lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-113534/8

Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 11.01.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-113534/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.01.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
758
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 663 lg 3Määruskaebuse menetlemine maakohtusTsÜS § 14 lg 2, 3Elukoht ja selle muutmineTsMS § 372 lg 3Hagi menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamineTsMS § 70 lg 1Rahvusvaheline kohtualluvus

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
Määrus 1215/2012Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012 , kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud)

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-113534/12Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja21.03.2018

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal12831829(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-17-113534

Määruse tegemise aeg ja koht

11. jaanuar 2018, Tallinn

Kohtukoosseis

Reet Allikvere, Indrek Parrest, Ande Tänav

Kohtuasi

AB „Lietuvos draudimas“ hagi AE vastu 5747,17 euro ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20. oktoobri 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AB „Lietuvos draudimas“ määruskaebus

Tsiviilasja hind

6352,94 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvus draudimas“ Eesti filiaali kaudu)(registrikood 12831829), lepinguline esindaja Kadri Ojamaa Kostja: AE (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Tühistada Harju Maakohtu 20. oktoobri 2017 määrus ja saata asi samale maakohtule AB „Lietuvos draudimas“ hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada. Määruse peale ei saa edasi kaevata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 3). Asjaolud
1.AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) esitas 20.10.2017 Harju Maakohtule hagi AE vastu 5747,17 euro suuruse kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-25-15924/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.
Hagiavalduse kohaselt toimus Soomes kindlustusjuhtum, kus kostja sõitis otsa reklaampostile. Hagejal oli kindlustuslepingu kohaselt kindlustusjuhtumi korral kahju hüvitamise kohustus. Hageja hüvitas kahju 5747,17 eurot Soome liikluskindlustuse fondile. Kuna kostja juhtis sõidukit joobeseisundis või tarbis alkoholi vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist, siis on hagejal kostja vastu tagasinõudeõigus. Vaidlus allub Harju Maakohtule, kuna kostja elukoht on rahvastikuregistri andmete järgi Eestis. Maakohtu määrus
3.Maakohus keeldus AB „Lietuvos draudimas“ hagi menetlusse võtmisest.
4.Hagi menetlemine ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kohaselt Eesti kohtule, mistõttu ei ole Harju Maakohus pädev asja lahendama. Kostja on märkinud maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites, et tema elukohaks on XXX, Soome. Soome Vabariigis on võlgnik kätte saanud ka makseettepaneku. Isiku elukoht ei ole määratletud rahvastikuregistri kandega, vaid kohaga, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Seega ei oma tähtsust, et kostja on registreeritud ka Eesti rahvastikuregistris. Asja materjalidest nähtuvalt elab kostja tegelikult Soomes. Määruskaebus
5.Kostja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega võtta hagi menetlusse.
6.Kohus on alusetult keeldunud hagi menetlusse võtmisest. Kinnine asutus (vangla), kus kostja oma tahte vastaselt viibib, ei saa olla tema alaliseks elukohaks Brüssel I uuesti sõnastatud määruse artikkel 5 lg 1 tähenduses. Kohus peaks vastasel juhul viitama Soome siseriiklikule õigusele, mille alusel loetakse Soome vanglas viibimine isiku alaliseks elukohaks Soome Vabariigis. Menetluse edasine käik
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
8.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel. Määruskaebus rahuldatakse.
9.TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS-s sätestatut kohaldatakse ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1215/2012 (Brüssel I määrus).
10.Brüssel I määruse artikkel 62 lõike 1 kohaselt teeb kohus, kuhu hagi on esitatud, poole alalise elukoha kindlaks siseriikliku õiguse kohaselt. Sama artikli lõike 2 kohaselt kohaldab kohus teise liikmesriigi õigust, et selgitada, kas poole alaline elukoht on teises liikmesriigis. Seega saab Eestis asuva alalise elukoha kindlaks määrata Eesti õiguse ja Soomes asuva elukoha Soome õiguse järgi.
11.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. TsÜS § 14 lg 2 kohaselt võib elukoht olla üheaegselt mitmes kohas. TsÜS § 14 lg 3 kohaselt loetakse elukoht muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta.
12.Kohus peab asja kohtualluvuse kindlakstegemisel välja selgitama, kas kostja elukoht on antud juhul Eesti õiguse järgi XXX, Harjumaa või Soome seaduse järgi Soomes asuv XXX vangla, kus kostja viibib oma tahte vastaselt. Seejuures peab kohus viitama konkreetsele Soome seadusele ja vastavale sättele, mis seda küsimust reguleerib juhul, kui kohus leiab, et kostja elukoht ei ole Eesti õiguse järgi Eestis.
13.Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu ka sellele, et TsMS § 372 lg 3 sätestab kohtule võimaluse vajaduse korral küsida kostja seisukohta hagi menetlusse võtmise kohta. Riigikohus märkis lahendi nr 3-2-1-123-12 p-s 11, et kui hagi menetlusse võtmisel tekib küsimus, kas hagi allub Brüssel I määruse järgi Eesti kohtule, oleks üldjuhul vajalik küsida selle kohta ka kostja seisukohta. Sellisel juhul on võimalik ka kostjal avaldada seisukoht enda elukoha ja kohtualluvuse kohta ning kohtul on hagi menetlusse võtmise otsustamiseks rohkem informatsiooni. Samas lahendis leidis Riigikohus, et kostjale oleks tulnud TsMS § 663 lg 3 järgi igal juhul kätte toimetada hageja esitatud määruskaebus maakohtu määruse peale, kuivõrd määruskaebuse lahendamine puudutas otseselt kostja huve ning kostjale tulnuks tagada võimalus võtta selle kohta seisukoht.

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest

(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.09.20262-25-23030/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-26-7120/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja