Eesti Vabariik (Veeteede Ameti kaudu) hagi Oksana Serdjuk'i vastu kinnisasja valduse väljaandmise nõudes
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Eesti Vabariik Veeteede Ameti kaudu, registrikood 70002414, asukoht Valge 4, 11413 Tallinn Kostja Oksana Serdjuk, isikukood *, elukoht * Kostja lepinguline esindaja advokaat Ivo Kallas
Kohtuistungi aeg
13.11.2017.a
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Kohustada kostjat Oksana Serdjuk’i (isikukood *) andma hagejale Eesti Vabariigile (Veeteede Ameti kaudu) välja R tuletorni kinnisasja, asukohaga H maakond, H vald, K küla, Ü, katastritunnus *, valdus.
3.Kohtuotsuse täitmise viisiks määrata Oksana Serdjuk’i suhtes väljatõstmine, koos talle kuuluva varaga täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.
4.Edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused
1.13.07.2017.a. esitas hageja Eesti Vabariik Veeteede Ameti kaudu Pärnu Maakohtule hagi Oksana Serdjuk vastu kinnisasja valduse väljaandmise nõudes. Hagejale kuulub kinnisasi, mis asub H maakonnas H vallas K külas, nimetusega Ü, katastritunnus *. Kostja valdab kinnisasja õigusliku aluseta. Kostja valduse ebaseaduslikkus tuleneb üürilepingu lõppemisest. Kostjal ei ole seaduslikku alust kinnisasja valdamiseks. Hageja omandiõigust tõendab kinnistusraamatu väljavõte. Hageja nõue on Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 80 lg 1 alusel asja omaniku vindikatsiooninõue oma asja teise isiku ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks.
2.Kostja on Veeteede Ameti endine töötaja, R tuletorni komandant, kellel oli töötamise ajaks sõlmitud suuline üürileping R tuletorni kinnistu Ü hoones asuva eluruumi kasutamiseks. Kostja töötas Veeteede Ametis kuni 11.01.2011.a. Hageja esitas kostjale 21.12.2010.a avalduse üürilepingu ülesütlemiseks. Ülesütlemisavalduse kohaselt lõppes üürileping 12.04.2011.a. Kostja üürilepingu ülesütlemist ei vaidlustanud. 20.01.2011.a esitas kostja Harju Maakohtule hagi üürilepingu pikendamise nõudes. Harju Maakohtu 26.05.2011.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-11-2445 jäeti O. Serdjuki hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2011.a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ning kohtuotsused jõustusid 16.12.2011.a.
3.Hageja palus kostjal eluruum vabastada hiljemalt 20.06.2012.a. Kostja on ajavahemikul 2012-2016 mitmel korral pöördunud hageja poole sooviga saada uus üürileping või kinnistu ära osta. Hageja on selgitanud, et kinnistu tuleb vabastada ja hagejale üle anda ning kokkulepet kinnistu kasutamiseks väljaspool riigivaraseadust ei ole võimalik teha. Hageja esitas kohtule 13.10.2016.a nõudekirja, mis tõendab hageja viimasena esitatud nõuet, et kostja vaidlusaluse kinnistu vabastaks. Hageja esindajad on kinnistul käinud mitmeid kordi ja neil kordadel ei ole kostja kunagi kinnistul viibinud. Kuna kostja ei vaielnud vastu hageja 13.10.2016.a nõudekirjale, siis tekkis hagejal arusaam, et kostja on kinnisasja vabastanud. 19.11.2016.a lülitas Veeteede Amet välja elektri ja paigaldas territooriumi autoväravale, hoonele, kuurile ja saunale tabaluku. Tabalukkude paigaldamise ajal kostja kinnistul ei viibinud. Tabalukkude eemaldamine tuvastati hageja töötajate poolt 10.01.2017.a. Kohal käis politsei, kes tuvastas, et kinnistul viibisid kostja perekonnaliikmed ja et kostja vabatahtlikult kinnistut ei vabasta. Kostja igapäevaselt kinnistul ei viibi, kuid valdab faktiliselt hageja kinnistut. Samuti on kinnistul kostja vara. AÕS § 40 lg 1 järgi on valdus kaitstud seadusega kolmandate isikute ja omavoli eest ning seda isegi siis, kui see on kostja poolt ebaseaduslik ning omanik saab valdust tagasi nõuda ainult kohtu kaudu.
4.Hageja on andnud kostjale piisava aja kinnisasja vabastamiseks. Hageja on püüdnud leida kinnisasja vabastamiseks kohtuvälist lahendust, kuid kostja ei ole valdust vabastanud. Kuna
hagejal ei ole kostjaga õnnestunud jõuda kohtuvälisele kokkuleppele nelja ja poole aasta jooksul kinnisasja vabastamiseks, siis palub hageja kohustada kostjat kinnisasi vabastada ja hagejale välja andma. Kostja vabatahtlikust täitmisest keeldumise korral palub hageja kindlaks määrata täitmise viis määrates väljatõstmise täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras, et hageja saaks pöörduda kohtutäituri poole kohtuotsuse sundtäitmiseks.
5.29.09.2017.a. menetlusdokumendis on hageja seisukohal, et kostja esitas 22.09.2017.a eelistungil uue asjaoluna, et on saavutanud hageja esindaja T P’ga kokkuleppe suulise üürilepingu sõlmimiseks. Hageja kostja seisukohaga ei nõustu. T P ei tegutsenud 2011. aasta aprilli lõpus või mai alguses hageja esindajana. Hagejat esindab peadirektor ning kostja poolt väidetud ajal ei olnud Veeteede Ameti peadirektori ülesandeid T P’le määratud. Kostja väidetav suulise üürilepingu sõlmimine oleks olnud vastuolus riigivaraseadusega. Riigivara kasutada andmise oleks käesoleval juhul saanud otsustada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning kasutusleping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis.
6.Hageja ja kostja vahel oli 2011 aastal kohtuvaidlus tsiviilasjas nr 2-11-2445, milles kostja nõudis üürilepingu pikendamist. Kostja osales isiklikult kohtuistungitel. Kohtulahendid on tehtud 26.05.2011.a ja 15.11.2011.a. Lahenditest ei kajastu, et pooled on menetluse ajal sõlminud üles öeldud üürilepingu asemel uue üürilepingu. Hagejal ei saanud olla ühes vaidluses kahte üksteisele vastukäivat seisukohta – kohtus vaidleb vastu enda poolt üles öeldud üürilepingu pikendamise nõudele ning samal ajal enne esimese astme lahendit sõlmib uue üürilepingu. 19.12.2011.a esitas kostja hagejale avalduse uue üürilepingu sõlmimiseks või elamu väljaostmiseks seoses üürilepingu pikendamise nõude rahuldamata jätmisega. Nimetatud avalduses ei maini kostja T P’ga sõlmitud suulist üürilepingut. Hageja kinnitas oma 18.01.2012a. vastuses kostja 19.11.2011.a avaldusele, et poolte vahel on üürisuhe lõppenud ning esitas hagejale nõude eluruumi vabastamiseks hiljemalt 20.06.2012.a. Kostja vastuväited
7.Kostja on esitanud esmase vastuse kohtule 03.08.2017.a. Kostja esitatud hagi ei tunnista. Hagiavaldus tuli kostjale üllatusena. Kostja kasutab Ü kinnistul asuvat elamut oma elukohana ning kostjal puuduvad võimalused välja kolimiseks ja kinnistu vabastamiseks. Kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
8.24.08.2017 kostja vastuses nõustub kostja, et hageja on kinnistu omanikuks. Kostja kasutab kinnistul asuvat hoonet oma eluruumina alates 1987. aastast, kui kostja asus tööle tuletorni komandandina. Kostja ei nõustu, et eluruum on kostja ebaseaduslikus valduses. Kostja on seisukohal, et ta kasutab eluruumi, kas uue üürilepingulise suhte või alternatiivselt tasuta kasutamise suhte alusel. Vaatamata Harju Maakohtu kohtuotsusele 26. maist 2011.a, millega poolte üürisuhet ei pikendatud, on poolte vahel peale kohtulahendi jõustumist tehtud suuline kokkulepe, et kostja võib eluruumi kasutada, ta teeb seal parendusi ja tasub kommunaalteenuste eest. Kostja on tasunud kommunaalteenuste eest. Hageja on kõik kostja maksed ja parendused aktsepteerinud ja vastu võtnud. Kostja on eluruumi olulisel määral parendanud, mistõttu loeb kostja hagejale üüri tasutuks. Hageja on ligemale kuus aastat aktsepteerinud, et kostja kasutab eluruumi oma elukohana.
9.Juhindudes mõistlikkuse põhimõttest, saab hageja käitumist käsitleda loana kostjal eluruumi kasutamiseks. Hageja ei ole kuue aasta jooksul pöördunud kohtusse ega nõudnud kostjalt täiendavat üüri maksmist. Hageja nõustus eluruumi kasutamisega ja sai vastusooritusena eluruumi parendused. Pooled sõlmisid suulise võlaõigusliku lepingu, mille kohaselt oli kostjal õigus hagejale kuuluvat eluruumi kasutada oma eluruumina. Kui kohus leiab, et kostja ei ole parenduste näol üüri tasunud, siis palub kostja tuvastada, et eluruumi kasutas ta tasuta kasutamise lepingu alusel.
10.Kohtu eelistungil 22.09.2017.a asus kostja seisukohale, et hageja ja kostja vahel sõlmiti suuline üürileping 2011 aasta aprilli lõpus, mai alguses. Suulise üürilepingu sõlmis kostjaga hageja esindaja T P. Tegemist ei olnud tasulise lepinguga. See leping sõlmiti 2011 aasta aprilli lõpus, kohtumenetlus käis, hageja esindaja pidas kostjaga läbirääkimisi ja siis sõlmiti uus leping. Kostja pooltkohtule esitatud vastustes ei ole seda märgitud seetõttu, et tegemist on aastate taguse sündmusega ja selle meenutamine on võtnud aega. Kostja jätkas pärast esimese üürilepingu lõppemist ruumide kasutamist, tarbis elektrienergiat. 22.09.2017.a kohtu eelistungil asus kostja seisukohale, et ta loobub tuginemast väidetele selles, et pooled pidasid läbirääkimisi uue üürilepingu sõlmimiseks pärast Harju Maakohtu kohtuotsuse jõustumist.
11.13.11.2017.a kohtuistungil jäi kostja seisukohale, et ta valdab eluruume üürilepingu alusel, alternatiivselt tasuta kasutamise lepingu alusel. Kostja leidis, et kuna ta on pikaaegselt vallanud eluruume ning hageja on seda aktsepteerinud, siis tulenevalt Riigikohtu lahendist 3-2-1-17814, saab asuda seisukohale, et poolte vahel on tekkinud uus lepinguline suhe. Hageja on andnud heakskiidu kostja poolt eluruumide kasutamiseks. Kohtuotsuse põhjendused
12.Kinnistusraamatu registriosa nr * väljavõte tõendab, et Eesti Vabariigile kuulub R tuletorni kinnistu, asukohaga H maakond H vald, K küla, Ü /tl 6-7/. Hageja, Eesti Vabariik (Veeteede Ameti kaudu), kinnisasja omanikuna on õigustatud esitama nõuet AÕS § 80 alusel. Harju Maakohtu kohtuotsusega 26. maist 2011.a jäeti rahuldamata Oksana Serdjuk hagi Eesti Vabariigi (Veeteede Ameti kaudu) vastu üürilepingu pikendamise nõudes /tl 123-128/. 15.11.2011 Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsusega jäeti Harju Maakohtu otsus muutmata /tl 129-133/. Kohtuotsus jõustus 16.12.2011.a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 457 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel. Kohtuotsustega on tõendatud, et poolte vahel varasemalt sõlmitud üürilepingu ülesütlemist kostja ei vaidlustanud ning kohus on jätnud rahuldamata kostja nõude hageja vastu üürilepingu pikendamise nõudes.
13.Pooled vaidlevad, kas kostja kasutab Ü kinnistul asuvaid eluruume üürilepingu alusel, tasuta kasutamise lepingu alusel või valdab kostja eluruume õigusliku aluseta.
14.Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 274 ei sätesta eluruumi üürilepingu kohustusliku vorminõuet. Seega on lubatud suuline üürilepingu sõlmimine. Kostja tugineb vaidluses asjaolule, et poolte vahel sõlmiti uus eluruumi üürileping 2011 aastal pärast seda, kui hageja ütles üles varasemalt sõlmitud üürilepingu. Tõendina on kostja esitanud kostja vande all antud seletuse /tl 169-170/. Kostja seletuse kohaselt kohtus ta T P’ga 2011 aasta aprilli lõpus või mai alguses. T P lubas kostjal jätkata eluruumide kasutamist nii nagu varasemalt. T P kinnitas korduvalt, et kostja võib jätkata Ü kinnistul asuvates eluruumides elamist. Kostja on esitanud tõendina Veeteede Ameti poolt Oksana Serdjukile esitatud elektriarved perioodil oktoober 2014 kuni november 2016 /tl 66-92/ ning konto väljavõtte, kust nähtub kostja poolt elektrienergia eest tasumine /tl 93-94/. Kostja poolt on esitatud kaks Telia Eesti AS arvet teenuste kohta 2017 aasta juunis ja juulis /tl 101-102/ ning konto väljavõtted maksete tegemise kohta Telia Eesti AS-le ning Viasat AS-le /tl 103-104/.
15.Kostja vande all antud seletus ei tõenda, et poolte vahel sõlmiti 2011 aasta aprilli lõpus mai alguses suuline üürileping. Kohtu hinnangul ei ole kostja ütlused usaldusväärsed ega eluliselt usutavad. Kostja on esmakordselt esitanud väited suulise üürilepingu sõlmimisest 22.09.2017.a kohtuistungil. Kostja selgitas, et varasemalt ei avaldanud ta seda käesolevas menetluses, kuna tegemist on aastatetaguse sündmusega ning selle meenutamine on võtnud aega /tl 112/. Kostja on enne 22.09.2017.a. toimunud eelistungit esitanud kohtule kolm menetlusdokumenti, kus ta ei ole tuginenud asjaolule, et poolte vahel sõlmiti 2011 kevadel uus eluruumi üürileping. Kohus leiab, et kui poolte vahel olnuks sõlmitud suuline üürileping kostja poolt väidetud ajal, siis on vähetõenäoline, et kostja ei suutnud seda meenutada alates 14. juulist 2017.a, mil talle toimetati kätte hagi materjalid. Esmase vastuse on kostja kohtule esitanud 03.08.2017.a, teise vastuse 24.08.2017.a ning seisukohad 15.09.2017.a. 2011 toimus menetlus tsiviilasjas nr 2-11-2445, kus Harju Maakohus tegi kohtulahendi 26.05.2011.a. Maakohtu otsusest nähtub, et kohtuistung toimus 06.05.2011.a. Ei ole usutav, et kostja, olles saavutanud väidetava kokkuleppe hageja esindaja T P’ga uue üürilepingu sõlmimises, ei avaldanud seda kohtumenetluses. Ringkonnakohtu kohtuotsusest nähtub, et kohtuistung toimus 26.10.2011.a. Kuna kostja on avaldanud, et üürileping sõlmiti 2011 aprilli lõpus mai alguses, siis hiljemalt 26.10.2011.a kohtuistungil saanuks kostja esitada väited uue üürilepingu sõlmimise kohta.
16.Kostja on 19.12.2011.a pöördunud avaldusega hageja poole uue üürilepingu sõlmimiseks või elamu väljaostmiseks /tl 134-135/. Veeteede Amet on kostja avaldusele vastanud 18.01.2012.a /tl 138/. Avalduses palub kostja, et hageja kaaluks võimalust uue üürilepingu sõlmimiseks ning avalduse nõudena palub kostja, et hageja alustaks temaga läbirääkimisi uue eluruumi üürilepingu sõlmimiseks. Veeteede Ameti vastuse kohaselt otsustab vara kasutada andmise Riigivaraseaduses sätestatud korras Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Samuti on vastuses märgitud, et poolte vahel on üürisuhe lõppenud ning kinnistu palutakse kostjal vabastada hiljemalt 20.06.2012.a. Eeltoodud tõendid kinnitavad kohtu veendumust, et kostja poolt esitatud tõend - menetlusosalise vande all ülekuulamine, ei tõenda poolte vahel üürilepingu sõlmimist 2011 aasta kevadel. Kostja on 19.12.2011.a avaldanud, et poolte vahel puudub kehtiv üürileping. Kostja vande all antud ütlused on vastuolus tema 19.12.2011.a avalduses toodud seisukohtadega.
Kostja on 24.08.2017.a kohtule esitatud vastuses märkinud, et pooled tegid suulise kokkuleppe peale Harju Maakohtu kohtuotsuse jõustumist selle kohta, et kostja võib eluruumi kasutada, kui ta teeb seal parendusi ja tasub kommunaalteenuste eest. Kostja loobus 22.09.2017 kohtuistungil tuginemast asjaolule, et poolte vahel sõlmiti suuline leping pärast kohtulahendi jõustumist /tl 116/, mistõttu kohus ei hinda, kas poolte vahel võidi sõlmida uus leping pärast Harju Maakohtu kohtuotsuse jõustumist.
17.Kostja vande all antud ütlustega ei ole tõendatud poolte vahel üürilepingu sõlmimine 2011 aasta kevadel. TsMS § 5 lg 2 mõttest tulenevalt lasub üürilepingu sõlmimise tõendamine kostjal, kes seda teinud ei ole. Üürilepingu sõlmimise puhul on kostja esile toonud, et kokkuleppe saavutas ta T P’ga. Hinnates kostja 19.12.2011.a avalduses esitatut ning hageja 18.01.2012.a vastust, on tõendatud, et seisuga 18.01.2012.a. ei olnud poolte vahel sõlmitud kehtivat üürilepingut.
18.Kostja ei ole vaidlustanud hageja väiteid selles, et 2011 aasta aprilli lõpus mai alguses ei saanud T. P tegutseda hageja esindajana, kuna selleks ajaks ei olnud Veeteede Ameti peadirektor määranud oma ülesandeid T P’le. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 129 lg 1 järgi teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. TsÜS § 84 lg 1 sätetel tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis annaks aluse järeldada, et T. P’l oli õigus hageja nimel tehinguid teha. Hageja on eitanud mis tahes hilisemat heakskiitu väidetavalt tehingule ning kostja ei ole tõendanud ei lepingu sõlmimist ega ka hageja heakskiitu väidetavalt lepingule.
19.Käesoleva kohtuotsuse punktides 13-18 toodud põhjendustel on kohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud poolte vahel kehtiva üürilepingu olemasolu, mis annaks kostjale õigusliku aluse vallata R tuletorni Ü katastriüksusel paiknevaid eluruume. VÕS § 271 järgi on üürileping tasuline leping. Kostja väidetel on ta üüri tasumise asemel eluruumi olulisel määral parendanud, mille läbi ta loeb hagejale üüri tasutuks. Kuna kohus ei loe tõendatuks, et poolte vahel on sõlmitud pärast hageja poolt üürilepingu ülesütlemist uus üürileping, siis ei oma tähtsust kostja väited, kuidas ta luges üüri hagejale tasutuks.
20.Alternatiivselt leiab kostja, et poolte vahel oli sõlmitud tasuta kasutamise leping. VÕS § 389 sätestab, et asuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. Kasutamist loetakse tasuta kasutamiseks eelkõige siis, kui kasutaja ei ole kohustatud vastusoorituseks. Kostja ei ole tõendanud, et tegemist oli eluruumi tasuta kasutamisega. Kostja enda väidetel kokkuleppe kohaselt pidi ta tegema eluruumis parendusi ja tasuma kommunaalteenuste eest. Hageja on kõik parendused aktsepteerinud. Kostja on üüri tasumise asemel eluruumi olulisel määral parendanud, mille läbi loeb kostja hagejale üüri tasutuks /tl 45-46/. Tasuta kasutamise lepingu puhul peab olema tuvastatav poolte tahe sõlmida tasuta kasutamise leping. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saab järeldada poolte tahet sõlmida tasuta kasutamise leping. Kostja on seisukohal, et parendusi tegi ta olulises määras, mille arvelt ta luges üüri tasutuks. Seega asjaolud, millele kostja ise tugineb välistavad selle, et poolte vahel oli tahe sõlmida tasuta kasutamise leping. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väiteid, et Ü kinnistu puhul on tegemist riigivaraga. Tasuta kasutamise leping on VÕS § 389 tähenduses vormivaba. Samas Riigivaraseaduse (RVS) § 24 lg 1 järgi kasutusleping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis.
Kuna tegemist on erinormiga riigivara puhul, siis kohaldamisele kuuluvad RVS sätted. Kostja poolt tarbitud elektrienergia kasutamise eest tasumist tuleb käsitleda kui tasumist osutatud teenuste eest, mis ei muuda aga kostja poolt õigusliku aluseta valdamist tasuta kasutamise lepinguks ega üürisuhteks. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis annaks aluse kaaluda, mis olid erakordsed asjaolud, et Veeteede Amet oleks andnud kostja kasutada 2011 aastal kohtumenetluse toimumise ja sellele järgnenud ajal Ü kinnistul paiknevaid eluruume, eirates RVS põhimõtteid ja norme. Seetõttu on kohus seisukohal, et kostja väited poolte vahel sõlmitud tasuta kasutamise lepingust on tõendamata.
21.Kostja väidetel ei ole hageja teinud ligi kuus aastat midagi selleks, et kostja eluruumi vabastaks. Tuginedes Riigikohtu lahendile 3-2-1-178-14 leiab kostja, et poolte vahel on tekkinud uus lepinguline suhe seoses eluruumide pikaajalise kasutamisega /tl 169/. Kostja poolt viidatud Riigikohtu lahend ei ole kohaldatav käesolevas vaidluses tõlgenduses, mida kostja väidab. Riigikohus ei ole nimetatud lahendis kujundanud kohtupraktikat, et kui isik pikema aja möödudes ei vabasta eluruumi, mida ta valdab õigusliku aluseta, siis tekib sellest uus lepinguline suhe.
22.Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja ei teinud midagi selleks, et kostja vabastaks hagejale kuuluvad eluruumid. 18.01.2012.a andis hageja kostjale tähtaja eluruumide vabastamiseks. Hageja andis mõistliku tähtaja, et kostja saaks oma elu korraldada – 20. juuni 2012.a. Veeteede Amet on korduvalt pöördunud kostja poole eluruumide vabastamiseks, mis on tõendatud Veeteede Ameti kirjaga 13. oktoobrist 2016 /tl 14/. Seetõttu leiab kohus, et kostja poolt esitatud paljasõnalised väiteid, et hageja ei teinud midagi saamaks eluruumide valdust, ei ole kantud heast usust. Kostja, eirates kõiki hageja poolt antud tähtaegu hagejale kuuluvate eluruumide vabatahtlikuks vabastamiseks, ei ole käitunud heauskselt. 13.10.2016.a. kirjaga andis hageja kostjale järjekordse tähtaja eluruumide vabastamiseks – 30. november 2016.a. Kuna kostja eluruumides ei viibinud, siis lülitas hageja 19.11.2016.a. ruumides välja elektri. Viimane elektriarve on hageja poolt kostjale esitatud seisuga 30.11.2016.a. /tl 92/. Kostja konto väljavõttest nähtub, et alates jaanuarist 2017 on kostja tasunud hagejale elektri eest ning hageja on raha kostjale tagastanud. Hageja on maksekorralduste selgitustesse märkinud, et raha tagastatakse, kuna on vale laekumine /tl 9394/. Nimetatud tõend kinnitab, et kostja, vaatamata hageja korduvatele nõudmistele eluruum vabastada, on kasutanud oma ebaseadusliku valduse põlistamiseks erinevaid võimalusi, näitamaks, et justkui toimub eluruumide valdus õiguslikul alusel. Kostja poolt esitatud tõendid Telia AS arved ja konto väljavõtted, mis tõendavad tasumist Telia Eesti AS-le ja Viasat AS-le, ei tõenda samuti, et kostja valdab eluruume õiguslikul alusel. Viasat AS puhul ei nähtu konto väljavõttest, milliste teenuste eest on tasutud ning millisel aadressil teenust tarbitakse. Telia Eesti AS arvete puhul on näha, et arved on esitatud teenuste tarbimise eest Ü kinnisasjal juunis ja juulis 2017a. Teenusena on märgitud internetitelefoni kuutasu ja seadme üüri kuutasu. Hageja on alates jaanuarist 2017 kostjale tagastanud maksed elektrienergia eest muu hulgas selgitustega leping lõpetatud, raha tagastatud. Kostja valdab hagejale kuuluvat kinnisasja õigusliku aluseta ning kui ta on tarbinud ruumides teenuseid, siis tulebki kostjal tarbitud teenuste eest tasuda, kuid esitatud arved ei tõenda, et kostja valdus on õiguspärane.
Esitatud tõenditest nähtub, et hageja on aastate jooksul korduvalt püüdnud kostjaga jõuda kohtuvälisele kokkuleppele eluruumide vabastamiseks, kuid kostja on hageja palveid eiranud. Kohus leiab, et hagejale ei ole etteheidetav kohtusse pöördumine juulis 2017 so ligi viis ja pool aastat pärast kohtulahendi jõustumist, millega poolte vahel sõlmitud üürilepingut ei pikendatud, et nõuda R tuletorni kinnistul paikevad eluruumid välja kostja ebaseaduslikust valdusest. Hageja soov asja lahendamiseks kohtuväliselt ei saa olla etteheidetav ning see ei anna kostjale õigust asuda seisukohale, et õigusliku aluseta valdus on aja jooksul muutunud õiguslikul alusel põhinevaks valduseks.
23.Kohus on tuvastanud, et kostjal puudub hagejaga kehtiv eluruumide üürileping või tasuta kasutamise leping. Kohtule esitatud asjaoludest ei ole tuvastatav, et kostja valdaks R tuletorni kinnistul Ü katastriüksusel olevaid eluruume mõnel muul õiguslikul alusel. AÕS § 80 lg 1 sätestab, et vindikatsiooninõude aluseks on eeldus - omanikule kuuluvat asja vallatakse ilma õigusliku aluseta. Eesti Vabariik on R tuletorni kinnistu omanikuks. Seega on täidetud mõlemad eeldused nõudeõiguse teostamiseks. Nõudena on hageja palunud kohustada kostjat anda hagejale välja R tuletorni kinnisasja Ü katastriüksuse valdus ja nõuda kinnisasi kostja valdusest välja hageja valdusesse. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väiteid, et ta faktiliselt valdab hagejale kuuluvat kinnistut ning hageja kinnistul on kostja vara. Hageja poolt kinnistul asuvatele hoonetele paigaldatud tabalukkude eemaldamine on tuvastatud 10.01.2017. Kostja asjad hagejale kuuluval kinnistul takistavad hageja valdust. Hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuna kostja ei ole vabatahtlikult valdust üle andnud ning kostjal puudub õiguslik alus valduseks. Kohus rahuldab hageja nõude AÕS § 80 alusel.
24.Hageja on palunud kindlaks määrata kohtuotsuse täitmise viis. Kohustuse vabatahtliku täitmata jätmise korral palub hageja määrata kohtuotsuse täitmise viisiks kostja suhtes väljatõstmine koos talle kuuluva varaga täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. TsMS § 445 lg 1 järgi kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. TsMS § 461 lg 1 kohaselt kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist ning sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et otsus täidetakse sissenõudja avalduse alusel. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 järgi täidetakse TMS alusel nõudeid, mis tulenevad jõustunud kohtuotsusest tsiviilasjas. Kinnisasja väljaandmise nõuet reguleerib TMS § 180. Kohus leiab, et hageja nõue määrata kohtuotsuse täitmise viisiks kostja suhtes väljatõstmine koos talle kuuluva varaga on kooskõlas TMS-ga ning kuulub rahuldamisele.
25.Haldusreformist tulenevalt oli kostja aadress enne haldusreformi H maakond, H vald, K küla, Ü ning haldusreformijärgne aadress on H maakond, H vald, K küla, Ü. Seega tuleb kohustada kostjat andma hagejale välja R tuletorni kinnisasja, asukohaga H maakond, H vald, K küla, Ü, valdus.
26.Hageja on 13.07.2017 kohtule esitatud hagis märkinud hagi hinnaks 3 500 eurot. Kohus nõustub esitatud hagi hinnaga tulenevalt TsMS § 132 lg 1, lg 1 1, lg 4 p 3. Menetluskulude jaotus
27.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis menetluskulud jäävad täies ulatuses kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.