lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-2265/50

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.01.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-2265/50
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.01.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1796
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 162 lg 1, 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 165 lg 1Menetluskulude jaotus kaashagejate või -kostjate vahelTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 456 lg 4Kohtuotsuse jõustumineTsMS § 651Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-16-2265/42Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja06.10.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-16-2265

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Tsiviilasja number

2-16-2265

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.01.2018, Tallinn

Kohtukoosseis

Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Reet Allikvere ja Ele Liiv

Tsiviilasi

VL ja RT hagi IV ja KV vastu müügilepingu alusel üleantud kinnisasjade tagastamiseks ning kinnisasjade omandi üleminekuks vajalike tahteavalduste andmise kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.10.2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

VL ja RT apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

0 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (apellant) VL (isikukood XXXXXXXXXX) Hageja (apellant) RT (isikukood XXXXXXXXXX) Hagejate ühine esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Kostja (vastustaja) IV (isikukood XXXXXXXXXX) Kostja (vastustaja) KV (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate ühine esindaja advokaat Teet Lehiste

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Harju Maakohtu 06.10.2017 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
VÕS § 1042Kulutuste hüvitamise nõue
VÕS § 110Kohustuse täitmisest keeldumine
VÕS § 114Täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks
VÕS § 118 lg 1Taganemise lubamatus
VÕS § 191 lg 2Kasu ja kulutused
Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta solidaarselt hagejate kanda. Edasikaebamise kord 1(6)

Tsiviilasi nr: 2-16-2265 Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.VL ja RT (hagejad) esitasid 11.02.2016 Harju Maakohtule hagi IV ja KV (kostjad) vastu müügilepingu alusel üleantud kinnisasjade (XXX kinnistu, registriosa nr XXXXXXXX ja YYY kinnistu, registriosa nr YYYYYYYYY) tagastamiseks ja kinnisasjade omandi üleminekuks vajalike tahteavalduste andmiseks kohustamiseks.
2.Hagiavalduse ja selle 04.04.2016 täpsustuse kohaselt sõlmisid hagejad (müüjad) ja kostjad (ostjad) 21.08.2014 kinnistu müügilepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu, reaalservituudi seadmise lepingu ja vastavad asjaõiguslepingud (leping). Hagejad jaoks oli lepingu sõlmimise ajendiks asjaolu, et hagejate näol on tegemist eakate ja halva tervisega isikutega, kellele käis ning käib seni üle jõu kinnistute ja seal paiknevate ehitiste hooldamine. Lepingu oluliseks tingimuseks (lepingu p 4.1.) oli see, et terve XXX kinnistu otsene valdus jääb hagejatele. Lepingu p 3.1 kohaselt koormati XXX kinnistu tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega elamule müüja kasuks ning lepingu p 4.2 kohaselt oli YYY kinnistu otsene valdus müüjale üle antud lepingu sõlmimise päeval enne lepingu sõlmimist. Seega lepiti lepinguga kokku mitmeid olulisi punkte kinnistute valdamise ning kasutamise osas, mis tänaseks ei ole kostjate poolt täidetud, kuna kostjad ei ole kinnistute otsest valdust täielikult hagejatele üle andnud. XXX kinnistu puhul valdavad kostjad elamuks ümberehitatud hoonet ning YYY kinnistu puhul on praktiliselt terve maa kostjate otseses valduses. Antud lepingu tingimustele mittevastavus kujutab endast olulist lepingu rikkumist võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 p-de 1 ja 2 tähenduses. Hagejad on kostjatele andnud täiendava tähtaja 20.12.2015 omapoolsete kohustuste täitmiseks VÕS § 114 mõistes. 11.02.2016 taganesid hagejad lepingust, saates kostjatele e-kirja teel taganemise avalduse. Kostjad vastuväited
3.Kostjad hagi ei tunnista. Kostjad vaidlevad vastu hagejate väitele, et kostjad on rikkunud lepingu punktidest 4.1, 3.1 ja 4.2 tulenevaid kohustusi. Kuna kostjad ei ole hagejate poolt väidetud lepingurikkumist toime pannud, siis on täitmata lepingust taganemise materiaalsed eeldused ning hagejate taganemine lepingust ei ole kehtiv ja seetõttu ei ole ka hagejatel õigust nõuda kostjatelt kinnistute omandiõiguse tagastamist. Kostjad vaidlevad vastu ka hagejate valduse üleandmise nõudele. Kuna hagejad on hagis kinnistute valduse omamist ise kinnitanud, siis ei esine neil õigust ega huvi valdust kostjatelt nõuda.

2(6)

Tsiviilasi nr: 2-16-2265

4.Hagi tuleks jätta rahuldamata ka VÕS § 118 lg 1 p 1 alusel. Kostjad elasid XXX kinnistul juba müügilepingu sõlmimise ajal ning ei ole oma elukohta tänaseni muutnud. Kuna ka hagejad elavad samal kinnistul, siis teadsid nad juba müügilepingu sõlmimise päeval, et kostjad valdavad XXX kinnistut ehk käituvad viisil, mida hagejad praeguses menetluses peavad müügilepingu punkti 4.1 rikkumiseks. Müügilepingu sõlmisid pooled 21.08.2014, kuid müügilepingust taganesid hagejad alles 11.02.2016, s.o ligemale poolteist aastat hiljem. Kostjad leiavad, et hagejate etteheited lepingu rikkumise osas ning taganemine müügilepingust on vastuolus hea usu põhimõttega.
5.Kostjad on seisukohal, et tulenevalt kinnistule tehtud kulutustest on kostjatel hagejate vastu vajalike kulutuste hüvitamise nõue (VÕS § 191 lg 2) ja alusetust rikastumisest tulenev nõue (VÕS § 1042). Seega, kui hagejad ei täida rahalisi kohustusi kostjate ees, on kostjatel õigus keelduda kinnistute tagastamisest (VÕS § 110). Maakohtu otsus
6.Harju Maakohus jättis 06.10.2017 otsusega hagi menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.

rahuldamata

ja kostjate

7.Otsuse põhjenduste kohaselt tuli maakohtu hinnangul vaidluse lahendamiseks hagejate ja kostjate vahel sõlmitud lepingut tõlgendada võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 kohaselt. Kohus leidis, et kuigi lepingu p-s 4.1 on kirjas, et XXX kinnistu jääb hagejate otsesesse valdusesse, siis koostoimes lepingu p-ga 3.1, tuleb hagejate otsese valduse all silmas pidada XXX kinnistul asuvat elamut, mitte kogu XXX kinnistut. Ka notar on pooltele lepingu punktis 7.19 selgitanud, et hagejate isiklik kasutusõigus ja sisuliselt ainuvaldus ulatub üksnes XXX kinnistul asuvale elamule. Lepingu punkti 4.1 järgi omavad nii hagejad kui kostjad XXX kinnistul otsest valdust ja selle üle vaidlus puudub.
8.Kohtu hinnangul ei omanud tähtsust asjaolu, et hagejate esitatud tõendi alusel oli XXX kinnistu väärtus 07.09.2015 seisuga 92 000 eurot. Pooled võivad kokku leppida müügihinnas, mis ei vasta turuväärtusele, kuid see ei anna alust lepingu p 4.1 osas teistsuguseks tõlgenduseks sellest, mida kohus eelnevalt avaldas. Samuti ei anna teistsuguseks tõlgenduseks alust hagejate vanus.
9.Eeltoodust tulenevalt, asus maakohus seisukohale, et kostjad ei ole poolte vahel 21.08.2014 sõlmitud müügilepingut, s.o lepingu p 4.1 rikkunud, mistõttu ei ole hagejate poolt tehtud avaldus lepingust taganemiseks kehtiv ning ei too kaasa sellest tulenevalt hagejate poolt soovitud õiguslikke tagajärgi, mistõttu jättis maakohus hagi rahuldamata.
10.Maakohus jättis hagi rahuldamata jätmise tõttu kostjate menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel solidaarselt hagejate kanda. Kohus asus seisukohale, et praegusel juhul ei ole põhjendatud kohaldada TsMS § 162 lg 4 sätestatut. Esmalt märkis kohus, et ebaõiglus ja ebamõistlikkus ei ole seostatav isiku vanusega, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leidis, et pooled võivad kokku leppida 3(6)

Tsiviilasi nr: 2-16-2265 müügihinnas, mis ei vasta turuväärtusele, ning menetluskulude jaotuses erandi kohaldamine tuginedes nimetatud asjaolule, ei ole põhjendatud. Menetluskulu on oma olemuselt kahju, mida isik on kandnud seoses kohtumenetluses osalemisega ja alusetu hagi esitamisel võisid ja pidid hagejad aru saama, et nad põhjustavad kostjatele kahju menetluskulude näol. Apellatsioonkaebus

11.Maakohtu otsuse peale esitasid hagejad apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas. Hagejad paluvad teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda.
12.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus menetlusõiguse norme, jättes kohaldamata TsMS § 162 lg 4, mille järgi kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
13.Hagejad ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hagejad esitasid alusetu hagi ja pidid seetõttu aru saama, et nad põhjustavad kostjatele kahju menetluskulude näol. Hagejad esitasid hagi teadmisega, et kohus väga suure tõenäosusega hagi rahuldab. Kohus asus aga notariaalset lepingut hagejate jaoks arusaamatult tõlgendama ning tegi üllatusliku lahendi, millega jättis hagi rahuldamata. Seega polnud tegemist alusetu hagiga, vaid kohus on materiaal- ja menetlusõiguse norme rikkudes jätnud hagi ebaõigesti rahuldamata. Maakohus on hagejate poolt esile toodud asjaolusid ignoreerinud ja hagejaid täiendavalt karistanud kostjate menetluskulude jätmisega hagejate kanda.
14.Hagejad on seisukohal, et kõiki faktilisi asjaolusid arvestades tuleb kostjate menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 4 alusel kostjate endi kanda. Sellises olukorras on kostjate õigusabikulude jätmine kostjate kanda kooskõlas ka kohtupraktikaga (nt Harju Maakohtu 30.09.2015 lahend tsiviilasjas nr 2-14-59504). Olukorras, kus äärmiselt eakad hagejad on sisuliselt kinkinud (kahe kinnistu müügihind oli kõigest 2,7% turuhinnast) kogu enda märkimisväärse vara kostjatele, on äärmiselt ebaõiglane kohustada hagejaid hüvitama kostjate menetluskulud. Vastustajate seisukoht
15.Kostjad palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
16.Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on kontrollitavas osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi, mistõttu ei pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata. Järgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse väidetele.

4(6)

Tsiviilasi nr: 2-16-2265

17.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole kumbki pool praegusel juhul vaidlustatud osas, millega maakohus hagejate nõuded rahuldamata jättis. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt jõustunud. Hagejad vaidlustasid maakohtu otsuse üksnes menetluskulude jaotuse osas. Seega saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendamisel käesolevas asjas kontrollida, kas maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotus on seaduslik ja põhjendatud. Hagi rahuldamata jätmise õiguspärasust ringkonnakohus kontrollida ei saa. Kolleegiumi hinnangul on ka põhjendamatu hagejate käsitlus, nagu võiks TsMS § 162 lg 4 rakendamise aluseks olla kohtu poolt asja ebaõige lahendamine ja sellest tulenev ebaõiglus.
18.TsMS § 162 lg-s 1 sätestatud üldreegli järgi kannab hagiasjana peetud kohtuvaidluse kaotanud pool ka vastaspoole menetluskulud. Praegusel juhul jäeti hagi täies ulatuses rahuldamata ning seega oli otsus tehtud hagejate kahjuks. TsMS § 162 lg 4 kohaldamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Maakohus on menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg 4 kohaldamata jätmist asjakohaselt ja piisavalt põhjendanud ning ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu diskretsiooniotsustusse sekkuda.
19.Kolleegium lisab, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on selle sättega kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (vt Riigikohtu 26.01.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). Lõike 4 kohaldamine eeldab seega erandlike asjaolude esinemist. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka kaebuse väide, et sarnaste asjaolude (menetlusosalise vanus ja vara kinkimine) esiletoomise korral on varasemas kohtupraktikas peetud võimalikuks kalduda kõrvale TsMS § 162 lg 1 järgsest kulude jaotamise üldreeglist. Menetluskulude jaotamise võimalust TsMS § 162 lg 4 alusel hindab kohus igas vaidluses eraldi. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ületanud diskretsiooni piire, kui jättis praegusel juhul menetluskulud hageja kanda.
20.Eeltoodust tulenevalt ei leia ringkonnakohus, et menetluskulude solidaarselt hagejate kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik ning maakohus on õigesti kohaldanud TsMS § 162 lg-t 1.

Menetluskulude jaotus

21.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hagejate kanda. Kuna hagejad on esitanud hagi

5(6)

Tsiviilasi nr: 2-16-2265 ühise väidetava õiguse kaitseks ning esitanud ka apellatsioonkaebuse ühiselt, on kolleegiumi arvestades põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 165 lg 1 esimese lause alusel hagejate kanda solidaarselt.

22.Kuivõrd maakohus vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei ole määranud, ei tee seda apellatsioonkaebuse lahendamisel TsMS § 174 lg-st 4 juhindudes ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere

(allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja