Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

2-17-1430 Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude suuruse määrab kohtuasja lahendanud maakohus kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

2-17-1430 loobus kostja enampakkumise aktis nimetatud tasust 224 796 eurot 21 senti. Lepingu p-s 3.5 kinnitas kostja, et tal ei ole hageja suhtes mistahes täiendavaid varalisi või mittevaralisi nõudeid ega pretensioone ning kõik võimalikud nõuded ja pretensioonid loetakse kokkuleppe allkirjastamisega tagasivõtmatult lõppenuks. Hagejale teadaolevalt ei ole kostjal ühtegi võlaõiguslikust lepingust tulenevat nõuet, mis oleks kõnealuse hüpoteegiga tagatud. Samuti on välistatud selliste nõuete tekkimine tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest, kuna hagejal ei ole põhjust likvideerimisel oleva kostjaga mistahes võlaõiguslikke lepinguid sõlmida ning hagejal on kostja vastu hulk nõudeid, mille osas on käimas kohtumenetlus. Kinnistusraamatu väljavõtte järgi on 30. oktoobri 2015. a kinnistamisavalduse alusel hüpoteek koormatud OÜ Militello kasuks. Hagejale ei ole teada, mis asjaoludel on hüpoteek pandiga koormatud ja kas see pant mingeid nõudeid tagab. Hagejale ei ole teada, kas ja mis tingimustel on Militello OÜ nõus vastava nõusoleku andma, kuid see ei ole välistatud. Enne lepingu sõlmimist on hagejale teadaolevalt kostjal tekkinud ainult üks hüpoteegiga tagatud nõue hageja vastu, s.o ülal märgitud täitemenetluse ja tasaarvestuse tulemusena 224 796 euro 21 sendi tasumise nõue. Lepingu p-s 3.4 on pooled sõnaselgelt kokku leppinud, et enampakkumise aktis nimetatud tasu 224 796 eurot 21 senti ei pea hageja kostjale tasuma, ehk teisisõnu on vastav võlasuhe poolte kokkuleppel lõppenud ja kostja on nimetatud nõudest loobunud võlaõigusseaduse (VÕS) § 186 p 4 ja § 207 mõttes. Lepingu p-s 4.5 kinnitas kostja, et mingeid muid nõudeid kostjal hageja vastu ei ole. Pärast lepingu sõlmimist ei ole samuti poolte vahel sõlmitud mistahes lepinguid ja seetõttu ei ole tekkinud nõudeid, mis võiksid olla pandiga tagatud. Kostja väide, et lepingu p-s 3.4. on pooled leppinud kokku AÕS § 349 lg 1 mõttes välistamise kokkuleppe, on alusetu. Lepingu p-st 3.4 ega muudest lepingu tingimustest ei nähtu isegi kaudselt sellist kokkulepet. Kostja vastuväited

2-17-1430 Lepingu p-s 3.5 kinnitasid pooled nende suhteid lepingu sõlmimise hetkel, kuid ei välistanud uute võlasuhete tekkimist. Fakt, et hageja ei tunnista poolte vahel olemasolevaid võlasuhteid, ei anna alust väita, et neid ei ole, või et uusi võlasuhteid ei võiks tekkida. Samuti ei piira võlasuhete tekkimist asjaolu, et kostja on likvideerimisel. Hageja püüab jätta ekslikku muljet, et poolte vahel lepingut sõlmides ei olnud eesmärgiks AÕS 349 lg 1 välistamine, kuigi see tuleneb üheselt lepingu p-st 3.4. Kui arvata, et kostja soostus loobuma hageja rahalise nõude täitmisest midagi vastu saamata, tuleks jaatada olukorda, et hageja pettis teadlikult kostjat ja rikastus alusetult. Esimese astme kohtu otsus

2-17-1430 suunatud sellele, et hageja kinnisasjale jääb igaveseks püsima tühi hüpoteek, mis ei taga ühtegi nõuet. Kokkuleppe p 3.4 sõnastusest ega mõttest ei tulene kokkulepet, mis välistaks hagejal igaveseks õiguse nõuda hüpoteegi kustutamist. Lisaks võib olla kokkulepe „igavese“ hüpoteegi kohta kinnisasja omanikule liigselt koormav või vastuolus hea usu põhimõttega. Põhjendatud ei ole kostja väide, et poolte tahe oli suunatud just hüpoteegi kustutamise välistamise kokkuleppe sõlmimisele ning sellest lähtuvalt tuleb tehingu p 3.4 ka vastavalt tõlgendada. Kokkuleppe sõlmimisele eelnenud poolte esindajate e-kirjavahetusest nähtub, et kinnisasja eest tasumine toimus tasaarveldusega. Kirjavahetusest ei ilmne, et pooled oleksid hüpoteegi osas avaldanud tahet, et selle kustutamine on alatiseks välistatud. Õige ei ole kostja seisukoht, et hageja nõuet ei saa rahuldada seetõttu, et hüpoteek on omakorda panditud III isikule. Hageja võib saada III isiku nõusoleku ka vabatahtlikult. Kuna kostjal ei ole hageja vastu ühestki võlaõiguslikust lepingust tulenevat nõuet ja selliseid nõudeid ei teki tulevikus ning pooled ei ole kokkuleppe p-s 3.4 leppinud kokku, et hagejal ei ole õigust nõuda hüpoteegi kustutamist, tuleb hageja nõue rahuldada ning kohustada kostjat andma hüpoteegi kustutamiseks vajalik nõusolek ning asendada kostja nõusolek tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel kohtulahendiga. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud kostja. Apellatsioonkaebus

2-17-1430 Vastustaja seisukoht

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2-17-1430 sel juhul nõuda. Siiski leidis maakohus ekslikult, et kostjal ei ole hageja vastu hüpoteegiga tagatud nõudeid. Maakohus jättis vaidlust lahendades tähelepanuta hagis esiletoodud asjaolu, et hageja omandas kinnisasja AS-i REC Varad vastu alustatud täitemenetluses 18. juulil 2013 toimunud enampakkumisel, mida tõendab enampakkumise akt (tl 9–14), ning pooled sõlmisid sellest tulenevalt 31. juulil 2013 kokkuleppe, mille kohaselt jäi kostja kasuks kinnisasjale seatud hüpoteek ka pärast kinnisasja võõrandamist täitemenetluses püsima (tl 15–17). Selliselt jättis maakohus asjas välja selgitamata ning pooltega arutamata asja lahendamiseks tähtsad asjaolud. Ringkonnakohus kõrvaldas selle minetuse ning arutas nimetatud asjaolude tähendust pooltega asja arutamise uuendamise järel kohtuistungil. Samuti jättis maakohus hindamata asjas esitatud e-kirjavahetuse (tl 35–36), millega rikkus menetlusõiguse normi. Sellest tulenevalt tõlgendas maakohus vääralt ka poolte kokkulepet. Ringkonnakohus parandab ka selle vea.

2-17-1430 nõudeid ega pretensioone ning kõik võimalikud nõuded ja pretensioonid loetakse kokkuleppe allkirjastamisega tagasivõtmatult lõppenuks.

2-17-1430 hageja vastu hüpoteegiga tagatud nõue, mistõttu ei ole hageja nõue AÕS § 349 lg 1 alusel hüpoteegi kustutamiseks põhjendatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.