Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Määruse tegemise aeg ja koht
6. november 2017. a, Tartu
Tsiviilasja number
2-17-12298
Tsiviilasi
OÜ Kalma Kaubandus hagi Andrey Ulukhaniyantsi, Natalja Uluhanjantsi ja Aleksandr Uluhanjantsi vastu tehingute kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 21. augusti 2017 määrus hagi tagamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Andrey Ulukhaniyantsi, Natalja Uluhanjantsi ja Aleksandr Uluhanjantsi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitajad:
Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord
Määrus ei ole Riigikohtule edasikaevatav.
ette võimalust äriühingu osalusele ja hooneühistu liikmesusele eelmärke kandmist, on sellise vara tagasivõitmise hagi tagamise ainsaks kohaseks abinõuks vara käsutamise keelamine (arest), mistõttu palub hageja arestida kostjale II kuuluv OÜ Kramsin osa nimiväärtusega 2556 eurot ja hooneühistu „Kaunase Keskus“ liikmesus nr 123 ning keelata kostjal II osa ja liikmesuse käsutamine. Keelumärke seadmine on poolte huvide kaalumise vajadust arvestades proportsionaalne, kuna ei takista kostjate igapäevast elu ega vara tavapärast kasutamist.
Määruskaebuse kohaselt ei ole hageja nõue õiguslikult perspektiivikas (TsMS § 371 lg 2, § 423 lg 2). Maakohus ei ole hageja nõude õiguslikku perspektiivikust sisuliselt hinnanud. Hageja nõuab kostjate vahel tehtud tehingute kehtetuks tunnistamist tagasivõitmise korras TMS §-de 189 ja 190 alusel. Kuna hagejal ei ole kostjate vastu täitedokumenti ega sissenõutavaks muutunud nõuet ning hageja ei ole kostjate suhtes sissenõudja, ei ole käesolevas asjas vaidlustatud tehingute tagasivõitmine TMS § 187 lg 1 alusel õiguslikult võimalik. Kuigi hageja on esitanud hagi TsMS § 369 alusel enne nõude sissenõutavaks muutumist, ei muuda see hagi õiguslikult perspektiivikaks. Kuna hageja esitas hagi tehingute tagasivõitmiseks omamata kostjate vastu täitedokumenti, ei ole hagejal nõuet, mille täitmist ta saaks TsMS § 369 alusel enne nõude sissenõutavaks muutumist nõuda. Seega ei ole hageja nõude rahuldamine võimalik ka TsMS § 396 alusel. TsMS § 369 esimese lause sõnastusest tulenevalt on see säte kohaldatav hagile, milles hageja nõuab kostjalt kohustuse täitmist (sooritushagi). Kuna tehingu tagasivõitmise hagiga ei nõua hageja kostjalt kohustuse täitmist, vaid õigussuhte ehk õigusliku olukorra ümberkujundamist (kujundamishagi), ei ole TsMS § 369 hageja nõude suhtes kohaldatav. Hageja on esitanud hagi tagamise avalduses eksitava väite, et tulevaseks nõudeks, mille täitmiseks enne sissenõutavaks muutumist on hageja käesolevas asjas hagi esitanud, on hageja nõue kostja vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumisest tuleneva kahju hüvitamiseks. Hageja ei esitanud käesolevas asjas kostjate vastu kahju hüvitamise nõuet, vaid tehingute tagasivõitmise nõude. Hageja esitas kostjate vastu kahju hüvitamise nõude tsiviilasjas nr 2-17-11644, milles on hageja hagi Tartu Maakohtu 07.08.2017 määrusega tagatud. Kui kohus leiab hagi tagamise menetluses, et hagil ei ole selle õigusliku perspektiivituse tõttu edulootust, võib kohus teha ka määruse hagi menetlusse võtmisest keeldumise või läbi vaatamata jätmise kohta TsMS § 371 lg 2 või § 423 lg 2 järgi (Riigikohtu 20.03.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-135-12, p 12).
Eksitavad on kostjate väited, et tagasivõitmise hagi esitamiseks TsMS § 369 tähenduses peab hagejal olema kostja vastu täitedokument. Tagasivõitmise nõude puhul tuleb eristada nõudeõiguse tekkimist ja selle sissenõutavaks muutumist. Tagasivõitmise nõudeõigus tekib võlgniku poolt tagasivõidetava (kahjustava) tehingu tegemisest (s.o vara väljakantimise hetkest). Tagasivõitmise nõue muutub sissenõutavaks TMS § 187 lg 2 järgi alates võlausaldajal täitedokumendi tekkimisest. Seega on hageja hagi esitamise ajal materiaalõiguslikult olukorras, kus tal on kostjate suhtes vara väljakantimise tehingute tagasivõitmise õigus, kuid see pole veel sissenõutavaks muutunud. TsMS § 369 järgi võib hageja esitada kohtusse nõude ka enne selle sissenõutavaks muutumist. Hageja nõude õiguslikku perspektiivikust toetab ka Eesti õiguse eeskujuks olnud Saksa õigus. Saksa õiguskirjanduses ja kohtupraktikas märgitakse, et sellise nõude tagamiseks võib kohus hageja taotlusel kohaldada ka esialgset õiguskaitset, eelkõige hagi tagamise korras keelata võõrandatud vara käsutamise ja koormamise. Ebaõige on kostjate väide, et TsMS § 369 järgi saab esitada üksnes sooritusnõude ja hageja tehingute tagasivõitmise nõue ei ole käsitletav sooritusnõudena. Seadusest ei tulene, et TsMS § 369 alusel ei võiks esitada muud kui sooritusnõuet. Hageja esitatud tagasivõitmise hagi sisaldab nii kujundusõiguse kui sooritushagi tunnuseid. Riigikohtu praktika järgi saab kohus jätta hagi menetlemata (s.o kohaldada TsMS § 371 lg 2 ja § 423 lg 2 regulatsiooni) üksnes erandlikel juhtudel. Seejuures on kohtul hagi menetlemata jätmisel kõrgendatud põhjendamiskohustus ja õiguslikult keerukate hagide puhul tuleb eelistada asja sisulist menetlemist. Hagiavalduses kirjeldatud kostja I kuritarvituste ulatuslikkust ja olukorra tõsidust kinnitab asjaolu, et 21.08.2017 on Lõuna ringkonnaprokuratuur algatanud kostja I tegevuse suhtes KarS § 201 lg 2 p 2 alusel (omastamine suures ulatuses) kriminaalmenetluse.
Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas asjas vara tagasivõitmise hagi esitamist ei välista TMS § 187 lõikes 2 sätestatu, mille kohaselt võib sissenõudja nõuda tagasivõitmist, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Tsiviilkohtumenetluse üldised põhimõtted ei eelda seda, et hageja peaks põhistama või tõendama kõigi hagi rahuldamise eelduseks olevate asjaolude esinemist juba menetluse algfaasis ning et mõne asjaolu kohta tõendite puudumine annaks kohtule alust keelduda hagi menetlusse võtmisest või lugeda esitatud hagi perspektiivituks. Tulenevalt TsMS §-st 330 tuleb kohtumenetluses esitada avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited eelmenetluse käigus. Seega on kuni eelmenetluse lõppemiseni põhimõtteliselt lubatav esitada ka uusi asjaolusid, mida hagi esitamise ajal veel ei esinenud. Ringkonnakohtu arvates on ka käesolevas tsiviilasjas võimalik hagi rahuldada juhul, kui hageja esitab TsMS §-des 330 ja 331 sätestatud ajalistes piirides põhistused ja tõendid TMS § 187 lg 2 osas.
juhul, kui tagatava hagi hind ületab 63 900 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku aresti või elukohast lahkumise keeldu. Hagi hind on 7000 eurot. Seega ei saa käesoleva määruse peale Riigikohtule edasi kaevata.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.