguga; c) kui kaua võttis töö aega; d) milline oli tööprotsess; e) milline on töö eest makstav õiglane tasu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

TsÜS § 95 sätestab, et selleks, et kindlaks teha, kas käesoleva seaduse §-des 92 ja 94 nimetatud juhtudel tuleb asjaolu teisele poolele teatavaks teha, tuleb eelkõige arvestada, kas asjaolu on teisele poolele ilmselt tähtis, millised eriteadmised on pooltel, millised on teise poole mõistlikud võimalused vajalike andmete saamiseks ja kui suured on tema poolt nende andmete saamiseks tehtavad vajalikud kulutused. Maakohus on nimetatud sätet õigesti kohaldanud ning põhjendatult leidnud, et hagejal endal oli enne lepingu sõlmimist võimalik ilma kulutusteta selgitada välja keskmine turuhind ja taotluse esitamiseks vajalikud lisadokumendid. Nimetatud maakohtu poolt tuvastatud asjaolu ei ole hageja apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Ringkonnakohus rõhutab siinjuures, et pooled sõlmisid töövõtulepingu oma majandustegevuse raames, hageja on kantud äriregistrisse 2009. a ning hageja oli varasemalt osalenud erinevatel riigihangetel. Seega ei saa väita, et hageja puhul oli tegemist kogenematu isikuga, keda kostja oleks pidanud vajalikust töö mahust ja keskmisest turuhinnast teavitama. Hageja vastupidine seisukoht on ebaõige. Maakohtu istungil (II kd, tl 7-8) on hageja kinnitanud, et ta ei tundnud huvi teiste hinnapakkumiste vastu ega ei küsinud enne lepingu sõlmimist mujalt hinnapakkumisi. Eelneva alusel on maakohus õigesti leidnud, et kui äritegevuses tegutsev isik ei küsi enne lepingu sõlmimist alternatiivseid hinnapakkumisi, siis võtab ta sellega ise turu keskmisest suurema töömahuga ja seeläbi ka kõrgema hinnaga lepingu sõlmimise riski. Tehingu teinud isik ei või TsÜS § 92 lg 5 järgi tehingut tühistada, kui ta vastavalt tehingu tegemise asjaoludele ja tehingu sisule kandis eksimuse riisikot. Maakohus on nimetatud sätet õigesti kohaldanud. Hageja seisukoht, et tal puudus kohustus küsida enne lepingu sõlmimist alternatiivseid hinnapakkumisi, on vastuolus TsÜS §-s 95 ja § 92 lg-s 5 sätestatuga. Ringkonnakohus nõustub siinkohal kostja seisukohaga, et hageja ei ole suutnud kohtumenetluse kestel selgitada, miks ta äritegevuses pikemat aega tegutseva isikuna ei uurinud enne lepingu sõlmimist konkureerivaid hinnapakkumisi. Kuna hagejal endal oli ilma eriliste pingutusteta võimalik saada teavet nii keskmise turuhinna kui taotluse esitamiseks vajalike lisadokumentide kohta, siis ei saa kostjale ette heita, et ta ei selgitanud hagejale oma hinnakujunemise aluseks olevaid põhimõtteid ja lepingu täitmiseks täpset vajalikku töömahtu. Hageja viide Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-9-16 (p 41) märgitud riski jaotusele ei ole antud vaidlusele kohaldatav, kuivõrd poolte seisund ja vaidlusaluste tehingute asjaolud on erinevad võrreldes käesoleva vaidlusega. Pettus eeldab ühe lepingupoole tahtlikku tegevust eesmärgiga kallutada teist lepingupoolt tehingut tegema. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja ei ole tõendanud kostja tahtlust kallutada teda töövõtulepingut sõlmima. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Kokkuvõtvalt on maakohus õigesti leidnud, et hagejal puudus alus lepingu tühistamiseks nii TsÜS § 92 kui § 94 järgi ning hageja esitatud tõendid ei kinnita tühistamise aluseks olevaid asjaolusid.

sõlmimist küsida alternatiivseid pakkumisi ning selgitada välja eeldatav tööde maht ja keskmine turuhind.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.