2-16-11183/46 - Ühinguõigus - Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

3.Viru Maakohus jättis 22. juuni 2017 otsusega vastu võtmata hageja poolt 22. mai 2017 kohtuistungil esitatud nõude – tuvastada KÜ Roela Mets 14. aprilli 2016 üldkoosoleku otsuste tühisus – osaline loobumine. Maakohus rahuldas hagi ja tuvastas, et KÜ Roela Mets 14. aprilli 2016 üldkoosoleku otsused on tühised. Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 600 eurot (sh riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulu 300 eurot). Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tuleb hageja esindaja osaline nõudest loobumine 22.05.2016 kohtuistungil jätta vastu võtmata põhjusel, et hageja esindaja oli loobumise taotlust esitades ilmselges segaduses, millisel õiguslikul alusel tuleks hagi lahendada, jättes kliendi huvid kaitseta olukorras, kus hageja sooviks oli korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühistamine. Üldjuhul peaks menetlusosaline tsiviilkohtumenetluses kandma esindaja valikust tulenevat riski, kuid juhul, kui esindaja asjatundmatus tuleb selgesti esile, tuleb menetlusosalist esindaja eest kaitsta. Seetõttu lähtub kohus hagi lahendamisel hagiavalduses esitatud nõuetest ja kontrollib kõigepealt üldkoosoleku otsuste tühisuse aluste olemasolu. MTÜS § 21 lg 1 kohaselt võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Hageja heidab kostjale ette, et üldkoosoleku kokkukutsumise teadetel puudub teate koostamise kuupäev. Kuupäeva märkimine oleks ära hoidnud vaidluse teadete ülespanemise kuupäevade osas, kuid selline nõue ei tulene ei seadusest ega kostja põhikirjast. Üldkoosoleku toimumisest ühistu liikmetele teatamise eesmärgiks on teate edastamine selliselt, et ühistu liikmed, kes soovivad koosolekust osa võtta, saaksid seda teha ja arutamisele tulevate küsimuste osas end aegsalt vajalikul määral kurssi viia. Sellest ka üldkoosolekust piisava ajavaruga etteteatamise nõue. Lähtudes tunnistajate Hillar Lauri ja Kaido Söödi ütlustest pidas kohus usutavaks kostja väidet teate ülespanemise kohta 01.04.2016. Samuti on tõenäoline, et muudetud päevakorraga teade ilmus 05.04.2016, s.o vahetult peale teise juhatuse liikme I. Miti 04.04.2016 e-kirja V. Kohandile. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Seega üldkoosoleku kutse pandi üles seaduses (MTÜS § 20 lg 5) ja põhikirjas (p 7.6.4) sätestatud seitsmepäevast tähtaega järgides. Kohus ei nõustunud hageja väitega, et teate muutmisel oleks teatel pidanud olema märkus muudetud päevakorrapunkti osas. Sellist nõuet ei tulene ei seadusest ega põhikirjast. Teated ei ole sedavõrd sarnased, et korteriühistu liikmetel ei oleks olnud võimalik erinevust märgata. Hageja heidab kostjale ette ka seda, et juhatus ei järginud põhikirja p 7.6.4 nõuet teate allkirjastamise osas. Hageja väitel annab üldkoosoleku kutse allkirjastamine ühistu liikmele kindluse, et üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vastavalt oma otsusele, mitte keegi kolmas isik. Teadete lõppu on trükitud „KÜ Roela Mets juhatus“, millest võib eeldada, et kostja juhatuse liikmed on teate vormistanud, kuid see ei ole samastatav dokumendi allkirjastamisega. Kuna põhikiri ei sätesta, et allkiri peab olema digitaalne, võib eeldada, et silmas on peetud käsitsi antud allkirja. Kuivõrd kostja selles osas hagile vastu vaielnud ei ole, luges kohus antud asjaolu TsMS § 231 lg 2 alusel kostja poolt omaksvõetuks. Olukorras, kus korteriühistu juhatus on kutse vormistamisel rikkunud põhikirjas ettenähtud teate allkirjastamise nõuet ehk ei ole järginud põhikirjas ettenähtud üldkoosoleku kokkukutsumise korda ja üldkoosolekul ei osalenud kõik korteriühistu liikmed, ei olnud üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma ning

4.Korteriühistu Roela Mets esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 22. juuni 2017 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus väljunud tsiviilasja menetluse piiridest (TsMS § 439). Hagejat esindas lepinguline esindaja, kellel olid vajalikud õiguslikud teadmised. Olukorras, kus kohtul on tekkinud kahtlus, et esindaja on asjatundmatu, saab kohus esindaja TsMS § 45 lg 2 alusel kõrvaldada. Kohus seda ei teinud. Esindaja minetused saavad olla aluseks esindatava nõuetele tema vastu, kuid ei anna alust kohtu üllatuslikule, sedavõrd aktiivsele ja kallutatud sekkumisele, mis oluliselt mõjutab menetlustulemust ühe poole kasuks. Hagimenetlus on oma põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust. Olukorras, kus hageja esindaja oli väljendanud, et ei soovi tugineda tühisuse tuvastamise nõudele, ei saanud kohus tühisuse tuvastamise nõuet hinnata; 2) ei ole üldkoosoleku kokkukutsumise teate allkirjastamata jätmine rikkumine, mis saaks kaasa tuua üldkoosoleku otsuste tühisuse. Üldkoosoleku kokkukutsumise reeglid on nii seaduses kui põhikirjas sätestatud selleks, et tagada ühistu liikmetele võimalus saada teada, kus ja millal koosolek toimub ning mida seal otsustama hakatakse, et ennast koosolekuks ette valmistada ja seal informeeritult hääletada. Seetõttu saavad üldkoosoleku otsuste tühisuse kaasa tuua vaid üldkoosoleku kokkukutsumise reeglite olulised rikkumised, st vead, mis rikuvad ühistu liikme õigust saada teada üldkoosoleku toimumisest või takistavad oluliselt osalemisõiguse teostamist. Vaidlusalune ebaoluline eksimus ei takistanud korteriühistu liikmetel oma õigusi teostada; 3) pidi hageja aru saama ja saigi, et üldkoosoleku oli kokku kutsunud korteriühistu juhatus. Teate lõppu oli trükitud „KÜ Roela Mets juhatus“, mis viitab üheselt, et üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Tegemist oli tavapraktikaga, varem ei ole keegi seadnud allkirja puudumise tõttu kahtluse alla, kas üldkoosolekuid kutsub kokku juhatus. Hageja selgitas 28.11.2016 kohtuistungil, et pärast üldkoosoleku teate ülespanemist suhtles ta juhatuse esimehe V. Kohandiga ja juhtis tähelepanu asjaolule, et kutsel puudub juhatuse liikme allkiri. Ka see kinnitab, et allkirja puudumine ei rikkunud hageja õigusi seoses üldkoosolekul osalemisega.