H.J. hagi M.S. vastu testaatori tegeliku tahte selgitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
0 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
H.J. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): H.J. (ik: XXX), esindaja advokaat Madis Piirla Vastustaja (kostja): M.S. (ik: XXX), esindaja advokaat Birgit Sisask
esindajad
Tartu Maakohtu 27. juuni 2017 otsus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 27. juuni 2017 otsus osaliselt menetluskulude jaotuse ja riigi kanda jätmise osas, s.o osas, millega maakohus arvestas kohtumenetluses enne riigi õigusabi andmist hagejat esindanud vandeadvokaadi Mart Sikuti tasu 580 eurot (sh käibemaks 80 eurot) riigi vahendite arvelt vandeadvokaat Mart Sikutile (resolutsiooni p 3.4) ning jättis ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni p 3.6).
Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud maakohtus (v.a maakohtu otsuse resolutsiooni p-dega 3.2, 3.3 ja 3.5 riigi kanda jäetud kulud) M.S. kanda ning määrata kohtumenetluses enne riigi õigusabi andmist hagejat esindanud vandeadvokaadi Mart Sikuti tasuks 480 eurot (sh käibemaks 80 eurot) ja advokaat Katri Bagirovi tasuks 396 eurot (sh käibemaks 66 eurot) ning mõista M.S. lt H.J. kasuks välja menetluskulud summas 1026 eurot (sh lepinguliste esindajate kulu 876 eurot ja riigilõivud 150 eurot).
2.Lugeda maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 3 sõnastatuks järgmiselt: „3. Seoses menetluskuludega:
3.1.Jaotada menetluskulud ja jätta riigi kanda järgmised kulud:
3.2.Määrata kohtumenetluses M.S. a esindanud vandeadvokaadi abi Birgit Sisaski riigi õigusabi tasuks ja kuludeks kokku 692,40 (sh käibemaks 114,40 eurot) ning arvestada riigi õigusabi tasu 692,40 eurot riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt vandeadvokaadi abile Birgit Sisaskile.
3.3.Määrata kohtumenetluses H.J. d esindanud vandeadvokaadi abi Madis Piirla riigi õigusabi tasuks ja kuludeks kokku 545,28 (sh käibemaks 90,88 eurot) ning maksta see vandeadvokaadi abile Madis Piirlale.
3.4.Jätta menetluskulud maakohtus (v.a p-dega 3.2, 3.3 ja 3.5 riigi kanda jäetud kulud) M.S. kanda. Määrata kindlaks H.J. le maakohtu menetluses hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista M.S. lt H.J. kasuks välja menetluskulud 1026 eurot. Kohustada M.S. a tasuma väljamõistetud menetluskuludelt (1026 eurot) H.J. le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
3.5.H.J. vabastati 09.02.2017 määrusega menetlusabi korras hagi esitamisel riigilõivu 300 eurot tasumisest. Antud riigilõiv jätta riigi kanda.“
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.H.J. (hageja) esitas 29.12.2014 maakohtule M.S. (S) (kostja) vastu avalduse testaatori tegeliku tahte selgitamiseks, paludes tuvastada, et 16.07.2014 surnud H.S. tegelikuks tahteks 18.03.1993 koostatud testamentidega nr 27 ja nr 28 oli tunnistada ühiselt tema kogu vara pärijateks tütar H.J. ja poeg A.S. , kusjuures annakuna oli „XXX“ majavaldus koos
kõrvalhoonetega (praegu XX kinnistu, registriosa nr 492439) mõeldud jätta hagejale ja 1⁄2 „XXX“ majavaldusest A. S. Maakohus jättis avalduse 28.09.2016 määrusega rahuldamata. Hageja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohus tühistas 10.11.2016 määrusega maakohtu määruse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumist, leides, et tegemist on tuvastushagiga, mitte hagita menetluses lahendatava avaldusega.
2.Kostja vaidles hagile vastu.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 27. juuni 2017 otsusega hagi ning tuvastas, et 16. juulil 2014 surnud H. S tegelikuks tahteks 18. märtsil 1993 koostatud testamentidega nr 27 ja nr 28 oli tunnistada ühiselt tema kogu vara pärijateks tütar H. J ja poeg A. S, kusjuures „XX“ majavaldus koos kõrvalhoonetega (praegu XX kinnistu, registriosa nr 492439) oli mõeldud jätta H. J ja 1⁄2 „XX“ majavaldusest A. S. Maakohus jaotas menetluskulud järgmiselt: - määrata kohtumenetluses kostjat esindanud advokaadi Birgit Sisaski riigi õigusabi tasuks ja kuludeks 692,40 eurot (sh käibemaks 114,40 eurot) ning arvestada riigi õigusabi tasu 692,40 eurot riigi vahendite arvelt advokaat B. Sisaskile; - määrata kohtumenetluses hagejat esindanud advokaadi Madis Piirla riigi õigusabi tasuks ja kuludeks 545,28 eurot (sh käibemaks 90,88 eurot) ning maksta see advokaat M. Piirlale; - määrata kohtumenetluses enne riigi õigusabi andmist hagejat esindanud vandeadvokaadi Mart Sikuti tasuks 580 eurot (sh käibemaks 80 eurot) ning arvestada esindaja tasu 580 eurot riigi vahendite arvelt vandeadvokaat M. Sikutile; - jätta riigilõiv 300 eurot, mille tasumisest hageja hagi esitamisel 9. veebruari 2017 määrusega menetlusabi korras vabastati, riigi kanda; - jätta ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus viitas menetluskulude jaotamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg-te 1 ja 4 sätetele ning leidis järgmist. Kostja esindaja advokaat B. Sisaski taotletud riigi õigusabi tasu ja kulud 692,40 eurot (sh käibemaks 114,40 eurot) on põhjendatud. Kuna kostja sai maakohtu 10.03.2015 määrusega riigi õigusabi hüvitamiskohustuseta, tuleb riigi õigusabi tasu ja kulud jätta riigi kanda. Hagejale on antud maakohtu 09.02.2017 määrusega riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud 50% ulatuses igakuiste osamaksetena ühe aasta jooksul peale õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kindlaksmääramist. Hageja esindaja advokaat M. Piirla taotletud riigi õigusabi tasu ja kulud 545,28 eurot (sh käibemaks 90,88 eurot) on põhjendatud. Maakohus oli seisukohal, et hageja riigi õigusabi tasu ja kulud tuleb jätta täielikult riigi kanda. Hageja vabastati maakohtu 09.02.2017 määrusega menetlusabi korras hagi esitamisel riigilõivu 300 eurot tasumisest ja nimetatud riigilõiv tuleb jätta riigi kanda. Hageja menetluskulud enne riigi õigusabi andmist tuleb jätta hoolimata hagi rahuldamisest samuti riigi, mitte kostja kanda. Hageja esitas tsiviilasja ebaõigesti menetlusse hagita asjana ja sellele järgnes asja lahendamine ekslikus menetlusliigis, samuti ei peaks pooled vastutama ametniku poolt valesti vormistatud testamendi eest. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja enne riigi õigusabi saamist kandnud esindajakulusid 1552 eurot (sh käibemaks 258,67 eurot).
Vandeadvokaat M. Sikuti õigusteenus on põhjendatud 5 tunni ulatuses summas 480 eurot (5 × 96 eurot) + tasutud riigilõiv 100 eurot. Vandeadvokaat M. Sikuti osutatud õigusteenus ei ole põhjendatud eelkõige dokumentidega tutvumise ja konsultatsioonide osas. Vandeadvokaat M. Sikuti tasuks ja kuludeks tuleb seega määrata 580 eurot (sh käibemaks 80 eurot). Põhjendatud ei ole hageja esitatud Priit Palmiste Advokaadibüroo OÜ arve summas 792 eurot (sh käibemaks 132 eurot), kuna on ebaselge, mille eest arve on väljastatud (arve spetsifikatsioonis on märgitud „nõustamine tsiviilõiguses“). Ülejäänud menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohus selgitas hagejale, et hageja on maksnud 13.10.2016 määruskaebuse esitamisel riigilõivu 100 eurot, kuigi pidi riigilõivuseaduse § 59 lg 14 järgi maksma 50 eurot. Hageja saab esitada taotluse riigilõivu tagastamiseks enamtasutud osas.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.H. J esitas apellatsioonkaebuse, milles palub: - tühistada Tartu Maakohtu 27. juuni 2017 otsus osaliselt resolutsiooni p-de 3.4 ja 3.6 osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata vandeadvokaat M. Sikuti õigusteenuse tasuks 760 eurot (koos käibemaksuga), Priit Palmiste Advokaadibüroo õigusteenuse tasuks 792 eurot (koos käibemaksuga) ja kohtukuluks tasutud riigilõiv 200 eurot; - hüvitada hagejale riigi vahendite arvelt lepingulistele esindajatele tasutud õigusabikulud summas 1552 eurot (koos käibemaksuga) ja riigilõiv 200 eurot; - muus osas jätta kohtuotsus muutmata; - mõista hagejale riigi eelarvest välja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot; - alternatiivselt jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja mõista need hageja kasuks välja; - mõista menetluskulude kandjalt hageja kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; - vaidlustamata osas jõustada kohtulahend. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on hageja kasutanud tsiviilasjas nii lepingulise esindaja õigusteenuseid (perioodil detsember 2014 kuni veebruar 2017) kui riigi õigusabi (alates 09.02.2017). Hageja on tasunud õigusteenuste eest 1552 eurot (sh käibemaks 258,67 eurot) ning riigilõivu 29.12.2014 avalduselt 100 eurot ja 13.10.2016 määruskaebuselt 100 eurot. Hageja esindajaks perioodil detsember 2014 kuni september 2016 oli vandeadvokaat M. Sikut. Hageja tasus vandeadvokaat M. Sikutile arvete nr 335, 350, 85 ja 214 alusel õigusteenuse eest 760 eurot (sh käibemaks 126,67 eurot) ning arve nr 350 alusel riigilõivu 100 eurot. Tasu koosneb ajakulust kohtumenetluses 7,5 tunni ulatuses tasumääraga 96 eurot tund (koos käibemaksuga) ning kohtueelselt ühekordsest tasust 40 eurot (koos käibemaksuga), mis hõlmab konsultatsiooni ja asja materjalidega tutvumist. 7,5 tundi on tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades alla keskmise ajakulu ning ka kohtueelses menetluses tasutud 40 eurot (koos käibemaksuga) on asja mahtu ja keerukust arvestades mõistlik. Ilma konsultatsioonideta ja dokumentidega tutvumata ei ole võimalik asjatundlikku õigusteenust osutada. Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata kulud, mida hageja kandis seoses maakohtu 28.09.2016 määruse peale määruskaebuse esitamisega. Priit Palmiste Advokaadibüroos koostati määruskaebus ja osutati sellega seonduvalt konsultatsiooni kokku 6 tunni ulatuses summas 792 eurot (sh käibemaks 132 eurot) (arve nr 1076). Menetluskulude kindlaksmääramise taotluses on selgitatud arves sisalduvat teenust, mahtu ja seost kohtuasjaga. Samuti on hageja TsMS § 176 lg 5 alusel kinnitanud, et kõik esitatud menetluskulud on kantud
seoses kohtumenetlusega. Õigusteenuse kulud määruskaebuse koostamisele on põhjendatud ja vajalikud ning ajakulu mõistlik. Kohtupraktikas ja õigusteenuste turul väljakujunenud tava järgi peetakse mõistlikuks ajakuluks menetlusdokumendi koostamisel ühe lehekülje kohta üht töötundi. Hagejale on osutatud õigusteenust 6 tunni ulatuses, mis hõlmab 6-leheküljelise menetlusdokumendi koostamist ja konsultatsiooni. Lisaks on maakohus jätnud tähelepanuta, et 13.10.2016 määruskaebuselt on tasutud riigilõivu 100 eurot. Lähtudes TsMS § 162 lg-test 1 ja 2 ning § 175 lg-st 1 tulnuks kohtul määrata menetluskuludena kindlaks kõik hageja poolt menetluskulude kindlaksmääramise taotluses esitatud kulud ning jätta need riigi kanda. Juhul kui ringkonnakohus leiab, et kõigi kulude riigi kanda jätmine ei ole põhjendatud, siis kuuluvad need TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel hüvitamisele kostja poolt; 2) on kohtuotsuse resolutsiooni p-s 3.4 ebaõigesti määranud menetluskulude hüvitise saaja. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise taotluses kinnitanud, et on summad lepingulistele esindajatele tasunud (mh tasunud riigilõivu 200 eurot). Seega tuleb menetluskulude hüvitise saajaks määrata hageja.
5.M.S. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, v.a osas, milles hageja palub määrata M. Sikuti asemel menetluskulude saajaks hageja. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohus õigesti kindlaks määranud vandeadvokaat M. Sikuti osutatud õigusteenuse tasu, kuna M. Sikut on teinud dubleerivaid toiminguid (arved nr 335 ja 350) dokumentidega tutvumise osas, samuti tuleks kohtumenetlusega seoses kantud kulude alt välja arvata arvel nr 335 näidatud konsultatsioon; 2) jättis maakohus õigesti kindlaks määramata hageja kulu seoses arvega nr 1076, kuna sellelt ei nähtu seos kohtumenetlusega; 3) ei ole põhjendatud hageja alternatiivne nõue jätta menetluskulud kostja kanda, kuivõrd see ei oleks vastavalt TsMS § 162 lg-le 4 õiglane: vaidlus ei ole tekkinud kostjast sõltuvatel asjaoludel, vaid ametniku veast, samuti andis hageja algselt ise nõude valesti menetlusse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 27.06.2017 otsus tuleb tühistada osaliselt menetluskulude jaotuse ja riigi kanda jätmise osas, s.o osas, millega maakohus arvestas kohtumenetluses enne riigi õigusabi andmist hagejat esindanud vandeadvokaadi M. Sikuti tasu 580 eurot (sh käibemaks 80 eurot) riigi vahendite arvelt vandeadvokaat M. Sikutile (resolutsiooni p 3.4) ning jättis ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni p 3.6). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab menetluskulud maakohtus (v.a maakohtu otsuse resolutsiooni p-dega 3.2, 3.3 ja 3.5 riigi kanda jäetud kulud) kostja kanda ning määrab kohtumenetluses enne riigi õigusabi andmist hagejat esindanud vandeadvokaadi M. Sikuti tasuks 480 eurot (sh käibemaks 80 eurot) ja advokaat Katri Bagirovi tasuks 396 eurot (sh käibemaks 66 eurot) ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1026 eurot (sh lepinguliste esindajate kulu 876 eurot ja riigilõivud 150 eurot).
7.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
8.Maakohtu otsuse peale on esitanud apellatsioonkaebuse hageja, taotledes maakohtu otsuse tühistamist osaliselt resolutsiooni p-de 3.4 ja 3.6 osas.
Punktiga 3.4 määras maakohus kohtumenetluses enne riigi õigusabi andmist hagejat esindanud vandeadvokaadi M. Sikuti tasuks 580 eurot (sh käibemaks 80 eurot) ja arvestas esindaja tasu 580 eurot riigi vahendite arvelt vandeadvokaat M. Sikutile ning punktiga 3.6 jättis otsuse resolutsioonis eespool mainimata menetluskulud poolte endi kanda. Hageja palub teha vaidlustatud osas uus otsus, millega määrata vandeadvokaat M. Sikuti õigusteenuse tasuks 760 eurot (koos käibemaksuga), Priit Palmiste Advokaadibüroo õigusteenuse tasuks 792 eurot (koos käibemaksuga) ja kohtukuluks tasutud riigilõiv 200 eurot ning hüvitada hagejale riigi vahendite arvelt lepingulistele esindajatele tasutud õigusabikulud summas 1552 eurot (koos käibemaksuga) ja riigilõiv 200 eurot. Alternatiivselt palub hageja jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja mõista need kostjalt hageja kasuks välja. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsust eeltoodud osas.
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on teinud vaidlustatud osas põhjendamatu ja seadusliku aluseta otsuse.
9.1.Asja materjalidest nähtuvalt on hagejat tsiviilasjas esindanud 29.12.2014 kuni 13.10.2016 vandeadvokaat M. Sikut Sikuti Advokaadibüroost ja alates 05.10.2016 kuni riigi õigusabi andmiseni maakohtu 09.02.2017 määrusega advokaat K. Bagirov Priit Palmiste Advokaadibüroost. Alates 09.02.2017 esindab hagejat advokaat M. Piirla samuti Priit Palmiste Advokaadibüroost. Maakohtu otsustusel jätta riigi kanda ja ühtlasi mõista riigi vahenditest M. Sikutile välja hageja poolt enne riigi õigusabi andmist kantud õigusabikulu ja riigilõiv, s.o summad, mille hageja on M. Sikutile talle esitatud arvete alusel juba tasunud, puudub õiguslik alus. Samamoodi on seadusliku aluseta ja põhjendamatu hageja apellatsioonkaebuses esitatud taotlus hüvitada kõik menetluskulud hagejale riigi vahendite arvelt. Alternatiivselt on hageja palunud jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja seevastu leiab, et hageja alternatiivne nõue jätta menetluskulud kostja kanda ei ole põhjendatud, kuivõrd see ei oleks vastavalt TsMS § 162 lg-le 4 õiglane. Ringkonnakohus kostja seisukohaga ei nõustu. Riigikohus on leidnud (nt 26.01.2011 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10), et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Asjaolust, et ilma vallasekretäri eksimuseta ei oleks antud vaidlust saanud tekkida, TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa. Kostja on kogu menetluse jooksul hagile vastu vaielnud ning kohus leidis, et hagi on põhjendatud. Kuna otsus tehti kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta vaidlusaluses osas üldsätte, s.o TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
9.2.Menetluskulude nimekirja ja lisatud arvete kohaselt on hageja tasunud õigusabiteenuste eest Sikuti Advokaadibüroole 760 eurot ja Priit Palmiste Advokaadibüroole 792 eurot, kokku 1552 eurot. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et vandeadvokaat M. Sikuti poolt hagejale õigusabi osutamisel tehtud töö saab lugeda vajalikuks ja põhjendatuks osaliselt. Vandeadvokaat M. Sikut esitas hageja esindajana avalduse ebaõigesti hagita menetluses, kuid vandeadvokaat on siiski tsiviilasjas tutvunud dokumentidega ja selgitanud välja asjaolud, neid koostatud avalduses kirjeldanud, vastanud maakohtu nõudel vastaspoole vastusele ning esindanud hagejat 07.09.2016 kohtuistungil (istung kestis 34 minutit). Arvestades asjaolu, et tegemist on konkreetse vaidlusküsimusega keskmisest lihtsama ja väiksema mahuga tsiviilasjaga, ning
tehtud töö sisu, tuleb ka ringkonnakohtu arvates lugeda vandeadvokaat M. Sikuti põhjendatud ajakuluks hagejale õigusteenuse osutamisel 5 tundi, mis tunnitasuga 96 eurot (koos käibemaksuga) moodustab 480 eurot (kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane, kuuluvad lepingulise esindaja kulud hüvitamisele koos käibemaksuga). Tunnitasu 96 eurot (koos käibemaksuga) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga selles, et maakohus on jätnud põhjendamatult täies ulatuses arvestamata kulud, mida hageja on kandnud seoses maakohtu 28.09.2016 määruse peale määruskaebuse esitamisega. Priit Palmiste Advokaadibüroo 11.10.2016 arve nr 1076 selgituseks on küll märgitud üldsõnaliselt „nõustamine tsiviilõiguses“, kuid menetluskulude nimekirjas on välja toodud, et nõustamine sisaldas 28.09.2016 kohtumäärusele määruskaebuse koostamist ja konsultatsiooni ajakuluga 6 tundi. Asja materjalidest nähtuvalt on Priit Palmiste Advokaadibüroo advokaat K. Bagirov esitanud 13.10.2016 hageja esindajana määruskaebuse maakohtu 28.09.2016 määruse peale. Arvestades, et määruskaebus kordab suures osas juba avalduses välja toodud sisulisi asjaolusid ning sealjuures määruskaebuse rahuldamise aluseks olnud maakohtu poolsele menetlusnormide olulisele rikkumisele (s.o asja lahendamisele ebaõigesti hagita menetluses) määruskaebuses tähelepanu ei ole pööratud, loeb ringkonnakohus seoses määruskaebuse esitamisega osutatud õigusteenuse vajalikuks ja põhjendatuks 3 tunni ulatuses, mis tunnitasuga 132 eurot (koos käibemaksuga), moodustab 396 eurot. Tunnitasu 132 eurot (koos käibemaksuga) saab kohtupraktikat arvestades pidada 2016. aastal põhjendatuks. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuse esitamisega seotud õigusabikulu suurendas ilmselt ka hageja poolt esindaja vahetamine, kuivõrd uuel esindajal pidi vältimatult kuluma teatud aeg asja materjalidega tutvumiseks. TsMS § 175 lg 3 kohaselt mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Hageja ei ole esile toonud mõjuvaid põhjusi esindaja vahetamise vajaduse osas ning ringkonnakohtu arvates ei ole põhjendatud esindaja vahetamisega seonduvat kulu hagejale hüvitada. Ringkonnakohus märgib vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele ka, et ei nõustu sellega, et dokumendi maht saab olla kriteeriumiks, mille alusel hinnata toimingule kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust. Menetlusosalise õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust tuleb siiski hinnata konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. 9.3 Hageja palub hüvitada talle riigi vahendite arvelt või alternatiivselt kostja poolt ka riigilõivud summas 200 eurot. Taotletud summa koosneb 29.12.2014 esialgse avalduse esitamisel tasutud riigilõivust 50 eurot ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivust 50 eurot (I kd, tl 14) ning 13.10.2016 määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 100 eurot (I kd, tl 104). Maakohus on kohtuotsuse põhjendava osa p-s 40 juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et hageja on maksnud määruskaebuse esitamisel riigilõivu 100 eurot, kuigi riigilõivuseaduse § 59 lg 14 alusel tuli kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasuda 50 eurot, ja et hageja saab esitada taotluse riigilõivu tagastamiseks enamtasutud osas. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et hageja on määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks 24.01.2017 vastava taotluse juba esitanud. Määruskaebuselt enamtasutud riigilõivu 50 eurot tagastamise osas teeb ringkonnakohus eraldi määruse. 09.02.2017 määrusega vabastas maakohus hageja täielikult hagi esitamisel riigilõivu 300 eurot tasumisest. Kohtuotsuse resolutsiooni p-ga 3.5 on nimetatud riigilõiv jäetud riigi kanda ja selles osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Kohtuotsuse resolutsiooni p 3.4 ja põhjendava osa p 37 kohaselt on maakohus mõistnud riigi vahenditest vandeadvokaat M. Sikutile välja ka 29.12.2014 tasutud riigilõivu kokku 100 eurot,
mis on ebaõige juba ainuüksi seetõttu, et nimetatud summad on hageja vandeadvokaat M. Sikutile tasunud. Hagiavalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu tasumiseks menetlusabi andmisel oleks maakohus pidanud arvestama, et 50 euro ulatuses oli hagejal riigilõiv 29.12.2014 maksega juba tasutud. Seega sisuliselt sai maakohus hageja riigilõivu tasumisest vabastada 250 euro ulatuses (ja ka riigi kanda jätta riigilõivu 250 euro ulatuses). Avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot, esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 50 eurot (esialgse õiguskaitse taotlus rahuldati maakohtu 29.12.2014 määrusega) ja määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
9.4.Ülaltoodut kokku võttes tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulud summas 1026 eurot, sh lepinguliste esindajate kulu 876 eurot (480 eurot + 396 eurot) ning riigilõivud 150 eurot. Asjaolu, et kostjale anti tsiviilasjas riigi õigusabi hüvitamiskohustuseta, ei oma hagejale menetluskulude hüvitamisel tähtsust, kuivõrd TsMS § 190 lg 1 kohaselt menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. TsMS § 178 lg 4 järgi märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuna hageja on vastava taotluse esitanud, tuleb kostjale panna ka TsMS § 178 lg-s 4 ettenähtud viivise maksmise kohustus.
10.Kuivõrd apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, on ringkonnakohtu arvates põhjendatud jätta poolte menetluskulud apellatsiooniastmes, sh apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot, TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.