lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-15016/24

Võlaõigus › Alusetu rikastumine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 21.04.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-15016/24
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Alusetu rikastumine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.04.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1377
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsÜS § 167 lg 1Aegumise peatumine läbirääkimiste korralTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 637 lg 1Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 638Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 639 lg 1Menetlussätete kohaldamine ja menetlusosalised

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-23-15016/21Harju Maakohus Tallinna kohtumaja05.02.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

21.04.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-15016 F.D

hagi T.K vastu 18 000 euro nõudes

Kohtuasi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.02.2025. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

F.D apellatsioonkaebus Hageja: F.D (isikukood XXX)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja lepinguline esindaja: Krista Paal Kostja: T.K (isikukood XXX) Kostja lepinguline esindaja: Roman Maksimenko Kirjalik menetlus

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

1.Jätta F.D apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 05.02.2025. a otsuse peale menetlusse võtmata.

2-23-10150

2.Jätta apellatsioonimenetluse kulud F.D kanda. T.K-l menetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

ei ole ringkonnakohtu

Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsÜS § 151 lg 1Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg
TsÜS § 83 lg 1Tehingu vormi järgimata jätmine
VÕS § 1028 lg 1Kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alused

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.F.D (hageja) esitas 23.10.2023 Harju Maakohtule hagi T.K (kostja) vastu 18 000 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt kandis hageja 20.11.2015 kostja arvele 18 000 eurot eesmärgiga osta hageja tütrele Q. Cle ja tema tulevasele abikaasale kostjale korter Tallinnasse XXX. Kostja ja hageja olid kokku leppinud, et kostja kingib peale hageja tütrega abiellumist 1/2 mõttelist osa korteriomandist hageja tütrele. Peale raha laekumist ostis kostja 08.12.2015 korteri oma omandisse.
1.1.Kostja ja hageja tütre abielu sõlmiti 18.11.2016 ning pere hakkas elama XXX Tallinn korteris. Hageja pöördus korduvalt kostja poole, et viimane täidaks oma kohustuse ja kingiks 1/2 korteriomandist hageja tütrele. Kostja seda ei teinud ja keeldub seda jätkuvalt tegemast. Kostja ja hageja tütre abielu lahutati 16.12.2022. Hageja pöördus kostja poole 18 000 euro tagasinõudes. Kostja eitas igasuguseid kokkuleppeid ning keeldus maksmisest. Hagi aegumine hakkas kulgema 16.11.2022, mil hageja tütar ja kostja lahutasid abielu.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ja kostja ei ole hagis kirjeldatud kokkulepet sõlminud, hageja panus oli kingitus kostjale, sest kostja pidas üleval hageja tütart. Korteri ostuks kandsid raha ka kostja vanemad ning kostja võttis laenu. Abielu jooksul kulutas kostja hageja tütre ja tema laste ülalpidamiseks tunduvalt suurema summa kui 18 000 еurоt, mille hageja kinkis kostjale. Kostja leidis, et hageja nõue on aegunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 151 lg 1 järgi. Aegumine hakkas kulgema detsembrist 2019, mil hageja tütar lahkus kostja juurest ja lõppes detsembris 2022. Hageja esitas hagi oktoobris 2023, mistõttu on hagi aegunud. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus leidis, et hagi on aegunud ja tegi vaheotsusena lõppotsuse, millega jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda.

2-23-10150

3.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust järgmistes asjaoludes, mille kohus loeb tuvastatuks: -

hageja tütar Q. C ja kostja abiellusid 18.11.2016 ja nende abielu lahutati 16.12.2022; hageja kandis 20.11.2015 kostjale 18 000 eurot; 18 000 eurot panustati ühise eluaseme ostmiseks XXX Tallinnas;

-

2019 detsembris hageja tütar lahkus kostja juurest Tallinnas, XXX majast elamast.

3.2.Maakohus leidis, et hagis esile toodud asjaoludel võib hagejal olla kostja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 järgi. Kui pooltel oli hageja väidetud kokkulepe, oli see tühine TsÜS § 83 lg 1 järgi. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 järgi peab tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, olema notariaalselt tõestatud. Hageja tõi esile, et pooled sõlmisid suulise kokkuleppe, mis nägi ette, et kostja annab 1⁄2 mõttelise osa kinnisasjast üle hageja tütrele. TsÜS § 83 lg 1 järgi on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine.
3.3.Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 151 lg 1 kohaselt kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab ajast, mil õigustatud isik pidi teada saama asjaoludest, millest saab järeldada rikastumisnõude olemasolu, st rikastumise toimumisest ja rikastumise põhjustaja isikust, ei ole oluline, et isik saaks ka õiguslikult aru nõude olemasolust.
3.4.Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg algas alusetu makse tegemisega. Hageja kandist kostjale 20.11.2015 üle 18 000 eurot, sellest hakkas kulgema aegumistähtaeg. Nõude aegumistähtaeg lõppes kolme aastase aegumistähtaja puhul 15.11.2018 kell 24.00. Hageja esitas hagiavalduse kohtule 23.10.2023.
3.5.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda ja määras need rahaliselt kindlaks. Hageja põhjendatud esinduskulud on 625 eurot, mis kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue vaheotsuse, millega teha kindlaks, et hagi ei ole aegnunud ning jätkata hagi menetlust.
4.1.Hagi aegumine TsÜS § 151 lg 1 järgi hakkas kulgema hetkest, mil hageja sai teada oma alusetust rikastumisest tulenevast nõudest. Hageja võis seda teada saada ainult oma tütrelt, kuid tütar ei teavitanud hagejat enda ja kostja kooselu üksikasjadest. Kõige varem võis hageja oma nõudest teada saada detsembris 2019, mil hageja tütre ja kostja kooselu sisuliselt lõppes. Pärast seda peatus aegumine TsÜS § 167 lg 1 järgi, sest hageja pidas kostjaga läbirääkimisi. Hageja tegi 2019–2023 kostjale mitu korda ettepaneku tagastada raha. Et kostja ei vastanud ühemõttelise keeldumisega, eeldas hageja, et kostja tagastab raha. Alles oktoobris 2023 avaldas kostja selgelt, et ta raha ei tagasta. Seega oli aegumine peatunud 16.12.2019– 23.10.2023.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise

2-23-10150 üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

6.Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835/64, p 10.1). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
7.Praeguses asjas jättis maakohus hagi rahuldamata aegumise tõttu. Maakohus leidis, et hageja nõue raha 18 000 eurot tagastamiseks hakkas aeguma TsÜS § 151 lg 1 järgi alates raha ülekandmisest. Hageja kordas apellatsioonkaebuses maakohtus esitatud seisukohti ning tõi lisaks esile, et aegumine oli TsÜS § 167 lg 1 järgi peatunud läbirääkimiste ajal 16.12.2019– 23.10.2023.
8.Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigesti, et hagis esile toodud asjaoludel hakkas nõude aegumine kulgema alusetu makse tegemisest 20.11.2015 ja lõppes 20.11.2018. Maakohus kvalifitseeris nõude õigesti VÕS § 1028 lg 1 järgi ja selgitas ammendavalt aegumise kulgemise regulatsiooni koos viidetega kohtupraktikale (eelkõige RKTKo 18.03.2015, 3-2-1-180-14, p 12). Aegumise kulgema hakkamiseks piisas, et hagejale oli teada, et tema väidetud kokkulepe 1⁄2 korteriomandi üleandmise kohta sõlmiti suulises vormis ja et ülekanne 18 000 eurot jõudis kostjani. Need asjaolud olid hagejale teada ülekande tegemise päeval 20.11.2015.
9.Hageja on sisuliselt leidnud, et kuigi ta teadis kõikidest asjaoludest, mille tõttu tema väidetud tehing oli tühine, lootis ta inimlikult, et kostja teeb tema tütre heaks soovitud tehingu. Kuigi hageja võis soovida, et see nii läheks, ei oma see seaduse kohaselt tähendust aegumistähtaja kulgemise seisukohast. Et hageja nõue aegus 20.11.2018, ei oma tähendust, kas hageja ja kostja pidasid pärast detsembrit 2019 läbirääkimisi raha tagastamise üle.
10.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda. Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, ei ole kostjal apellatsioonimenetluses hagejalt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud ning neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
11.Hageja ei ole kohtute infosüsteemi andmetel veel apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud. Kuna apellatsioonkaebust ei võeta menetlusse, ei ole hagejal TsMS § 150 lg 1 p 2 järgi kohustust riigilõivu tasuda.
12.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt saab praeguse määruse peale esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja