Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Kohtuotsuse selgitused TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat: Hageja esitas 18.04.2017 kostja vastu Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Pärnu Maakohtu 21.04.2017 määrusega tehti kostjale makseettepanek, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul talle kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis 17.05.2017 määrusega hageja nõude üle Harju Maakohtule menetlemiseks üldises korras. Hageja esitas 07.06.2017 Harju Maakohtule hagi kostja vastu. Harju Maakohus võttis hagi 07.06.2017 määrusega menetlusse. Nõude aluseks on Monefit Estonia OÜ (endise nimega Ziip OÜ) ja kostja vahel 06.09.2014 sõlmitud laenuleping nr XXXX. Monefit Estonia OÜ loovutas nõuete loovutamise lepingu nr XXXX alusel nõude hagejale. Viimane nõuab kostjalt võlgnevust 415 eurot (laenu põhiosa 300 eurot, intress 43 eurot, viivis 60,36 eurot, võla sissenõudmiskulu 11,64 eurot) ja edasiulatuvat viivist. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 220 eurot (riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 120 eurot) ja menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate avaldamise kuupäev 13.06.2017). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (18.07.2017) ega käesoleva ajani hagile vastanud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Eeldused otsuse kättetoimetamiseks avalikult TsMS § 317 alusel on täidetud. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 138 lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja ka õigusabikulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses, s.o kokku summas 220 eurot (100 eurot riigilõiv ja õigusabikulud 120 eurot), välja mõista. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja ka viivise menetluskuludelt. TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.