lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-15085/22

Täitmine › Muud täitmisasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 18.12.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-15085/22
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Muud täitmisasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.12.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2273
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 92 lg 1Vallasomandi tekkimine üleandmisegaAÕSRS § 13 lg 6TsMS § 174 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaVÕS § 82 lg 7Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 368 lg 2TuvastushagiTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-16-15085/14Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja05.06.20172-16-15085/29Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja24.04.2018

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-18-15313/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja17.12.20182-16-10642/25Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium03.02.2017

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Eesti Spordiselts Põhjakotkas80080734(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-15085

Tsiviilasi

XX hagi Eesti Spordiselts Põhjakotkas vastu täitedokumendist tulenevate õiguste ja kohustuste tuvastamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.06.2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius Kostja: Eesti Spordiselts Põhjakotkas (registrikood 80080734), lepinguline esindaja vandeadvokaat Otto Preem

Kohtuistungi toimumise aeg

04.12.2017, avalik kohtuistung

Resolutsioon

1.Jätta Harju Maakohtu 05.06.2017 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta XX kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsÜS § 68 lg 5Tahteavalduse liigid
VÕS § 110 lg 5Kohustuse täitmisest keeldumine

sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.XX (hageja) esitas 07.10.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse Eesti Spordiseltsi Põhjakotkas (kostja) vastu, milles palus tuvastada, et Tartu Ringkonnakohtu 04.06.2014 kohtuotsuse jõustumisega tsiviilasjas nr 2-11-17282 ei läinud Annimatsi, Sihva küla, Otepää vald, Valgamaa asuvate ehitiste (registrikoodidega nr 111034207 ja nr 111034209) omandiõigus kostjalt hagejale üle ning omandi üleminekuks on vajalik notariaalses vormis käsutustehingu tegemine. Hageja palus tuvastada, et Tartu Ringkonnakohtu 04.06.2014 otsusest tulenevad vastastikused kohustused, mis tuleb täita samaaegselt, ning hagejal on õigus keelduda kostjale omandiõiguse kaotamise eest hüvitise väljamaksmisest kuni ehitiste omandiõiguse üleandmiseni hagejale. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise avalduse, mille maakohus rahuldas 11.10.2016 määrusega ning peatas Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses oleva täitemenetluse täiteasjas nr 084/2015/433 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt olid hageja ja kostja kaasomandis Annimatsi, Sihva küla, Otepää vald, Valgamaa asuvad ehitised ehitisregistri koodidega nr 111034207 ja nr 111034209. Tartu Ringkonnakohus lõpetas 04.06.2014 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-11-17282 kaasomandi, jättis ehitised hageja omandisse ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise 81 286,80 eurot. Kohtuotsus jõustus 10.12.2014. Kostja 04.02.2015 täitmisavalduse alusel on alustatud menetlust täiteasjas nr 084/2015/433. Täitemenetluse raames sundtäidetakse kostja 81 286,80 euro suuruse hüvitise tasumise nõuet. Ehitiste valdust ei ole hagejale üle antud. Samuti ei ole tehtud käsutust ega tahteavaldusi omandiõiguse üleandmiseks. Hageja on keeldunud hüvitise tasumisest kuni talle antakse üle ehitiste omandiõigus. Pooltel on erimeelsus selle üle, kas ehitiste kui vallasasjade omand läks sissenõudjalt võlgnikule üle täitedokumendi jõustumisega või tuleb omandiõiguse üleminekuks teha vastastikused käsutused (tahteavaldused). Lisaks pole pooled üksmeelel selles, kas täitedokumendist tulenevad pooltele vastastikused kohustused ja kas hagejal on õigus omapoolse kohustuse täitmisest keelduda kuni kostja on talle üle andnud ehitiste omandiõiguse. Seega on hagejal õiguslik huvi täitedokumendi selgitamise tuvastushagi esitamiseks (TsMS § 368 lg 2).
3.Tegemist on ehitiste kui vallasasjadega. AÕSRS § 13 lg 6 kohaselt peab ehitise kui vallasasja võõrandamise tehing olema notariaalselt tõestatud. Täitedokumendi p-s 1.1 on kohus otsustanud lõpetada ehitise kaasomandi ja otsustanud jätta need hageja ainuomandisse. Tegemist on võlaõigusliku kohustustehinguga. Kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse, asendab kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta. Käsutuseks vajalike tahteavalduse asendamist ega nende tegemise kohustuse tuvastamist (TsÜS § 68 lg 5) kohtulahendi resolutsioonis ei sisaldu. Selliseid tahteavaldusi ei ole pooled

teinud pärast täitedokumendi jõustumist, seega ei ole ehitiste omandiõigus hagejale üle läinud. Kostja vastuväited

4.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ehitised on OÜ Annimatsi otseses valduses. Hageja esitas 23.03.2015 maakohtusse kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei 16.03.2016 otsuse tühistamiseks täiteasjas nr 084/2015/433. Kaebuse argumentatsioon on kattuv käesolevas hagis esitatuga. Maakohus rahuldas kaebuse, kuid Tartu Ringkonnakohtu 03.12.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-4438 maakohtu määrus tühistati ning hageja kaebus jäeti rahuldamata. Ringkonnakohus leidis nimetatud lahendis, et arvestades asjaolu, et kaasomandi esemeks olevad hooned on kolmanda isiku OÜ Annimatsi otseses valduses, on hagejal olemas valdusõiguslik alus oma õiguste maksmapanekuks ning see ei eelda kostja poolt täiendavate õigustoimingute tegemist ega tahteavalduste andmist. Kuna hageja väiteid on tsiviilasjas nr 2-15-4438 juba käsitletud ja hinnatud, siis tuleb hagi jätta rahuldamata. Ebaselgeks jääb hageja seisukoht selles, et vallasasja omandi üleminek eeldab tahtevaldust ja see peaks toimuma notariaalses vormis. Ehitised kui vallasjad pole alates 01.03.2006 reeglina tsiviilkäibes. Mingeid nn tahteavaldusi notariaalse lepingu vormis sellistel juhtudel seadus ette ei näe. Kostja leiab, et kohtuotsusega on hoonete omand hagejale üle läinud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 05.06.2017 otsusega hagiavalduse rahuldamata ning tühistas Harju Maakohtu 11.10.2016 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ning menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud.
6.Pooled vaidlevad selle üle, kas Tartu Ringkonnakohtu 04.06.2014 otsuse jõustumisega läks Annimatsi, Sihva küla, Otepää vald, Valgamaa asuvate ehitiste omandiõigus kostjalt hagejale üle või kas omandi üleminekuks on vajalik notariaalses vormis käsutustehingu tegemine. Samuti on vaidlus selles, kas täitedokumendist tulenevad pooltele vastastikused kohustused ja kas hagejal on õigus omapoolse kohustuse täitmisest keelduda kuni kostja on talle üle andnud ehitiste omandiõiguse. Hageja nõue kostja vastu on esitatud TsMS § 368 lg 2 alusel, mille kohaselt võib täitedokumendi selgitamiseks esitada tuvastushagi, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. Kohus leidis, et täitedokumendi selgitamiseks esitatava hagi eeldused on täidetud.
7.AÕS § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. AÕS § 92 lg 1 sisaldab seega nõuet sõlmida omandi üleandmisele suunatud asjaõiguskokkulepe ja teiseks nõue anda asja füüsiline valdus üle omandajale. Õiguskirjanduse kohaselt toimub vallasasjana käibivate ehitiste omandiõiguse üleminek vallasasja omandiõiguse üleminekut reguleerivate sätete alusel, mille suhtes kehtivad asjaõigusseaduse rakendamise seaduses sätestatud erisused (vt Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2010, § 50 komm 3.3 lk 51). AÕSRS § 13 lg 6 kohaselt ehitise või selle osa võõrandamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud.
8.Maakohus leidis, et Tartu Ringkonnakohtu 04.06.2014 kohtuotsuse jõustumisega tsiviilasjas nr 2-11-17282 läks ehitiste omandiõigus kostjalt hagejale üle ning omandi üleminekuks ei ole vajalik notariaalses vormis käsutustehingu tegemine. Vaidlus puudub selles, et nimetatud hooned on alates 1991.a lõpust kolmanda isiku, s.o OÜ Annimatsi valduses ning ei ole kunagi olnud poolte valduses. Tartu Ringkonnakohtu 04.06.2014

otsusega tsiviilasjas nr 2-11-17282 lõpetati poolte kaasomand eelpool nimetatud ehitistele ja nimetatud hooned jäeti hageja ainuomandisse. Seega on hageja omandiõigus tuvastatud jõustunud kohtuotsusega. Tartu Ringkonnakohtu 03.12.2015 määruse p-s 11 on tuvastamist leidnud, et tsiviilasja nr 2-11-17282 menetluse käigus ei esitatud nõudeid kaasomandi valduse üleandmiseks ja kohus niisugust nõuet ka ei lahendanud. Ringkonnakohus on nimetatud otsuse p-s 16 ka märkinud, et vallasasja suhtes kaasomandi lõpetamise puhul ei tule tuvastada kaasomaniku tahteavaldust anda teisele kaasomanikule üle kaasomandi eseme valdus. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et Tartu Ringkonnakohtu 03.12.2015 määrusega on tuvastatud, et hagejal on olemas valdusõiguslik alus oma õiguste maksmapanekuks ning see ei eelda kostja poolt täiendavate õigustoimingute tegemist ega tahteavalduste andmist. Seega on hageja omandiõigust nimetatud hoonetele tunnustatud jõustunud kohtulahendiga ning omandõiguse üleminekut ei ole vajalik tulenevalt AÕSRS § 13 lg-le 6 notariaalselt tõestada.

9.Tartu Ringkonnakohtu 04.06.2014 kohtuotsuse resolutsioonis ei ole märgitud, et pooled peavad omavahelised kohustused täitma samaaegselt. Resolutsiooni ei ole võimalik laiendada tõlgendamise kaudu selliselt, et pooled peavad omavahelised kohustused täitma samaaegselt. Nimetatu ei ole ka kohtuotsusega tuvastatud. Kohtuotsuse resolutsiooni selgitamisel saab tugineda resolutsioonis otsustatule, kohtuotsuses tuvastatule, hagis nõutule ja seadusele. Seega ei ole hagejal õigust keelduda omapoolse kohustuse täitmisest, s.o kostjale 81 286,80 euro tasumisest. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
10.Hageja esitas 05.07.2017 Harju Maakohtu 05.06.2017 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada ja teha esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega hagi rahuldada.
11.Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, mille kohaselt läks ehitiste mõttelise osa omandiõigus kostjalt hagejale üle tsiviilasjas nr 2-11-17282 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsuse jõustumisega ning seetõttu puudub vajadus omandiõiguse üleminekuks notariaalses vormis käsutustehingu tegemiseks. Maakohus on viidanud õigetele õigusnormidele, kuid jätnud põhjendamata seisukoha, mille kohaselt ei kuulu antud juhul AÕSRS § 13 lg 6 kohaldamisele ja notariaalset käsutust ei ole vaja. Kohus ei asendanud ehitiste mõttelise osa omandiõiguse kostjalt hagejale üleminekuks vajalikke tahteavaldusi ega tuvastanud kostja kohustust selliste tahteavalduste tegemiseks. Olukorras, kus kaasomandis oleva eseme või selle osa omandiõiguse ülemineku eelduseks on notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu sõlmimine, ei piisa omandiõiguse üleminekuks otsustusest kaasomandi lõpetamise fakti ja viisi kohta. Omandiõiguse üleminek eeldab käsutuse tegemist. Maakohus on lubamatult laiendanud kaasomandit lõpetava kohtuotsuse resolutsioonis hagi ja vastuhagi kohta sisalduvat otsustust. Teiseks ei nähtu omandiõiguse ülemineku tuvastamist ka kaasomandit lõpetava lahendi põhjendavast osast.
12.Maakohus on asja lahendamisel lubamatult lähtunud Tartu Ringkonnakohtu 03.12.2015 määruses tsiviilasjas nr 2-15-4438 tuvastatud asjaoludest. Viidatud tsiviilasjas lahendati hagita menetluses hageja kaebust kohtutäituri tegevusele, mille esemeks olnud nõue ei kattu käesolevas asjas esitatud nõudega. Isegi kui kehtiv õigus võimaldaks käesoleva tsiviilasja lahendamisel lähtuda nimetatud menetluses tuvastatud asjaoludest, on vaidlustatava kohtuotsuse p-s 13 sisalduvad viited käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt asjakohatud. Asjaolu, et tsiviilasja nr 2-11-17282 menetluse käigus ei esitanud hageja nõuet kaasomandi valduse üleandmiseks, ei tähenda, et ehitiste mõttelise osa omandiõigus oleks

seetõttu kostjalt hagejale üle läinud või jõustunud kohtulahendiga tuvastatud. Maakohus ei ole eristanud ehitiste mõttelise osa omandiõiguse üleandmist ehitiste valduse üleandmisest. Tartu Ringkonnakohtu 03.12.2015 kohtumääruses käsitleti küsimust, kas hagejal on õigus keelduda rahalise kohustuse täitmisest kuni ehitiste valduse üleandmiseni. Kuivõrd antud juhul on vaidluse all küsimus, kas hagejal on õigus keelduda kostjale kaasomandi kaotamise eest rahalise hüvitise väljamaksmisest kuni ehitiste mõttelise osa omandiõiguse üleandmiseni AÕSRS § 13 lg 6 mõttes, ei ole viidatud kohtumääruses tuvastatu antud vaidluses asjakohane.

13.Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, mille kohaselt ei ole hagejal õigust keelduda omapoolse kohustuse täitmisest. Riigikohtu praktika järgi tekib kaasomandi lõpetamisel viisil, kus ühele poolele jääb kaasomandi ainuomand koos kohustusega hüvitada teisele poolele tema osa väärtus, vastastikune kohustus ning ühe kaasomaniku nõue omandi üleandmiseks rahuldatakse samaaegselt teise kaasomaniku rahalise nõude täitmisega (vt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-168-05, p 14). VÕS § 82 lg 7 kohaselt tuleb vastastikused kohustused üldjuhul täita samaaegselt. Tartu Ringkonnakohtu 04.06.2014 kohtuotsusega ei ole määratud, et hageja või kostja peaks temal lasuva kohustuse täitma esimesena. Vastus apellatsioonkaebusele
14.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
16.Tartu Ringkonnakohtu 04.06.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-17282 lõpetati poolte kaasomand Otepää vallas Sihva külas asuvatele ehitistele, ehitised jäeti hageja ainuomandisse ja hagejalt mõisteti kostja kasuks välja hüvitis kaasomandiosa kaotuse eest summas 81 286,80 eurot (tl 8-21).
17.TsMS § 368 lg 2 sätestab, et täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus.
18.Hageja on käesolevas asjas esitanud Harju Maakohtule hagi, milles palus tuvastada, et Tartu Ringkonnakohtu 04.06.2014 otsusega ei läinud ehitiste omandiõigus kostjalt hagejale üle ning omandi üleandmiseks on vajalik notariaalses vormis käsutustehingu tegemine. Lisaks palus hageja tuvastada, et Tartu Ringkonnakohtu 04.06.2014 otsusest tulenevad vastastikused kohustused, mis tuleb täita samaaegselt ning hagejal on õigus keelduda kostjale hüvitise väljamaksmisest kuni ehitiste omandiõiguse üleandmiseni hagejale.
19.Maakohus leidis vaidlustatud otsuses, et Tartu Ringkonnakohtu 04.06.2014 kohtuotsuse jõustumisega sai hageja hoonete ainuomanikuks. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega. Kuna ehitised on vallasasjad, siis ei ole ainuomanikuks saamise tingimuseks sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. Kolleegiumi arvates on Tartu Ringkonnakohtu 04.06.2014 otsusel, millega jäeti ehitised hageja ainuomandisse, omandi ülemineku toime. Kohtuotsusega on tunnustatud hageja omandiõigust nimetatud hoonetele.

Tallinna Ringkonnakohus viitab ka Riigikohtu 26.04.2017 lahendile nr 3-2-1-14-17, milles on peetud võimalikuks ühisvarasse kuuluva osaühingu osa jagamist selliselt, et osaühingu osa jäetakse ühe poole ainuomandisse.

20.Kuna ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga, et hageja sai hoonete ainuomanikuks, siis ei tõusetu küsimust, kas hagejal on õigus keelduda hüvitise maksmisest.
21.Aga ka juhul, kui lähtuda hageja käsitlusest, et kostjal tuleks omandi üleandmiseks anda tahteavaldus, ei saaks hageja hüvitise tasumisest keelduda. Tartu Ringkonnakohtu 04.06.2014 otsuses ei ole hageja raha maksmise kohustus seotud ühegi tingimusega ega ühegi kostja kohustuse täitmisega. Hageja poolset kohustuse täitmisest keeldumise õigust ei saa tuletada ka VÕS §-ist 110, mis reguleerib kohustuse täitmisest keeldumise õigust. VÕS § 110 lg 5 annab kohtule küll võimaluse kohustada võlgnikku otsust täitma üksnes juhul, kui võlausaldaja on oma kohustuse tema suhtes täitnud. Kui seda aga otsuses tehtud ei ole, siis ei saa kohtuotsuse täitmisest keeldumise alusena VÕS §-ile 110 tugineda. Hageja jaoks ei tulene keeldumise õigust ka täitemenetluse seadustiku (TMS) § 21 lõikest 1, mis sätestab, et kui täitedokumendi täitmine sõltub sissenõudja kohustuse samaaegsest täitmisest võlgnikule, ei või kohtutäitur täitemenetlust alustada enne, kui sissenõudja kohustus on täidetud või kui sissenõudja või kohtutäitur on võlgnikule pakkunud sissenõudja kohustuse täitmist ja võlgnik on alusetult keeldunud täitmist vastu võtmast või muul põhjusel täitmise vastuvõtmisega viivitanud. Nagu eelnevalt märgitud, ei ole Tartu Ringkonnakohtu 04.06.2014 otsuse resolutsioonis hüvitise sissenõudmine seotud ühegi eeldusega ehk täitedokumendi täitmine ei sõltu hageja väidetud kostja kohustuse täitmisest.
22.Ülaltoodule tuginedes tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
23.Arvestades, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna maakohus ei määranud menetluskulusid rahaliselt kindlaks, siis ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Lähtudes TsMS § 177 lg-st 2, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots

(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm

(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja