Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1(4)

2-17-11582

ASJAOLUD

Hageja esitas Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu kasutuskorra lepingu sõlmimise kohustamise ja võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli kohtuotsusega kaasomanikelt solidaarselt välja mõistetud 1473,43 eurot, riigilõiv summas 200 eurot ja esinduskulud summas 360 eurot. Kaasomanikud N G, K V ja A A on oma osa võlgnevusest ära tasunud, kostja Larissa Ašihmina aga mitte. Hageja on osaliselt ära tasunud kostja võlgnevuse ning palub välja mõista kostjalt 312 eurot. Samuti ei ela kostja Eestis ega hoolitse talle kuuluva kinnisvara korrashoiu eest. Seetõttu palub hageja kohustada kostjat sõlmima kasutuskorra lepingut. Kohus jättis 26. septembri 2017 määrusega hagiavalduse käiguta ja selgitas hagejale, et kasutuskorra määramise küsimus kuulub lahendamisele hagita menetluses, kuhu tuleb kaasata kõik kaasomanikud. Kohus andis hagejale tähtaja ja palus hagejat täpsustada, kas hageja jääb kasutuskorra määramise nõude juurde hagiavalduses või võtab hagi selle nõude osas tagasi ja esitab iseseisva nõudena hagita menetluses. Hageja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Võlgnevuse väljamõistmise nõue Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 2 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 75 lg-le 1 kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. TsMS § 70 lg-te 1 ja 4 alusel rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1215/2012. Hagiavalduse kohaselt elab kostja Suurbritannias. Kuna kostja elab välismaal, esineb antud asjas nö rahvusvaheline element. Kohtul ei ole kostja nõusolekut asja lahendamiseks Eesti kohtus, seega tuleb kohtul kontrollida, kas rahvusvahelise õiguse kohaselt kuulub asi Eesti kohtu pädevusse. Eesti ja Inglismaa vahelistele suhetele tuleb kohaldada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrust nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (nn Brüsseli I määrus, edaspidi BrI). BrI tulenevalt võib üldise kohtualluvuse järgi isikut kaevata selle riigi kohtusse, kus on isiku alaline elukoht (art 4 lg 1). Erandina võib Br I artikli 7 lg 2 alusel hagi esitada lepinguvälise kahju puhul selle liikmesriigi kohtusse, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud (valikuline kohtualluvus). Br I artikli 24 lg 1 kohaselt poolte alalisest elukohast olenemata allub asi erandlikult menetluste puhul, mille esemeks on kinnisasjaõigus või kinnisasja üür või rent, selle liikmesriigi kohtutele, kus asjaomane asi asub (erandlik kohtualluvus). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 kohaselt kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud 2(4)

2-17-11582 kahju ja kulutusi. Kui üks kaasomanikest on täitnud teise kaasomaniku eest võlausaldaja ees kohustust, on tal võimalik nõuda regressinõude korras makstu tagastamist võlaõigusseaduse (VÕS) § 69 lg 2 alusel. Antud juhul nõuabki hageja kostjalt kui solidaarvõlgnikult regressi korras hageja poolt tasutu tagastamist. Tegemist ei ole aga lepinguvälise kahjuga, samuti ei ole esitatud nõue oma olemuselt kinnisasjaõigus, mistõttu ei kuulu Br I art 7 lg 2 ega Br I art 24 lg 1 kohaldamisele ning asja arutamiseks pädevaks kohtuks on Br I art 4 lg 1 järgi kostja elukohajärgne kohus. Br I art 15 võimaldab pooltel sõlmida kokkuleppe kohtualluvuse osas, mida antud juhul kohtule esitatud ei ole. Eeltoodu alusel ei allu hagi võlgnevuse nõude osas Eesti kohtule ning selle nõude osas tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel. Kasutuskorra määramise nõue TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 613 lg 2 alusel kohus lahendab hagita menetluses ka kinnisasja, mille oluliseks osaks on elamu, kaasomanike vaidlused käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustes, mis on seotud kaasomandi esemeks olevate eluruumide või ühiskasutuses olevate ruumide või maa kasutamisega või valitsemisega või kaasomanike otsustega. TsMS § 613 lg 4 alusel hagimenetluses võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asja läbi vaadata, kui see on esitatud vastuhagina või koos nõudega, mis tuleb läbi vaadata hagimenetluses. Kohus selgitas käiguta jätmise määruses, et kasutuskorra kindlaksmääramisega seotud nõuded tuleb lahendada hagita menetluses ning kaasata TsMS § 198 lg 1 p 2 alusel menetlusse kõik kaasomanikud. Kuna antud juhul esitas hageja avalduse hagimenetluses ja menetlusosalisteks on märgitud ainult kaks kaasomanikku neljast, ei ole esitatud hagiga võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Samuti ei ole esitatud nõuet võimalik hagimenetluses läbi vaadata TsMS § 613 lg 4 alusel koos esitatud võlgnevuse nõudega, kuna võlgnevuse nõude osas ei allu asi Eesti kohtule. Eeltoodu alusel tuleb ka kasutuskorra lepingu sõlmimise kohustamise nõude osas hagi menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Vastavalt TsMS § 372 lg-tele 4 ja 6 hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus tagastab hagiavalduse koos lisadega hagejale. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 1 hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.

3(4)

2-17-11582 Kohus leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.