lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-5673/43

Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-5673/43
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1929
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 163 lg 1, 2Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 168 lg 6Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 174 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 169 lg 1Menetluse venimisest tingitud menetluskuludTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 436Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-15-5673/31Pärnu Maakohus Paide kohtumaja02.06.2017

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts Kiviõli Soojus10245027(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Reet Allikvere, Indrek Parrest, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. november 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-5673

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi Kiviõli Soojus hagi HH vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 02. juuni 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

HH apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

0 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Aktsiaselts Kiviõli Soojus (registrikood 10245027), lepinguline esindaja Anne Talviste Kostja: HH (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Killu Kool

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Tühistada Pärnu Maakohtu 02. juuni 2017 otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jaotada menetluskulud teisiti. Muus osas on maakohtu otsus jõustunud.
2.Jätta maakohtus kantud menetluskulud 81% ulatuses hageja ja 19% ulatuses kostja kanda.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
VÕS § 1018 lg 1Käsundita asjaajamise mõiste
Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
4.1.Hagi rahuldada osaliselt.
4.2.Mõista HH-lt välja AS Kiviõli Soojus kasuks perioodil 31.05.2013-28.02.2015 soojuse eest esitatud arvete alusel võlg 1463,62 eurot.
4.3.Mõista HH-lt välja AS Kiviõli Soojus kasuks viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt (1463,62 eurot) alates 26.03.2015 kuni selle kohase täitmiseni.
5.Jätta kõik maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud 81% ulatuses hageja ja 19% ulatuses kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktsiaselts Kiviõli Soojus esitas 14.04.2015 Pärnu Maakohtule hagi HH vastu põhivõla 7438 euro, seisuga 14.04.2015 sissenõutavaks muutunud viivise 33,26 euro ja viivise alates 15.04.2015 kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja alates 01.11.2006 Kiviõlis Keskpuiestee 46-20 asuva korteriomandi omanik. Hageja on võrguettevõtjana elamut, sh kostja korteriomandit kütnud ja esitanud korteriomanikele, sh kostjale selle eest arveid. Kostja ei ole alates 31.10.2007 arveid tasunud. Kostja võlg hageja ees on kokku 7438 eurot, milleks on mõistlik tasu käsundita asjaajamise eest.
3.Hagejal on õigus viivisele alates viimase arve sissenõutavaks muutumisest 26.03.2015 kuni hagi esitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ja sealt edasi kuni võla tasumiseni. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Vastuse kohaselt on hageja nõue perioodi 31.10.2007-31.12.2013 eest tõendamata. Tõenditena on esitatud arved ainult perioodi 01.01.2014-28.02.2015 eest. Kostjale neid arveid esitatud ei ole ja ilmselt on need koostatud tagantjärele.
6.Kostja ei nõustu arvetel oleva kirjega 1. „Arvelduse teenustasu 1 EUR (elanik)“. See kulu on soojuse piirhinna sees, st tegemist on topelt arvestatud kuluga. Kostja ei nõustu arvetel nr 68195, 70029, 72146 ja 74335 märgitud kuluga „Soojusenergia soojavee varustamiseks“. Kuna kostja korterit ei kasutata, ei ole seal tarbimist.
7.Kaugkütteseaduse (KküteS) kohaselt peaks korterelamul olema küttevõrguga liitumiseks sõlmitud liitumisleping. Hageja ei ole tõendanud, et ta ei ole sõlminud liitumislepingut elamut hallanud OÜ-ga Kiviõli Kinnisvarahooldus või hiljem moodustatud korteriühistuga. Hageja tugineb ebaõigesti käsundita asjaajamise regulatsioonile. Käsundita asjaajamise välistab leping.
8.Hageja ei tõendanud VÕS § 1018 lg 1 sätestatud eeldusi nõude esitamiseks, muu hulgas seda, et midagi oleks tehtud kostja kasuks. Hageja kohaldab käsundita asjaajamise sätteid olukorras, kus ta oli soojuse tarbimisest teadlik, kuid ei ole alates 01.11.2006 teinud kostjale

võimalikuks soojuse ostu-müügilepingu sõlmimist. Kümme aastat ilma lepingut sõlmimata soojuse müümine on kostjale kahjulik asjaajamise viis ega ole kooskõlas tema huvidega.

9.Kõik enne 14.04.2013 tekkinud hageja nõuded on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi aegunud ja need tuleb jätta rahuldamata.
10.10.04.2017 menetlusdokumendis võttis kostja hagi õigeks 1463,62 euro suuruses. Esimese astme kohtu otsus
11.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks perioodil 31.05.201328.02.2015 soojuse eest esitatud arvete alusel välja 1463,62 eurot ning viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt alates 26.03.2015 kuni selle kohase täitmiseni. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
12.Otsuse kohaselt ei ole vaidlust selle üle, et kostja on 01.11.2006 kantud kinnistusraamatusse Kiviõli Keskpuiestee 46-20 korteriomandi omanikuna ja hageja on võrguettevõtjana elamut asukohaga Kiviõli Keskpuiestee 46, sh kostjale kuuluvat korteriomandit varustanud soojaga.
13.Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitusele tõendanud ega teinud usutavaks, et ta ei olnud lepingust või seadusest tulenevalt kohustatud elamut, sh kostja korterit soojaga varustama. Asja materjalid viitavad sellele, et elamut hallanud Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ-l pidi olema hagejaga mingi kokkulepe seoses kortermaja soojaga varustamise ja sooja eest tasumise korraga. Selle kohta, kuidas on soojaenergiaga varustamine ja selle eest tasumine reguleeritud pärast korteriühistu moodustamist, ei ole tõendeid esitatud. Seega ei ole käsundita asjaajamise eeldused tehtud usutavaks ja vastav regulatsioon ei kohaldu.
14.Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Kuna hagi esitati kohtule 14.04.2015, on aegunud nõuded, mis muutusid sissenõutavaks enne 14.04.2012.
15.Kostja tunnistas menetluses hageja nõuet summas 1463,62 eurot, st võttis hagi selles osas sisuliselt õigeks. Hagi kuulub seetõttu seoses hagi õigeksvõtuga osaliselt rahuldamisele. Hagejal on õigus nõuda viivist, arvestades, et viimase arve tasumise tähtaeg oli 25.03.2015, alates 26.03.2015 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Muus osas jääb hagi tõendamatuse tõttu rahuldamata.
16.Seoses hagi osalise rahuldamisega ja arvestades vaidluse sisu ning menetluse käiku on põhjendatud jätta poolte menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 kohaselt täielikult nende endi kanda. Apellatsioonkaebus
17.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles jäeti menetluskulud täies ulatuses poolte endi kanda ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta vastavalt hagi rahuldamise proportsioonile 81% menetluskuludest hageja kanda ja 19% kostja kanda. Apellatsioonimenetluse kulud palub kostja jätta hageja kanda.
18.Kaebuse kohaselt kohaldas kohus ebaõigesti menetlusõiguse norme, mis tõi kaasa ebaõige lahendi tegemise. Kohus jättis kaalumata vaidluse sisu ja menetluse käigu ning põhjendamata, miks jäävad kulud poolte endi kanda.
19.Kohus jättis kaalutlusõiguse teostamisel arvestamata olulised ja asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud. Hageja tugines hagiavalduses ja kogu menetluse vältel käsundita asjaajamise sätetele. Kohus jättis hagi nimetatud sätete alusel rahuldamata, kuna hageja

nõue oli tõendamata ja osaliselt aegunud. Maakohus rahuldas hagi osaliselt seetõttu, et kostja võttis hagi selles osas sisuliselt õigeks. Kuna hagi jäi muus osas rahuldamata, on põhjendamatu jätta kulud poolte enda kanda.

20.Kohus jättis arvestamata, et kostja sai nõude aluseks olevatest arvetest ülevaate ja kujundada oma seisukoha alles pärast seda, kui hageja need lõpuks 26.05.2016 kohtule esitas. Seetõttu sai kostja hageja nõuet osaliselt tunnistada alles oma lõplikes seisukohtades. Kuna kostja võttis hagi osaliselt õigeks, tuli menetluskulude jaotamisel kohaldada TsMS § 168 lg-t 6. Tõendite hilisema esitamisega põhjustas hageja menetluse venimise ja kostjale täiendavad kulud (TsMS § 169 lg 1). Tõendatud ei ole hageja väide, et ta on enne kohtusse pöördumist esitanud nõudeid kohtuväliselt.
21.Kohus jättis tähelepanuta kostja seisukoha, et menetluskulud tuleb jaotada TsMS § 163 lg 1 ja § 168 lg 4 ( kostja pidas silmas § 168 lg-t 6) alusel võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohus ei selgitanud, miks ta kostja seisukohaga ei arvesta.
22.Arvestades tsiviilasja asjaolusid, ei ole kostja oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks ulatuses, milles hagi jäeti rahuldamata. Kohaldada oleks võinud TsMS § 163 lg-t 2, kuna kostja pakkus lõplikus seisukohas lahendust, mille maakohus ka tegi. Kohus rikkus menetluskulude jaotamisel diskretsiooniõigust. Kui hagi rahuldamata ja rahuldatud osa suurusjärk on oluliselt erinev, tuleb seda kulude jaotuse üle otsustamisel arvestada. Vastus apellatsioonkaebusele
23.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles kohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1463,62 eurot ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt alates 26.03.2015 kuni selle tasumiseni. Kohtuotsus on selles osas jõustunud.
25.Kohtuotsus on vaidlustatud osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
26.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega jaotab menetluskulud teisiti.
27.TsMS § 163 lg-st 1 tuleneva üldreegli kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades. Samas on kohtul õigus jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seega võimaldab TsMS § 163 lg 1 jätta menetluskulud ka poolte endi kanda, kuid sellist otsustust tuleb kohtul põhjendada. Kohtul tuleb TsMS § 163 lg 1 kohaldamisel tagada, et menetluskulude jaotus oleks õiglane.
28.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et praegusel juhul ei ole maakohus põhjendanud, milliste asjaolude alusel pidas kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus märkis üksnes üldsõnaliselt, et arvestab vaidluse sisu ja menetluse käiku. Mida maakohus seejuures silmas pidas, ei ole otsuses märgitud. Sellega rikkus maakohus TsMS § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8.
29.Kohtul tuleb mitme erineva kulude jaotamise võimaluse vahel valides arvestada muu hulgas nõude rahuldamise ja rahuldamata jätmise proportsiooniga (vt ka Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-18-17 p 17, nr 3-2-1-87-13 p 17, 11.06.2014 nr 3-2-1-40-14 p 34). Hagi rahuldamise proportsioon ei pruugi olla siiski määrav, kui menetluses esineb asjaolusid, mis annaks alust menetluskulude teistsuguseks jaotamiseks. Praeguses asjas selliseid asjaolusid ringkonnakohtu hinnangul ei ole.
30.Kuigi hageja esitas kostjale kompromissiettepaneku, millele ta ka apellatsioonkaebuse vastuses viitab, ei saa seda käesolevas asjas menetluskulude jaotamisel arvestada. TsMS § 163 lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Hageja pakutud kompromissi kohaselt oli ta nõus loobuma viivisenõudest ja kostja pidi tasuma põhivõla 7438 eurot (I kd lk 195). Nimetatud summa ei vasta hagi rahuldamise ulatusele. Kostja kompromissi ei pakkunud.
31.Ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu TsMS § 168 lg 6 kohaldamisele, nagu kostja soovib, sest ta ei võtnud hagi kohe õigeks. Iseenesest on õige, et hageja ei esitanud koos hagiavaldusega kohtule enamikku arvetest ja ta tegi seda alles 26.05.2016, kui kostja oli juhtinud nende puudumisele tähelepanu. Asja materjalist nähtub, et need arved tehti kohtu eksimuse tõttu kostjale nähtavaks alles 08.11.2016 (I kd lk 186). Kostja kinnitas nende kättesaamist 21.11.2016, st viivitusega (I kd lk 187) ja võttis hagi osaliselt õigeks alles 10.04.2017 menetlusdokumendis (II kd lk 25). Seega põhjustas menetluse venimist nii hageja kui ka kostja tegevusetus, mistõttu ei kuulu ka TsMS § 169 lg 1 kohaldamisele.
32.Hageja põhinõue oli 7438 eurot, millest maakohus rahuldas kostja poolt hagi osalise õigeksvõtmise tõttu 1463,62 eurot. Muus osas oli kohtu hinnangul hagi aegunud või tõendamata. Hagi jäi 81 % ulatuses rahuldamata. Kuna hageja kohtuotsust ei vaidlustanud ja see on hagi osalise rahuldamise osas jõustunud, ei saa ta käesolevas apellatsioonimenetluses tugineda väidetele, et ta maakohtu otsuse põhjenduste ja seisukohtadega ei nõustu ning hagi esitamine hagetud summas oli õigustatud. Ringkonnakohus jätab hageja sellekohased väited tähelepanuta.
33.Ringkonnakohus arvestab asjaolu, et hagi rahuldatud ja rahuldamata osad on oluliselt erinevad. Seetõttu on õiglane jaotada menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
34.TsMS ei näe ette võimalust jaotada menetluskulusid poolte vahel kaebuse rahuldamise ulatusest lähtudes. Ka sellisel juhul tuleb lähtuda TsMS §-st 163, st hagi osalisest rahuldamisest (vt Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-19-13 p 16, nr 3-2-1-18-17 p 18). Seetõttu jätab ringkonnakohus nii maakohtus kui ka apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 81% ulatuses hageja kanda ja 19% ulatuses kostja kanda.
35.Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks TsMS § 174 lg 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere

Indrek Parrest

Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja