Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised esindajad
ja
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Piret Rõuk 22. detsember 2017.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja 2-17-9981 Xxxxavaldus Xxxxsuhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks
Avalduse lahendamine nende Avaldaja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx)
Resolutsioon
Menetluskulude jaotamine
Edasiakebamise kord
Puudutatud isik: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx)
Avalduse asjaolud ja taotlus Xxxx(edaspidi avaldaja) esitas kohtule avalduse lähenemisekeelu taotlemiseks endise abikaasa Xxxx(edaspidi puudutatud isik) suhtes paludes keelata puudutatud isikul läheneda avaldajale ja tema elukohale lähemale kui 50 meetrit kolme aasta jooksul. Avaldaja ja puudutatud isik lahutasid abielu 11.11.2013 ja elavad käesoleval ajal eraldi, kuid puudutatud isik, kes tarvitab pidevalt alkoholi, ahistab, ähvardab ja sõimab avaldajat ning käitub tema suhtes vägivaldselt käesoleva ajani. Puudutatud isik on ähvardanud avaldaja auto
tuleb kohtul kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (ega rikkumist oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile. Sh peab kohus ka lähenemiskeelu ruumilise ulatuse määramisel silmas pidama juhtumi asjaolusid ja lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest (vt Riigikohtu 6. augusti 2010. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-59-10, p-d 7.2–7.3). 15.12.2017 ärakuulamisel jäi avaldaja oma avalduse juurde ning selgitas, et 17.06.2017 puudutatud isiku poolt toimunud tapmisähvarduse ja labidaga ründe puhul oli tegemist reaalse ohuga temale ja ta elukaaslasele. Tunnistaja Xxxx, kes on avaldaja elukaaslane ja viibis 17.06.2017 sündmuse juures, kinnitas samuti, et puudutatud isiku ründe ja tapmisähvarduse puhul oli tegemist reaalse ohuga avaldaja ja tunnistaja suhtes. Peale seda kui avaldaja ja puudutatud isiku ühine poeg oli isalt labida ära võtnud, ründas puudutatud isik füüsiliselt tunnistajat. Tunnistaja suutis puudutatud isikul ümbert kinni võtta ja ta maapinnale suruda. Samuti kinnitas tunnistaja, et puudutatud isik helistab pidevalt avaldajale. Kohus on seisukohal, et puudutatud isiku käitumist saab pidada avaldaja isikuõigusi rikkuvaks ja tema tervist ja elu ohustavaks VÕS § 1055 lg 1 teise lause mõttes, mistõttu on avaldaja taotletud kaitseabinõu sobiv meede puudutatud isiku piiramiseks. Kohaldatav abinõu võimaldab ära hoida avaldajat ähvardavat isikuõiguste rikkumist. Kohtule esitatud avaldusest nähtuvalt puudub menetlusosalistel otsene vajadus omavahel kokku puutuda, mistõttu on kohus seisukohal, et lähenemiskeeld ei riiva puudutatud isiku õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Muu abinõu, millega oleks rikkumist võimalik sama tõhusalt vältida ja mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem, kohaldamist kohus võimalikuks ei pea. Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et avaldus on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda, kuivõrd tema õigusvastane käitumine on põhjustanud avalduse esitamise. Avaldaja menetluskuluks on riigilõiv 50 eurot, mis tuleb lähtudes TsMS § 172 lg 1 teisest lausest puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Kohtunik: /digitaalallkiri/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.