Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-17-11082

Lõpetada tsiviilasja nr 2-17-11082 menetlus Uxxxx Lxxxxxx hagis Gela OÜ vastu töötaja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivuse tuvastamise, TÖR kande muutmise ning töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise saamise ning viivise nõuetes ja Gela OÜ vastuhagis Uxxxx Lxxxxxx vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühiseks tunnistamise, kahju hüvitamise ja viivise nõuetes.

Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Menetluse käik Gela OÜ esitas kohtule 20.07.2017 avalduse töövaidlusasja 4-1/1264/17 läbi vaatamiseks hagimenetluses. Tsiviilasja numbriks sai 2-17-11082. Uxxxx Lxxxxx esitas kohtule 20.07.2017 avalduse töövaidlusasja 4-1/1100/17 läbi vaatamiseks hagimenetluses. Tsiviilasja numbriks sai 2-17-11089. Kohus võttis menetlusse ja liitis 16.08.2017.a määrusega mõlemad avaldused ning määras tsiviilasja numbriks 2-17-11082 ning luges põhihagejaks Uxxxx Lxxxxxx. Hagimenetluses jäi hageja, Uxxxx Lxxxxx esitatud nõuete juurde ja vaidles vastu vastuhagi nõuetele. Pooled saavutasid 02.11.2017 toimunud kohtuistungil kompromissi, mis on protokollitud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

2-17-11082 Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. TsMS § 661 lg 4 alusel on see võimalik, seega ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kohus määrab menetluskulude jaotuse vastavalt poolte kokkuleppele. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.