lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-123016/29

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 13.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-123016/29
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1681
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 30 lg 1VõlatunnistusTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselVÕS § 1028Kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alused

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. november 2017, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-123016

Tsiviilasi

T.P. hagi J.K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

990 eurot

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 21. juuni 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T.P. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

24. oktoober 2017

Menetlusosalised ja nende

Apellant (hageja): T.P. (isikukood XXXX), esindaja Monica Meristo-Dmitrijev Vastustaja (kostja): J.K. (isikukood XXXX)

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada apellatsioonkaebus ja tühistada Viru Maakohtu 21. juuni 2017 otsus ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
2.Välja mõista J.K. lt T.P. kasuks 990 eurot.
3.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus J.K. kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus määrusega pärast käesoleva otsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
1.T.P. (hageja) esitas 5. oktoobril 2016 maksekäsu kiirmenetluse avalduse J.K. (kostja) vastu 1000 euro väljamõistmiseks. Hageja esindaja teatas
15.novembril 2016 kohtule nõude osalisest tasumisest summas 10 eurot. Seoses 21. novembril 2016 esitatud vastuväitega jätkus asja lahendamine hagimenetluse korras. Hagiavalduse kohaselt võttis kostja 12. novembril 2014 hagejalt laenu 1000 eurot ja kohustus selle tagastama 31. detsembriks 2015. Kostja kinnistas oma allkirjaga laenu saamist ja tagastamise kohustust. Maksekäsu kiirmenetluse käigus on laenust tasutud 10 eurot. Vastuseks kostjale selgitas hageja, et kostja on võtnud laenu ka Tarka ja Pere OÜ-lt ning ajab laenud omavahel segamini. Hageja palub kostjalt välja mõista 990 eurot ja lisanduva viivise.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja selgituste kohaselt laenas kostja 12. novembril 2014 hagejalt 1000 eurot, lubades selle tagasi maksta 31. detsembril 2015. Võla tagastamiseks jäi hagejale kostja pangakaart koos koodidega, et hageja saaks kostja pensioni laekumisel laenatud summa tagasi võtta. Pangakonto väljavõttest perioodil 1. jaanuar kuni 31. detsember 2015 nähtub, et pangakaardilt on sularaha välja võetud järgnevalt: 5. jaanuar 2015 – 295 eurot, 5. veebruar 2015 – 260 eurot, 5. märts 2015 – 295 eurot, 2. aprill 2015 – 315 eurot, kokku 1165 eurot. Kuna hageja kostjale pangakaarti ei tagastanud, lasi kostja pangakaardi blokeerida ja tellis uue pangakaardi. Pangakonto väljavõttest nähtub ka see, et kostja tasub ostude eest pangakaardiga, mitte ei võta pensioni igakuiselt välja. Kostja viibis haigestumise tõttu alates
17.juunist 2015 kuni 30. novembrini 2015 Tapa Haigla ööpäevaringsel hooldusteenusel ning viibib alates 1. detsembrist 2015 Lepna Ühiskodus hooldusteenusel.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus jättis 21. juuni 2017 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus tuvastas, et poolte suhe ei tekkinud mitte laenulepingu, vaid võlatunnistuse alusel. Vaidlus puudub selle üle, et hageja andis kostjale 1000 eurot laenu, kostja andis võlatunnistuse ning et kostjal tekkis 1000 euro tagastamise kohustus. Hagi rahuldamiseks pidi hageja tõendama nii kostjal hagejale kuuluva äriühinguga Tarka ja Pere OÜ-ga väidetavalt sõlmitud laenulepingu alusel kohustuste tekkimise kui ka kostja pangakaardiga võetud vahendite

väidetavalt äriühinguga sõlmitud laenukohustuste täitmiseks kandmise fakti. Hageja ei ole vaatamata kohtu nõudmisele nimetatud asjaolusid tõendanud, mistõttu asus maakohus seisukohale, et kostja pangakaardiga võetud rahalised vahendid on läinud 12. novembri 2014 võlatunnistuse alusel hageja ees tekkinud kohustuste katteks. Kostja ei ole teise võlasuhte olemasolu omaks võtnud. Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt on perioodil 5. jaanuar 2015 kuni 2. aprill 2015 kontolt välja võetud sularaha kokku 1155 eurot. Samuti on hageja kinnitanud, et kostja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud täiendavalt 10 eurot. Kostja on seega täitnud võlatunnistusega võetud kohustused, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 21. juuni 2017 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada, välja mõista kostjalt hageja kasuks 990 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt pole ühtegi tõendit, et hageja oleks võtnud kostja kontolt välja raha. See on kostja paljasõnaline väide. Olemas on võlakiri, millega kostja tõendab laenu võtmist. Asjaolu, et kostja tasus kohtumenetluse ajal 10 eurot, näitab, et kostja tunnistab võlga.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning taotles asjas menetluse lõpetamist seoses kaebuse esemeks oleva võlgnevuse tasumisega ja menetluskulude hageja kanda jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 21. juuni 2017 otsus tuleb materiaal- ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 990 eurot. Menetluskulud jätab ringkonnakohus kostja kanda. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
7.Maakohus kvalifitseeris hageja nõude esitatuks VÕS § 30 lg 1 alusel. Maakohtu poolt tuvastatu, et hageja nõude aluseks olev poolte vaheline suhe ei ole tekkinud mitte laenulepingust, vaid see on tekkinud võlatunnistuse alusel, ei ole kooskõlas poolte poolt esitatud asjaoludega ega põhjendatud. Ringkonnakohus selgitab, et VÕS § 30 reguleerib üksnes konstitutiivset võlatunnistust ehk sellist võlatunnistust, millega luuakse iseseisev kohustus. Poolte tahet luua just konstitutiivne võlatunnistus peab tõendama pool, kes võlatunnistuse konstitutiivsusele tugineb, reeglina võlausaldaja. Kahtluse korral tuleb võlatunnistus lugeda deklaratiivseks (Riigikohtu 24. aprilli 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p-d 13 ja 17; 7. märtsi 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-09, p 12; 17. jaanuari 2012 otsus nr 3-2-1-146-11, p 10; 2. aprilli 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13, p 36). Deklaratiivse võlatunnistusega ei looda iseseisvat kohustust, mis tähendab, et deklaratiivne võlatunnistus on seotud põhikohustusega. Maakohus on kostja allkirjastatud dokumenti (tl 28), milles kostja tunnistab laenu võtmist ja laenu tagastamise kohustust, käsitlenud konstitutiivse võlatunnistusena. Samas ei nähtu maakohtu otsusest põhjendusi, kuidas maakohus sellise järelduseni jõudis. Ringkonnakohus selgitab, et selleks, et teha kindlaks, kas pooled on sõlminud konstitutiivse või deklaratiivse võlatunnistuse, tuleb poolte tahteavaldusi ja kokkulepet tõlgendada. Kuigi hageja on hagiavalduses viidanud VÕS § 30 lg-le 1 hagi rahuldamise õigusliku alusena, on ta samas tuginenud nõude alusena poolte vahel sõlmitud laenulepingule. Ringkonnakohus on seisukohal,

et hageja ei ole soovinud võlatunnistusega luua uut iseseisvat ja sõltumatut nõudealust (abstraktsioonitahe) ja see ei nähtu expressis verbis võlatunnistusest. Seetõttu tuleb võlatunnistus lugeda deklaratiivseks. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et olukorras, kus maakohus luges võlatunnistuse konstitutiivseks, ei saanud maakohus jätta hagi rahuldamata tuginedes kostja hagivastuses esitatud vastuväidetele. Nimelt pidanuks kostja sellisel juhul võlast vabanemiseks esitama vastuhagi ja nõudma võlatunnistuse tagastamist alusetu rikastumise sätete järgi (VÕS § 1028 jj), tuginedes sellele, et kohustus on ära langenud (vt Riigikohtu 24. aprilli 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 13; 17. jaanuari 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-11, p 10; 6. veebruari 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11, p 21; 28. jaanuari 2015 otsus tsiviilasjas nr 32-1-148-14, p 18).

8.Deklaratiivse võlatunnistuse tagajärjeks on, et võlgnik loobub võimalikest vastuväidetest võlale, millega lihtsustatakse võla sissenõudmist (Riigikohtu 18. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-13, p 24; 10. detsembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 23;
12.märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-14, p 12). Samuti on sellise võlatunnistuse tagajärjeks tõendamiskoormuse ümberjagamine, mis tähendab, et võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse (Riigikohtu
10.detsembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 23; 6. veebruari 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11, p 21; 12. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-14, p 12).
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jaganud valesti tõendamiskoormuse, leides, et hageja pidi hagi rahuldamiseks tõendama Tarka ja Pere OÜ-ga väidetavalt sõlmitud laenulepingu alusel kohustuse tekkimise ja selle, et kostja pangakaardiga võetud vahendid läksid väidetava laenulepingu täitmiseks. Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole ka hagejale selgitanud nimetatud asjaolude tõendamise vajadust, kuigi heidab hagejale ette tõendamiskoormuse täitmata jätmist vaatamata kohtu nõudmisele (maakohtu otsuse p 15). Maakohtu menetluses ja ringkonnakohtu istungil kostja ei ole eitanud, et ta on hageja käest 1000 eurot laenu saanud ja võlakirja allkirjastanud. Hageja on võlatunnistuse esitamisega tõendanud laenukohustuse olemasolu ning kostja pidi, arvestades tema vastuväiteid hagi rahuldamata jätmiseks, tõendama, et võlatunnistusega tunnistatud kohustus on laenu tasumisega lõppenud. Kostja vastuväide seisneb selles, et ta on laenu ära tasunud, kuna andis enda pangakaardi 2015. aastal hageja kasutusse ja hageja võttis kostja pangakontolt mitme kuu vältel välja kokku 1165 eurot. Selle tõendamiseks on kostja esitanud enda pangakonto väljavõtte perioodil 1. jaanuar 2015 kuni 31. detsember 2015 (tl 58) ja võrdluseks ka pangakonto väljavõtte perioodil 1. jaanuar 2016 kuni 31. detsember 2016 (tl 59). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa üksnes kostja pangakaardi väljavõttest ja asjaolust, et 2016. aastal ei ole kostja pensionit selle laekumisel sularahas välja võtnud, järeldada, et 2015. aasta esimeses pooles oli kostja pangakaart hageja käes. Hageja on menetluses vastu vaielnud, et kostja on laenu tagasi maksnud, v.a 10 eurot, mis kostja tasus maksekäsu kiirmenetluse ajal. Ringkonnakohtu istungil hageja avaldas, et kostja pangakaart on tema käes olnud, kuid see oli ajal, mil kostja oli võlgu Tarka & Pere OÜ-le. Sellega ei ole aga tõendatud, et pangakaart oli hageja käes 2015. aastal, ja et hageja võttis pangakaardiga kostja pangakontolt välja sularaha vaidlusaluse laenu tagasimaksmise kohustuse täitmiseks. Kostja avaldas ringkonnakohtule, et pangakaardi üleandmist hagejale nägi pealt tema elukaaslane, kes on surnud. Muid tõendeid kostjal hagejale pangakaardi üleandmise kohta kohtule esitada ei ole. Seega ei ole asjas tõsikindlalt tõendatud kostja väide, et võlakirjas tunnistatud laen on kostja poolt hagejale tagasi makstud.

Apellatsioonkaebuses palub hageja rahuldada hagi 990 euro väljamõistmiseks, millise ulatuses kuulub hagi rahuldamisele. Viivise väljamõistmist hageja apellatsioonkaebuses ei taotle.

10.Ringkonnakohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et juhul, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kuna maakohus ei määranud kindlaks hageja menetluskulusid, määrab maakohus hageja menetluskulud kindlaks TsMS § 174 lg 4 alusel pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et TsMS § 174 lg-id 3 ja 5 ei ole mõistlik tõlgendada koostoimes selliselt, et kõrgema astme kohus peab kindlaks määrama ka alama astme kohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse olukorras, kus ta muudab alama astme kohtu otsust sel määral, et sellega kaasneb menetluskulude jaotuse muudatus, või teeb ise uue, osaliselt või täielikult vastupidise otsuse (Riigikohtu 20. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 22).

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja