Otsuse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2017 Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-16-14056
Tsiviilasi
Circle K Stores Inc. hagi Circle K OÜ vastu kaubamärgi kasutamise keelamise nõudes ning Circle K OÜ vastuhagi Circle K Stores Inc. kaubamärgi ainuõiguse lõppenuks tunnistamise nõudes
hagi hind 3500 eurot, vastuhagi hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Circle K Stores Inc. (registrinumber 10697700, 1130 W Warner Rd, Tempe, AZ 85284, Ameerika Ühendriigid); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Nele Laidvee (telefon: 675 7742, 502 3549, e-post: [email protected]);
Tsiviilasja hind
Kostja: Circle K OÜ (registrikood 12937060, Volta 16-7, Tallinn 10411); Kostja lepinguline esindaja: Anto Variku (Anto Variku ja Partnerid, Tornimäe 2, 15010 Tallinn, e-post: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg 06.09.2017 Hageja lepinguline esindaja: Nele Laidvee Kohtuistungil osalesid Kostja lepinguline esindaja: Anto Variku
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Keelata kostjal Circle K OÜ-l (registrikood 12937060) sõnalise tähise „Circle K“ kasutamine kostja ärinimes või kaubanduslikus nimetuses.
Kohustada kostjat Circle K OÜ (registrikood 12937060) muutma oma põhikirja ja ärinime viisil, et see ei sisaldaks sõnalist tähist „Circle K“ ning kohustada kostjat esitama ärinime muutmise avalduse äriregistri pidajale.
4.Kohustada kostjat Circle K OÜ (registrikood 12937060) hoiduma tulevikus sõnalise tähise „Circle K“ kasutamisest oma ärinimes või kaubanduslikus nimetuses.
5.Jätta kostja Circle K OÜ vastuhagi rahuldamata.
6.Edastada käesolev kohtulahend selle jõustumisel Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile.
Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja Circle K OÜ kanda.
2.Mõista kostjalt Circle K OÜ-lt (registrikood 12937060) hageja Circle K Stores Inc. (registrinumber 10697700) kasuks menetluskuludena välja 700 (seitsesada) eurot, millest 300 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 400 eurot on õigusabikulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus hagiavalduses, et kohus keelaks kostjal sõnalise tähise „Circle K“ kasutamise ärinimes või kaubanduslikus nimetuses ning kohustaks kostjat muutma oma põhikirja ja ärinime nii, et seal ei sisalduks sõnaline tähis „Circle K“, samuti esitama ärinime muutmise avalduse äriregistri pidajale. Hageja palus kohustada kostjat hoiduma tulevikus sõnalise tähise „Circle K“ kasutamisest oma ärinimes või kaubanduslikus nimetuses.
2.Hagiavalduse kohaselt tuvastas hageja 29.10.2015 Eesti äriregistrist, et 27.10.2015 oli Toomas Uustalu esitanud kandeavalduse osaühingu ärinimega Circle K registreerimiseks, põhitegevusalaga „jaemüük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted.“ Osaühing asutati sissemakset tegemata ning registreeriti 28.10.2015 äriregistris registrikoodi 12937060 all. Kostja põhikirja punkt 1.1. sätestab, et „Osaühingu ärinimi on Circle K OÜ“. Alates 07.03.2016 on kostja registreeritud käibemaksukohustuslasena numbri EE101859037 all.
3.Hagejale kuulub Euroopa Liidu kaubamärk „Circle K“ nii sõnalise kui ka kombineeritud märgina. Sõnamärgina on kaubamärk „Circle K“ (registreerimisnumber 001827393) kaitstud Nizza rahvusvahelise kauba- ja teenindusmärkide klassifikaatori klassides 21, 35, 42 alates 28.08.2000. Alates 26.02.2015 on Circle K kaubamärk (registreerimisnumbri 013776604 all) kaitstud ka klassides 1, 3, 4, 9, 29, 30, 32, 36, 37, 39 ja 43.
4.Hageja kaubamärk Circle K on muuhulgas kaitstud klassis 35 järgmiste jaekaubanduslike toidukaupluste ja esmatarbekaupluste teenuste suhtes: toiduained valmisroad, toidukaubad, kompvekid ja maiustused, joogid, alkoholjoogid, vesi, rõivad ja riided, tualett-tarbed, letimüügiravimid, tubakatooted, geograafilised kaardid, kirjatarbed, raamatud, ajakirjad ja ajalehed, mänguasjad, eelsalvestatud audio-/videomeedia, elektroonikaseadmed, patareid, majapidamiskaubad, nimelt puhastustooted ja kööginõud, tervise- ja ilutooted, autotooted ja määrdeained. Kaubamärk on samuti kaitstud jaekaupluste ja esmatarbekaupade jaekaupluste ärijuhtimise ja –korralduse, bensiinijaamade ärijuhtimise ja –korralduse osas. Kaubamärk on kaitstud järgmiste kaupade hulgi- ja jaemüügi osas: kütused, küttegaas, küttenafta, mootorikütus, etanoolkütus, diislikütus, toorõli, mootoriõlid, petrooleum, autode määrdeained,
universaalmäärded, mootorsõidukite määrdeained, puusöekütus. Kaubamärk on kaitstud jaekaupluste, esmatarbekaupade jaekaupluste ja bensiinijaamade rajamise ja käitamise frantsiisiga seotud ärijuhtimisabi ning kontoriteenuste osas.
5.Äriregistri andmete kohaselt on kostja märkinud enda põhitegevusalaks samuti „jaemüügi spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted“. Nimetatud valdkonnas on hageja Circle K kaubamärk kaitstud. Hageja ei ole andnud kostjale nõusolekut Circle K kaubamärgi kasutamiseks.
6.Hageja esindaja edastas 02.11.2015 e-postiga ning tähtkirjaga nr 1-069 kostjale kirjaliku nõude kaubamärki sisaldava ärinime kasutamise lõpetamiseks. Kostja osanik ja juhatus liige Toomas Uustalu kinnitas 09.11.2015 e-posti teel, et ta sai hageja nõude kätte ning lubas vastata hiljemalt 12.11.2015, kuid ei esitanud vastust ega muutnud äriühingu nime ning põhikirja.
7.Hageja viitas Euroopa Liidu Nõukogu 26.02.2009 määruse ühenduse kaubamärgi kohta artiklile 9 lõigetele 1 ja 2, artiklile 10 lõikele 1 ja 2, artiklile 14, samuti artiklile 101. Kaubamärgi registreerimine andis hagejale selle suhtes ainuõiguse. Hageja viitas samuti ÄS § 12 lõikele 3. Kostja poolt Euroopa Liidu kaubamärgi „Circle K“ ärinimes kasutamise õigusvastasus tuleneb asjaolust, et kostja kasutab hagejale kuuluvat kaubamärki ilma hageja nõusolekuta ning rikub sellega kaubamärgiomaniku ainuõigust. Hageja viitas nõude esitamisel VÕS § 1045 lg 1 punktidele 5 ja 7. Kostja ärinimi on eksitav ka seetõttu, et võib tekkida arusaam, nagu kuuluks kostja hagejaga seotud gruppi. See on vastuolus ÄS § 12 lg-ga 1, mille järgi ei või ärinimi olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas. Samuti viitas hageja konkurentsiseaduse § 50 lg 1 punktile 1 ja lõikele 2 ning §-le 51.
8.Kostjal puudub igasugune puutumus Circle K äriühingute grupiga (vt www.circlek.com). Hageja kaubamärki „Circle K“ esindab Eestis hageja esindaja, kes kuulub hagejaga samasse kontserni. Arvestades, et hageja esindaja on 01.04.2016 juba muutnud oma ärinime Circle K Eesti Aktsiaseltsiks ning alates 2017. aasta kevadest hakkab kasutama Circle K kaubamärki Statoili teenindusjaamadel senise kaubamärgi „STATOIL“ asemel, on suur oht, et kliendid võivad tavalise tähelepanelikkuse juures pidada kostja äriühingut hagejaga või hageja esindajaga seotud isikuks ja tema osutatavaid teenuseid ja müüdavaid tooteid hageja toodeteks või teenusteks. See kahjustab hageja mainet ja majandustegevust.
9.Kostja registreeris hageja kaubamärki sisaldava nimega osaühingu vahetult pärast hageja esindaja 22.09.2015 avaldatud pressiteadet, et Statoil Fuel & Retail grupp võtab kasutusele ärinime Circle K. Kuna kostja ei nõustunud oma ärinime hageja esindaja palvel vabatahtlikult muutma, kinnitab see asjaolu, et kostja käitumine hageja kaubamärgi kasutusse võtmisel oma ärinimes ei olnud juhuslik, vaid on pigem pahauskne. Hageja viitas KaMS § 57 lg 1 punktile 1, samuti VÕS § 1055 lõikele 1 ja lõike 3 punktile 1.
10.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja rikub hageja kaubamärgi ainuõigust sellega, et kasutab seda oma ärinimes. Kostja vastusest võib järeldada, et kostja tõlgendab kaubamärgi ainuõiguse rikkumisena üksnes kombineeritud kaubamärgi (Circle K värvitoonides punane, oranž ja valge) kasutamist. Hageja kaubamärk Circle K on kaitstud nii sõnamärgina kui ka kombineeritud märgina. Seetõttu on igal juhul keelatud ärinimes sõna „Circle K“ kasutamine, muuhulgas ÄS § 12 lg 3 alusel, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, kus kaubamärk on kaitstud. Sama tuleneb Euroopa Liidu kaubamärgimääruse artikli 9 lõike 3 alapunktist d1.
11.Kostja tegevusala on „jaemüük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted“. Nimetatud valdkonnas on hageja Circle K kaubamärk kaitstud (Nizza klassifikatsiooni klass 35) . Seetõttu jääb hagejale jääb arusaamatuks kostja väide, et kuigi kostja on alustanud majandustegevusega, ei kavatse ta hageja kaubamärgiomaniku õigusi rikkuda.
12.Äriregister ei kontrolli ärinime registreerimisel, kas ärinimes sisaldub Euroopa Liidus registreeritud kaubamärk. Kontrolli teostatakse üksnes Eesti Patendiameti kaubamärkide andmebaasis. Vastav info on nähtav Registrite ja Infosüsteemide Keskuse lehel. Kostja väidab seetõttu eksitavalt, et äriregister ei tuvastanud nime registreerimisel piiranguid. Ärinime registreerimist taotleval isikul on endal kohustus tagada, et tema ärinimi ei rikuks kellegi õigusi. Äriregistri poolt seadusega vastuolus oleva ärinime registreerimine ei muuda kostja tegevust õiguspäraseks.
13.Ebaõige on kostja väide, et hageja ei ole asunud Eestis kaubamärki kasutama KaMS § 17 lg 1 ja lg 2 mõistes. Hageja kaubamärk Circle K on alates 2016. aasta maist kasutusel Skandinaavias tähistamaks teenindusjaamasid, mis varasemalt kandsid Statoili kaubamärki. Vastav teave on nähtav hageja kontserni kodulehel. Seega on kaubamärk Euroopas aktiivses kasutuses äritegevuses ega ole tundmatu.
14.Kostja väidetavat vastust hageja nõudele ei ole hageja saanud, kuigi antud asjaolu ei oma õiguslikku tähendust. Kostja ei ole täpsustanud ega tõendanud, millises vormis ja millisel viisil ta väidetavalt vastuse saatis (digitaalselt e-postiga, paberkandjal kirjaga). Vastuse lisana kostja poolt pdf-formaadis esitatud dokument on omakäeliselt allkirjastamata, samuti ei nähtu, et dokument oleks digitaalselt allkirjastatud.
15.28.03.2017 seisukohtadega koos esitas hageja täiendava tõendi selle kohta, et kostja ärinimi on eksitav. Hagejaga lepingut sõlmida soovinud isik ajas segi hageja ja kostja. Antud asjaolu tõendamiseks esitas hageja kohtule Eesti Autorite Ühing poolt ette valmistatud lepinguprojekti.
16.Kohtuistungil esitatud lõplikes seisukohtades jäi hageja oma varasemate väidete juurde. Hageja kasutab Euroopas ja Eestis kaubamärki, mis on registreeritud numbri 001827393 all. Mõlema kaubamärgi CIRLCE K registreeringud on kehtivad ning mõlemal juhul on kaubamärk kaitstud klassis 35. Kostja registreeris oma äriühingu 27.10.2105 ning kostja põhitegevusalaks on jaemüük spetsialiseerumata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted. Kostja rikkus ärinime valikul ÄS § 12 lõiget 3. Vaidlust ei ole selle üle, et kaubamärk on Eestis kaitstav ja hageja ei ole kostjale andnud nõusolekut kaubamärgi kasutamiseks. Kostja tegutseb samal tegevusalal, mille suhtes on kaubamärk kaitstud. Kostja tegelemist majandustegevusega tõendab asjaolu, et kostja on registreeritud alates 07.03.2016 käibemaksukohustuslasena, mis käibemaksuseaduse kohaselt eeldab ettevõtlusega tegelemist või ettevõtluse alustamist (KaMS § 20 lg 41).
17.Asjaolu, et äriregister registreeris kostja avalduse alusel ÄS § 12 lg 3 nõudeid rikkuva ärinime, ei muuda kostja ärinime lubatavaks. Kaubamärgi kasutamine kostja ärinimes on eksitav. Eksituse olemasolu tõendab, et võib tekkida ja on tekkinud segadus kaupade ja teenuste kaubandusliku päritoluga. Kostja kahjustab hageja mainet ja hageja kontserni majandustegevust. Lisaks tekitab kostja hagejale kahju sellega, et rikub hageja kaubamärgist tulenevat ainuõigust (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Ühtlasi viitas hageja Euroopa kaubamärgimääruse artiklile 9 lõige 2 punktile b ning lõikele 3.
KOSTJA VASTUVÄITED
18.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja nõudeid ei ole tuginedes hageja esitatud faktilistele asjaoludele õiguslikult võimalik rahuldada. Hageja viitab hagis, et sõnaline kaubamärk „Circle K“ on klassis 35 muuhulgas kaitstud järgmiste kaupade ja teenuste osas: toiduained, valmisroad, toidukaubad, kompvekid ja maiustused, joogid, alkoholjoogid, vesi, rõivad ja riided, tualetttarbed, letimüügiravimid, tubakatooted, geograafilised kaardid, kirjatarbed, raamatud, ajakirjad
ja ajalehed, mänguasjad, eelsalvestatud audio-/videomeedia, elektroonikaseadmed, patareid, majapidamiskaubad, nimelt puhastustooted ja kööginõud, tervise- ja ilutooted, autotooted ja määrdeained; jaekaupluste ja esmatarbekaupade jaekaupluste ärijuhtimine ja -korraldus; bensiinijaamade ärjuhtimine ja -korraldus; järgmiste kaupade hulgi- ja jaemüük: kütused, küttegaas, küttenafta, mootorikütus, etanoolkütus, diislikütus, toorõli, mootoriõlid, petrooleum, autode määrdeained, universaalmäärded, mootorsõidukite määrdeained, puusöekütus; jaekaupluste, esmatarbekaupade jaekaupluste ja bensiinijaamade rajamise ja käitamise frantsiisiga seotud ärijuhtimisabi; kontoriteenused.
19.Kostja seaduslik esitas äriregistrile Circle K OÜ asutamiseks kandeavalduse 26. oktoobril 2015 ning äriühing registreeriti äriregistri poolt 28. oktoobril 2015. Põhitegevusalaks märkis kostja jaemüügi spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted (47111/EMTAK 2008). Äriregister tegi kõik eelnevad vajalikud menetlustoimingud ning leidis, et ärinimi Circle K OÜ on piisavalt eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest ega tuvastanud ÄS § 12 lg-s 1-9 loetletud ärinime valiku piiranguid.
20.Kostja viitas ÄS §–le 12 ja nõustus, et hageja saatis talle 02.11.2015 nõudekirja. Kostja vastas antud pöördumisele 19.01.2016 ja kinnitas, et on alustanud majandustegevusega, kuid ei kavatse oma majandustegevuses rikkuda hageja kaitstud kombineeritud kaubamärki „Circle K“ ega kaubamärgiomaniku õigusi. Lisaks selgitas kostja, et kaubamärgi abil ei saa kaitsta kaupade või teenuste sisu, kaupade tootmise või teenuste osutamise viisi, toodete koostist jms ning kaubamärgi õiguskaitse ei hõlma automaatselt kõiki valdkondi, vaid on seotud registreeringus loetletud kaupade ja/või teenustega. Seega ei saanud hageja nõuda kostjalt abstraktselt ärinime kasutamise lõpetamist.
21.Kostja hinnangul puudub vaidlus, et hageja ei ole asunud Eestis või Euroopa Liidus kaubamärki „Circle K“ kasutama KaMS § 17 lg 1 ja lg 2 mõistes. Hageja on ise hagis viidanud, et hageja esindaja on 01. aprillil 2016 muutnud oma ärinime Circle K Eesti Aktsiaseltsiks ning alates 2017. aasta kevadest planeeritakse hakata kasutama „Circle K“ kaubamärki teenindusjaamadel senise kaubamärgi „STATOIL“ asemel. Vaidlust ei saa olla, et „Circle K“ on Eestis tundmatu kaubamärk ning seda on kasutatud ainult USA-s. Kaubamärgi „Circle K“ kasutamisega ei ole kaasnenud hagejal ega hageja esindajal Eestis ärilisi tagajärgi, mis oleksid seisnenud tegelike ärisuhte loomises või äriliselt motiveeritud suhetes, selle kaubamärgi all ei ole pakutud kaupu või teenuseid isikutele Euroopa Liidus või Eestis. Kostja viitas KaMS § 53 lg 1 punktile 3 ja §-le 59.
KOSTJA VASTUHAGI NÕUE
22.Kostja viitas, et hageja nõue tugineb sõnalisele kaubamärgile nr 00182739 ja alates 26.02.2015 registreeritud sõnalisele kaubamärgile nr 013776604. Kostja osundas, et hageja sõnaline kaubamärk on alates 28.08.2000 kaitstud klassis 35 järgmiste teenuste osas: jaekauplused, mis kauplevad esmatarbekaupadega; kolmandatele isikutele esmatarbekaupade valiku väljapanek ja müügiks pakkumine; kaupade valikul nõustamine ja assisteerimine; konsulteerimise ja informeerimise teenused, mis on seotud eelpool loetletud teenuste osutamisega.
23.Kostja registreeriti äriregistris 28. oktoobril 2015 ning tema põhitegevusaladeks on jaemüük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted (47111/EMTAK 2008 klassifikatsioon). Äriregister teostas enne ärinime registreerimist vastavalt seadusele menetlustoimingud ning leidis, et kostja ärinimi Circle K OÜ on piisavalt eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest ega tuvastanud ÄS § 12 lg 1-9 loetletud ärinime
valiku piiranguid. Kostja põhitegevusalaks on EMTAK klassifikatsiooni kohaselt jaemüük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted ning mis oma olemuselt kuuluvad Nizza klassifikaatori klassis 35 loetletud teenuste kaitsealasse.
24.Kostja viitas KaMS §-le 17, samuti Ühenduse kaubamärgimääruse artikli 14 lõikele 1. Kostja leidis, et Euroopa Liidus reguleerib kaubamärgiomaniku õigusi ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 22. oktoobri 2008 direktiiv nr 2008/95/EÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. Kostja viitas direktiivi preambula punktile 9.
25.Kostja viitas Ühenduse kaubamärgimääruse artiklile 15. Kaubamärgi kasutamise tegelikkuse hindamine peab tuginema sellistel faktidel ja asjaoludel, mille abil on võimalik kindlaks teha, kas kaubamärgi kaubanduslik kasutamine on tegelik, st. eriti vastavas majandussektoris kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenuste jaoks turuosa säilitamise või loomisega põhjendatud kasutamine, kaupade või teenuste olemus, turu omadused, kaubamärgi kasutamise ulatus ja sagedus.
26.Kostja hinnangul puudus vaidlus selle üle, et hageja ei olnud asunud Eestis või Euroopa Liidus kaubamärki „Circle K“ kasutama KaMS § 17 mõistes 28. oktoobriks 2015, kui kostja ärinimena registreeriti Circle K OÜ. Hageja on hagiavalduse punktis 18 viidanud, et hageja esindaja muutis 01. aprillil 2016 oma ärinime Circle K Eesti Aktsiaseltsiks ning alates 2017. aasta kevadest planeeritakse hakata kasutama „Circle K“ kaubamärki Statoili teenindusjaamadel senise kaubamärgi asemel. Vaidlust ei saa olla, et „Circle K“ on Eestis ja Euroopa Liidus tundmatu kaubamärk ning seda oli kasutatud senini Kanadas, USA-s ja mõnedes Aasia riikides.
27.Eestis avati esimene „Circle K“ kaubamärki kandev teenindusjaam alles 15. veebruaril 2017 Märjamaal. Enne seda võeti kaubamärk „Circle K“ kasutusele Rootsis ja Norras ning hageja on
12.detsembri 2016 menetlusdokumendi punktis 3 teatanud, et tema kaubamärk „Circle K“ on alates 2016. a maist kasutusel Skandinaavias tähistamaks teenindusjaamasid, mis varasemalt kandsid „Statoili“ kaubamärki. Kostja viitas, et hageja esitas kohtule väljavõtte oma kodulehelt, mille kohaselt plaaniti varasem kaubamärk asendada kaubamärgiga „Circle K“ alates 2016. aasta maist. Seega puudub kostjal vajadus täiendavalt tõendada, et „Circle K“ kaubamärki ei kasutatud ühegi kauba ega teenuse osas Euroopas enne 2016. a maikuud. Kostja nõustus, et „Circle K“ kaubamärk võeti hageja poolt kasutusele Euroopas alates 2016. a maist. Kostja ärinimi Circle K OÜ registreeriti äriregistris 28. oktoobril 2015, kui hageja ei olnud veel kaubamärki kasutama asunud.
28.Kostja viitas Ühenduse kaubamärgimääruse artikli 101 lõikele 1 ja 3 ning KaMS § 53 lg 1 punktile 4. Kaubamärgiseadus ei sisalda küll otseselt huvitatud isiku legaaldefinitsiooni, aga selleks saab olla isik, kelle õigusi või kohustusi registreering mõjutab. Huvitatud isiku staatuse määratlemisel ei ole vaja tõendada, et registris oleva, kuid mittekasutatava kaubamärgi olemasolu rikub isiku olemasolevaid õigusi ning tekitab talle kahju. Huvitatud isiku staatus kostja puhul tuleneb sellest, et ta soovib hageja kaubamärgiga sarnast tähist kasutada oma ärinimes, kuid ei saa seda teha varasema registrisse kantud õiguse tõttu. Kostja on asunud oma ärinime kasutama ja selles ei saa vaidlust olla. Kostja palus vastuhagis tunnistada hageja ainuõigus kaubamärgile „Circle K“ Eestis lõppenuks.
29.06.09.2017 istungil leidis kostja, et hageja hakkas kaubamärki kasutama veebruaris 2017, kui Märjamaal avati esimene tankla. Ettevalmistused kaubamärgi kasutamiseks ei olnud veel märgi kasutamine. Hageja on esitanud tõendid, et ta hakkas kaubamärki kasutama Norras 2016. aasta mais. Kostja täpsustas, et vaidlustab 2000. aasta hageja kaubamärgi registreeringu. Samas avaldas kostja, et vaidlustab mõlemad registreeringud. 2015. aasta registreeringu vaidlustas kostja põhjusel, et kostja ärinime registreerimise ajaks ei olnud kaubamärki veel kasutama hakatud. Kostja ei tegutsenud pahauskselt.
30.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulud ja vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 300 eurot. Õigusabi osutati kostjale 13,5 tunni ulatuses hinnaga 125 eurot tunnis. Ilma käibemaksuta on õigusabikulu 1687 eurot ja koos käibemaksuga 2025 eurot. Kuna kostja ei ole enam käibemaksu kohustuslane, palus kostja hagejalt õigusabikulud välja mõista koos käibemaksuga summas 2025 eurot.
31.Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kliendiga nõupidamisele, hageja nõude ja positsioonide arutamisele ja materjalidega tutvumisele 1,25 tundi. Hagile vastuse koostamiseks kulus 3,5 tundi. Istungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks kulus 1,5 tundi. Vastuhagi koostamiseks kulus 5,5 tundi. Hageja vastusega tutvumiseks kulus 1 tund ja viimaseks istungiks valmistumiseks kulus 0,75 tundi. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskulude summalt.
HAGEJA VASTUVÄITED VASTUHAGILE
32.Hageja vaidles vastuhagile vastu. Kostjal ei ole õigust esitada vastuhagi KaMS § 53 lg 1 p 4 alusel, kuna registreeritud kaubamärki on enne vastuhagi esitamist hakatud kasutama kaupade ja teenuste tähistamiseks ning kohaldub KaMS § 53 lg 2. Kostja on arvutanud kaubamärgi mittekasutamise perioodi Euroopa Liidu kaubamärgiregistris „Circle K“ kaubamärgi registreeringust nr 0018273931, mis tehti 28.08.2000. Kuigi hageja leiab, et kaubamärgi kasutamise viieaastast tähtaega tuleks hakata lugema alates 26.02.2015, kui Euroopa Liidu kaubamärgiregistrisse esitati avaldus “Circle K“ kaubamärgi uueks registreerimiseks (registreerimisnumber 013776604 all), siis ka juhul, kui tähtaega peaks lugema alates 2000. aastast, ei oleks kostjal õigust nõuda „Circle K“ kaubamärgi ainuõiguse lõppenuks tunnistamist, sest kaubamärk on enne vastuhagi esitamist võetud kasutusele. Hageja viitas KaMS § 53 lõikele
2.Sama põhimõtte näeb ette Ühenduse kaubamärgimääruse artikkel 51.
33.Kostja esitas vastuhagi kaubamärgi ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks KaMS § 53 lg 1 p 4 alusel 24.04.2017. Samas on kostja ise möönnud vastuhagis, et tema hinnangul võeti „Circle K“ kaubamärk hageja poolt kasutusele Euroopas alates 2016. a maikuust ehk vähemalt 11 kuud enne vastuhagi esitamist, mistõttu kostjal puudub hagi esitamise õigus. Kaubamärgi „Circle K“ tegelikku avalikkusele suunatud kasutusele võttu Eestis enne vastuhagi esitamist tõendavad lisaks teenindusjaamadel kujunduse vahetusele (mis Eestis toimus esimesena 10.02.2017 Märjamaa teenindusjaamas) ka teised asjaolud.
34.Hageja esindaja on järjekindlalt teavitanud avalikkust „Circle K“ kaubamärgi kasutusele võtmisest Eestis ja Euroopas. Esimene Eestit puudutav teave avaldati meedias 22.09.2015. Alates 2015. a sügisest on Circle K Eesti AS kasutanud e-maili jaluses lisaks Statoili logole ka Circle K logo, sümboliseerimaks peatset kaubamärgi vahetust. Alates 01.04.2016 on Statoil Fuel & Retail Eesti AS ärinimi muudetud Circle K Eesti AS-ks. Statoili teenindusjaamades müüakse alates 2016. aastast Circle K kaubamärki kandvaid private label kaupu. Sotsiaalmeedias on kaubamärki Circle K kasutatud kommunikatsioonis (näiteks 13.12.2016 Facebooki leheküljel avaldatud töökuulutus).
35.Kostja on eksitavalt sidunud vastuhagis kaubamärgi „Circle K“ kasutusele võtu oma ärinime registreerimisega 28.10.2015. KaMS § 53 lg 1 mõistes ei oma tähtsust, millal kostja oma ärinime registreeris, vaid üksnes see, kas „Circle K“ kaubamärk oli enne vastuhagi esitamist kaubamärgi omaniku poolt kasutusele võetud või mitte. Lisaks juhtis hageja tähelepanu, et Circle K kaubamärk on registreeritud ühenduse kaubamärgina Euroopa Liidu Kaubamärgisüsteemi kaudu, mitte rahvusvahelises registris Madridi protokolli alusel. Seega on kostja viidanud valele alusele (KaMS §53 lg p 4), millisel alusel ei oleks võimalik kostja vastuhagi rahuldada.
36.Hageja leidis, et kostja on ekslikult lähtunud „Circle K“ kaubamärgi kasutusele võtmise algustähtaja arvestamisel 2000. aastast, mitte kaubamärgi uuest registreeringust 2015. aastal. Hageja ei nõustunud, et kuigi alates 26.02.2015 on kaubamärk „Circle K“ (registreerimisnumber 013776604) kaitstud kaubamärgina, tuleb kostja nõude menetlemisel lähtuda hageja varasemast kaubamärgist registreeringuga nr 001827393 (õiguskaitse alates 28.08.2000), kuna hiljem on hageja ainult täiendanud kaupade ja teenuste loetelu erinevate klasside lõikes.
37.Hageja leidis, et „Circle K“ kaubamärgi uus registreering 26.02.2015 tõi kaasa uue viieaastase tähtaja kulgemise alguse KaMS § 53 lg 3 ja 4 mõistes. Kaubamärgi taotlus läbis Euroopa kaubamärgi tavapärase menetlusskeemi. Ühtegi vastuväidet kaubamärgi registreerimisele ei esitatud. Kostja arvamus, et 26.02.2015 õiguskaitse saanud kaubamärk oli üksnes eelneva „Circle K“ kaubamärgi muutmine, ei ole põhjendatud. Ühenduse kaubamärgi muutmise võimalusi reguleerib Euroopa Liidu Nõukogu määrus nr 207/2009 Ühenduse kaubamärgi kohta §-s 48. Sellist protsessi hageja ei ole taotlenud ega läbi viinud, vaid tegemist oli uue kaubamärgi registreerimisega koos kõigi sellest tulenevate õigustega.
38.Kostja vastuhagi nõude rahuldamiseks puudub alus, sest hageja kaubamärk registreeriti Ühenduse kaubamärgina 02.09.2015, sai õiguskaitse 26.02.2015 ning võeti teenuste ja kaupade müügil kasutusele 2015. a lõpus (hilisemalt 2016. aasta mais), mistõttu on täitmata KaMS § 53 lg 1 p 4 eeldus kaubamärgi viieaastase mittekasutamise kohta. Kui kohus peab põhjendatuks KaMS § 53 lg 1 p 4 viidatud viieaastase tähtaja arvestamist „Circle K“ kaubamärgi registreerimisest ühenduse kaubamärgina 28.08.2000, kohaldub KaMS § 53 lg 2 säte, mis välistab hagi esitamise juhul, kui kaubamärk on enne hagi esitamist kasutusele võetud.
39.29.08.2017 esitas hageja täiendava tõendi, mis kinnitas, et Circle K kaubamärgi kasutuselevõttu valmistati ette mitmeid kuid enne selle avalikustamist üldsusele septembris 2015 ja esimese jaama ümberkujundamist Norras 2016. aasta maikuus. Tõendiks oli Circle K AS grupi viitsepresidentidele saadetud 19.06.2015 presentatsioon, milles edastati juhtidele konfidentsiaalne informatsioon grupile uuest väljavalitud kaubamärgist „Circle K“. Nimetatud tõendis on kujutatud ka teenindusjaama vaateid uue logoga.
40.Lõplikes seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Kostja on ekslikult esitanud vastuhagi, sest kaubamärk on enne vastuhagi esitamist omaniku poolt kasutusele võetud, mis välistab vastuhagi rahuldamise. Vastuhagist ei ole mõistetav, millist kaubamärgi registreeringut kostja vaidlustab. Kaubamärke nr 001827393 ja 013776604 tuleb käsitleda kui eraldiseisvaid kaubamärke, mille õiguskaitse ei ole teine-teisest sõltuvuses. Kaubamärkide õiguskaitse algas pärast nende registreerimist tagasiulatuvalt kummagi taotluse esitamise ajast ning vastavalt registris näidatud ulatusele. Kaubamärgi nr 001827393 õiguskaitse algas alates 28.08.2000 ning kehtib klassides 21, 35 ja 42 märgitud kaupadele ja teenustele. Kaubamärgi nr 013776604 õiguskaitse algas alates 26.02.2015 ning kehtib klassides 1, 3, 4, 9, 21, 29, 30, 32, 35, 26, 37, 39 ja 43 märgitud kaupadele ja teenustele.
41.Vastuhagist ei selgu, miks tugineb kostja Euroopa Liidu kaubamärgi kehtivuse vaidlustamisel KaMS § 53 lg 1 punktile 3, sest vaidluse lahendamisel saab tugineda vaid Euroopa Liidu kaubamärgi määrusele. Kaubamärgimääruse artikli 51 lg 1 punkti a kohaselt ei või keegi taotleda Euroopa Liidu kaubamärgi omaniku õiguste tühistamist, kui kaubamärgi tegelik kasutamine algas või jätkus viieaastase ajavahemiku lõpu ja taotluse või vastuhagi esitamise vahelisel ajal. Isegi juhul, kui kaubamärgi kasutamise aega hakatakse arvestama kaubamärgi 001827393 registreerimisest 2000. aastal, mitte kaubamärgi nr 013776604 registreerimisest 2015. aastal, ei ole kahtlust selles, et hageja hakkas kaubamärki kasutamine enne vastuhagi esitamist. Hageja hakkas kaubamärki kasutama enne, kui sai teada vastuhagi esitamise võimalikkusest.
42.Kostja esitas vastuhagi 24.04.2017 ning hageja sai selle esitamise võimalikkusest teada 10.11.2016 vastusest. Hageja väljastas juba 22.05.2015 pressiteate, et Statoili kaubamärgi asemel võetakse kasutusele kaubamärk CIRCLE K. Ettevalmistused kaubamärgi kasutamiseks algasid juba varem, mida tõendab 19.06.2015 presentatsioon. Hageja on tõendanud, et Euroopa Liidus alustati teenindusjaamade tähistamist kaubamärgiga CIRCLE K 2016. aasta maist, millist asjaolu ei ole kostja vaidlustanud. Hageja on tõendanud, et tähist CIRCLE K hakati kasutama hageja tütarettevõttes meilivahetuses ja töökuulutustes. Kostja on möönnud, et hageja hakkas kaubamärki kasutama alates 2016. aasta maist ehk 11 kuud enne vastuhagi esitamist. Seega puuduvad alused kaubamärgi tühistamiseks. Kaubamärgi nr 001827393 tühistamine ei tooks kaasa vastuhagi eesmärgi täitmist, sest hagejal on jätkuvalt kaubamärgiõigused kaubamärgi nr 013776604 alusel. Antud kaubamärk sai õiguskaitse 26.02.2015 ja kostja ärinimi registreeriti 28.10.2015.
KOHTU PÕHJENDUSED
43.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Vastuhagi rahuldamisele ei kuulu.
44.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hagejale kuulub ühenduse kaubamärk „Circle K“, registreerimisnumbriga 001827393, mis on alates 28.08.2000 kaitstud klassides 21, 35, 42; 2) hagejale kuulub ühenduse kaubamärk „Circle K“, registreerimisnumbriga 013776604, mis on alates 26.02.2015 kaitstud klassides 1, 3, 4, 9, 21, 29, 30, 32, 35, 36, 37, 39, 42 ja 43; 3) kostja juhatuse liige esitas 26.10.2015 äriregistrile kandeavalduse registreerida äriühing nimega Circle K OÜ, mis registreeriti 28.10.2015; 4) kostja põhitegevusaladeks on jaemüük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted (47111/EMTAK 2008); 5) hageja ei ole kostjale andnud nõusolekut oma kaubamärgi kasutamiseks; 6) hageja alustas Euroopa Liidus tanklate ja teenindusjaamade tähistamist kaubamärgiga Circle K alates 2016. aasta maist.
45.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas kostjal on õigus kasutada oma ärinimes tähist Circle K. Pooled samuti selle üle, kas hageja ainuõigus kaubamärkide õiguskaitsele on jätkuvalt kehtiv ning kas neid on kasutatud viie aasta jooksul alates kaubamärkide registreerimisest. Kuivõrd kostja esitas hageja kaubamärkide kehtivuse vaidlustamiseks vastuhagi, tuleb kohtul käesoleva vaidluse lahendamisel esmalt hinnata, kas vastuhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja vastuhagi
46.Kostja leidis, et hageja ainuõigus kaubamärgile tuleb tunnistada lõppenuks, sest hageja ei olnud hakanud Eestis ega Euroopa Liidus kasutama kaubamärki „Circle K“ 28. oktoobriks 2015, mil kostja registreeris oma ärinimena Circle K OÜ. Hageja kaubamärk oli Eestis ja Euroopa Liidus tundmatu. Eestis avati esimene „Circle K“ kaubamärki kandev teenindusjaam alles
15.veebruaril 2017 Märjamaal. Enne seda võeti alates 2016. a maist kaubamärk „Circle K“ kasutusele Skandinaavias, tähistamaks teenindusjaamasid, mis varasemalt kandsid „Statoili“ kaubamärki. Järelikult ei kasutatud kaubamärki Euroopas enne 2016. a maikuud.
47.Kostja leidis, et ta on hageja kaubamärgi vaidlustamisel huvitatud isikuks, sest kuigi kaubamärgiseadus ei sätesta huvitatud isiku definitsiooni, tuleneb kostja huvitatus soovist kasutada kaubamärgiga sarnast tähist oma ärinimes. Kohtuistungil täpsustas hageja, et ta
vaidlustab nii hageja 2000. aasta kaubamärgi kui ka 2015. aasta kaubamärgi. Viimase kaubamärgi vaidlustab kostja põhjusel, et kostja ärinime registreerimise ajaks ei olnud hageja kaubamärki veel kasutama asunud.
48.Hageja vaidles vastuhagile vastu põhjendusel, et mõlemat vaidlustatud kaubamärki on hakatud Euroopa Liidus kasutama enne vastuhagi esitamist. Kostja on omaks võtnud, et hageja hakkas kaubamärki „Circle K“ kasutama 2016. aasta maikuust alates ehk vähemalt 11 kuu enne vastuhagi esitamist. Kaubamärgi kasutamist tõendavad hageja esitatud tõendid ja esile toodud asjaolud. Kostja on ekslikult sidunud kaubamärgi „Circle K“ kasutusele võtmise oma ärinime registreerimise ajaga, sest kaubamärgiomaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamise nõude esitamisel ei oma see tähtsust. Kaubamärgi uus registreering 26.02.2015 tõi kaasa uue viieaastase tähtaja kulgemise alguse ning viieaastane tähtaeg ei olnud vastuhagi esitamise ajaks veel möödunud. Lisaks tõi hageja välja, et ta sai vastuhagi esitamise võimalikkusest teada kostja 10.11.2016 vastusest hagile, kuid hageja oli juba 22.05.2015 väljastanud pressiteate kaubamärgi „Circle K“ kasutamise kohta.
49.Vastuhagi lahendamisel osundab kohus esmalt asjaolule, et kostja on vastuhagi esitamisel ekslikult tuginenud KaMS §-le 53. KaMS § 1 lg 1 näeb ette, et siseriiklik kaubamärgiseadus reguleerib üksnes antud seaduses sätestatud juhtudel ühenduse kaubamärkidega seonduvaid õigusi ja kohustusi.
50.Pooled ei vaidle selle üle, et mõlemad kostja vastuhagis vaidlustatud hageja kaubamärgid on registreeritud Ühenduse kaubamärkidena. EL nõukogu 26.02.2009 määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (kodifitseeritud versioon) (edaspidi: ühenduse kaubamärgimäärus) näeb artikli 1 punktis 1 ette, et kaupade või teenuste kaubamärki, mis on registreeritud antud määrusega ette nähtud tingimuste kohaselt ja antud määruses sätestatud viisil, nimetatakse ühenduse kaubamärgiks.
51.Kooskõlas ühenduse kaubamärgimääruse artikli 14 punktiga 1 reguleerivad ühenduse kaubamärgi mõju ainult nimetatud määruse sätted. Vaid muudel juhtudel reguleerib ühenduse kaubamärgi rikkumist siseriiklik õigus kooskõlas määruse X jaotise sätetega. Seega tuleb kostja vastuhagi lahendamisel kohaldada ühenduse kaubamärgimääruse sätteid.
52.Ühenduse kaubamärgimääruse artikkel 15 punkt 1 sätestab, et kui omanik ei ole ühenduse kaubamärki viie aasta jooksul pärast registreerimist ühenduses tegelikult kasutusele võtnud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, või kui selle kasutamine on katkematu viieaastase ajavahemiku jooksul peatatud, siis rakendatakse kaubamärgi suhtes antud määrusega ette nähtud sanktsioone, välja arvatud juhul, kui kasutamata jätmine on põhjendatud.
53.Ühenduse kaubamärgimääruse artikli 51 punkti 1 alapunkti a kohaselt kuulutatakse ühenduse kaubamärgi omaniku õigused tühistatuks ametile esitatud taotluse või rikkumise suhtes algatatud menetluses esitatud vastuhagi põhjal, kui kaubamärki ei ole ühenduses viie järjestikuse aasta jooksul kasutatud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, ja kasutamata jätmisel ei ole mõistlikke põhjendusi. Sama punkti kohaselt ei või siiski keegi taotleda ühenduse kaubamärgi omaniku õiguste tühistamist, kui kaubamärgi tegelik kasutamine algas või jätkus viieaastase ajavahemiku lõpu ja taotluse või vastuhagi esitamise vahelisel ajal. Antud punkt näeb ka ette, et kasutamise algus või jätkumine kolme kuu jooksul enne taotluse või vastuhagi esitamist, kui see algas kõige varem viieaastase pideva kasutamata jätmise ajavahemiku lõppedes, jäetakse siiski tähelepanuta, kui ettevalmistusi kasutuse alustamiseks või jätkamiseks hakati tegema alles pärast seda, kui omanik sai teada taotluse või vastuhagi tõenäolisest esitamisest.
54.Ühtlasi tuleneb ühenduse kaubamärgimääruse artikli 99 punktist 1, et ühenduse kaubamärkide kohtud käsitlevad ühenduse kaubamärki kehtivana, kui kostja ei vaidlusta selle kehtivust tühistamist või kehtetuks tunnistamist käsitleva vastuhagiga. Tulenevalt määruse artikli 100 punktist 1 võib tühistamist või kehtetuks tunnistamist käsitlev vastuhagi toetuda ainult ühenduse kaubamärgimääruses nimetatud tühistamise või kehtetuks tunnistamise põhjustele. Seega tuleb kohtul vastuhagi lahendamisel kohaldada üksnes ühenduse kaubamärgi määrust.
55.Iseenesest nõustub kohus kostja väitega, et kostja näol oli tegemist isikuga, kellel oli õigus esitada vastuhagi. Hageja esitatud hagi rahuldamine kostja suhtes sõltus sellest, kas hageja ainuõigus hagi aluseks olevale kaubamärgile on jätkuvalt kehtiv. Samas nõustub kohus hageja väitega, et kostja viited sellele, millal tema oma ärinime registreeris ning kas see toimus enne või pärast hageja kaubamärkide kasutama hakkamist, ei oma ühenduse kaubamärgimääruse eelviidatud sätete kohaselt õiguslikku tähendust. Kohus nõustub ka hageja väitega, et alates 26.02.2015 registreeritud kaubamärgi puhul ei olnud viieaastane kohustuslik kasutamise periood vastuhagi esitamise ajaks 26.04.2017 veel möödunud. Kuna aga kostja võttis omaks, et hageja hakkas kaubamärki „Circle K“ kasutama alates 2016. aasta maikuust ehk 11 kuud enne vastuhagi esitamist, tuleb vastuhagi mõlema vaidlustatud kaubamärgi osas jätta rahuldamata ühenduse kaubamärgimääruse artikli 51 punkti 1 alapunkti a alusel.
56.Hageja esitatud väljavõttest Euroopa kaubamärkide registrist (toimiku lk 14-17, originaal koos tõlkega lk 63-70) nähtub, et hagejale kuulub ühenduse sõnaline kaubamärk CIRCLE K registreeringu numbriga 013776604. Kaubamärk on registreeritud 02.09.2015 ning selle registreerimise avaldus on esitatud 26.02.2015. Kaubamärk on muuhulgas registreeritud klassis 21 ja 35. Klassis 35 on kaubamärk registreeritud jaekaubanduslike toidukaupluste ja esmatarbekaupluste teenustele ning kaupadeks on muuhulgas toiduained, valmistoit, toidukaubad, kompvekid ja maiustused, joogid, alkoholijoogid, vesi, samuti sõidukitega seotud kaubad.
57.Kostja esitas kohtule inglisekeelse väljavõtte ühenduse kaubamärkide registrist (toimiku lk 123-124), mille kohaselt oli hageja esitanud 28.08.2000 taotluse sõnalise kaubamärgi CIRCLE K registreerimiseks klassides 21, 35 ja 42. Kaubamärk registreeriti 19.03.2002 numbriga 001827393. Sisuliselt ei vaidle pooled selle üle, et hagejale kuulub kaks eraldiseisvalt registreeritud kaubamärki, mis on mõlemad muuhulgas kaitstud klassi 35 kuuluvate kaupade ja teenuste suhtes.
58.Portaali ärileht.ee väljavõttest nähtub, et 22.09.2015 ilmus artikkel pealkirjaga „Statoili tanklate uueks nimeks saab Circle K“ (toimiku lk 22-23). Artiklis on märgitud, et Statoili teenindusjaamad lähevad üle uuele globaalsele kaubamärgile ning see muutus toimub Eestis 2017. aasta kevadel. Kostja esitatud artiklist (toimiku lk 125) nähtub, et esimene tähist Circle K kandev teenindusjaam avati Eestis Märjamaal 15.02.2017.
59.Hageja esitas kohtule väljavõtte oma kontserni kodulehelt (toimiku lk 91, koos tõlkega eesti keelde, lk 101-102), millest nähtub, et Norras, Rootsis ja Taanis töötavad täisteenindusjaamad Circle K nime all pärast seda, kui käivitati protsess endiste Statoili nime muutmiseks. Väljavõttes on märgitud, et Circle K alustas Statoil Fuel & Retail nime muutmist 2016. aasta mais. Hageja esitas kohtule Statoil Eesti Facebook lehel 13.12.2016 avaldatud töökuulutuse (toimiku 142), milles oli juba kasutatud kaubamärki CIRCLE K. Hageja esitas kohtule ka 19.06.2015 koostatud presentatsiooni oma kontserni juhtkonnale, milles kujutati teenindusjaamu uue logoga (toimiku lk 147-157). Seega saab esitatud tõenditest järeldada, et hageja hakkas kaubamärki Circle K kasutama igal juhul enne vastuhagi esitamist (mis esitati 26.04.2017) ning ka varem kui kolm kuus enne vastuhagi esitamist.
60.Kostja on menetluses omaks võtnud, et teenindusjaamade tähistamiseks võeti hageja
kaubamärk Euroopa Liidus kasutusele hiljemalt 2016. aasta mais. Kaubamärgi kasutamine teenindusjaamadel hõlmas kaubamärgi kasutamist nende teenuste ja toodete suhtes, milleks hageja kaubamärk oli 19.03.2002 registreeritud klassides 21, 35 ja 42. Järelikult tuleb juba ainuüksi kostja omaksvõtu tõttu jätta vastuhagi rahuldamata, sest hageja oli alustanud kaubamärgi nr 001827393 kasutamist igal juhul 11 kuud enne vastuhagi esitamist. Kuna hageja kaubamärgid nr 001827393 ning nr 013776604 on sõnalises osas identsed ning mõlemad on registreeritud klassides 21 ja 35, tuleb kohtu hinnangul lugeda kostja poolt omaks võetuks ja hageja poolt tõendatuks, et vähemalt klassides 21 ja 35 oli hageja alustanud oma kaubamärgi nr 013776604 hiljemalt 11 kuud enne vastuhagi esitamist. Kuigi hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kaubamärki nr 01376604 kasutanud kõigis klassides, milleks kaubamärk oli registreeritud, ei oma see asjas tähtsust, sest nimetatud kaubamärgi osas ei olnud ühenduse kaubamärgimääruse artiklis 51 alapunktis a märgitud viieaastane registreerimisest alguse saav tähtaeg vastuhagi esitamise ajaks veel möödunud. Kaubamärk nr 013776604 registreeriti nimelt 02.09.2015, kuid kostja esitas vastuhagi juba 26.04.2017. Eeltoodut kokku võttes tuleb kostja vastuhagi jätta tervikuna rahuldamata. Vastuhagi rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Kuna kohus jätab vastuhagi tervikuna rahuldamata, asub kohus hindama, kas hageja hagi kuulub rahuldamisele või mitte. Hageja hagiavaldus
61.Hageja palus hagiavalduses, et kohus keelaks kostjal sõnalise tähise „Circle K“ kasutamise ärinimes või kaubanduslikus nimetuses ning kohustaks kostjat muutma oma põhikirja ja ärinime nii, et seal ei sisalduks sõnaline tähis „Circle K“, samuti esitama ärinime muutmise avalduse äriregistri pidajale. Hageja palus kohustada kostjat hoiduma tulevikus sõnalise tähise „Circle K“ kasutamisest oma ärinimes või kaubanduslikus nimetuses.
62.Hageja põhistas oma nõuet sellega, et kostja oli 27.10.2015 esitanud taotluse registreerida oma ärinimena tähise „Circle K“ ja kostja soovis tegeleda põhitegevusalana jaemüügiga spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted. Kuigi hageja pöördus kostja poole nõudega ka kohtuväliselt, kostja sellele ei reageerinud. Kostja kasutab hageja kaubamärki ilma hageja nõusolekuta ja ärinime registreerimine äriregistri poolt ei andnud kostjale täiendavaid õigusi. Kostja ärinimi on eksitav ja võib tekitada arusaama, nagu kuuluks kostja hagejaga seotud äriühingute gruppi. Kostja tegevus on vastuolus ÄS § 12 lõikega
1.Kostja väited, et kuigi kostja on alustanud majandustegevusega, ei kavatse ta hageja õigusi rikkuda, on arusaamatud.
63.Kostja vaidles hagile vastu ja viitas sellele, et äriregister on pidanud tema ärinime registreerimist võimalikuks. Kostja vastas hageja nõudekirjale ja kinnitas, et ta ei kavatse hageja õigusi rikkuda. Kostjalt ei saa abstraktselt nõuda ärinime kasutamise lõpetamist.
64.Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda jätta hagi rahuldamata. Ühenduse kaubamärgimääruse artikli 9 punkti 1 kohaselt annab ühenduse kaubamärk omanikule selle kasutamise ainuõiguse. Omanikul on õigus takistada kõikidel kolmandatel isikutel kasutada kaubandustegevuse käigus ilma tema loata kõiki tähiseid, mis on identsed ühenduse kaubamärgiga, kaupade või teenuste puhul, mis on identsed nendega, mille jaoks on registreeritud ühenduse kaubamärk (määruse artikli 9 punkti 1 alapunkt a) või kõiki tähiseid, kui identsuse või sarnasuse tõttu ühenduse kaubamärgi ja tähisega kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et avalikkus võib need omavahel segi ajada, kusjuures segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et tähist seostatakse kaubamärgiga (määruse artikli 9 punkti 1 alapunkt b). Nõude esitamisel kostja vastu tugines hageja mõlemale eelviidatud õiguslikule alusele.
65.Ühenduse kaubamärgimääruse artikli 9 lg 2 kohaselt võib artikli 9 lõike 1 alusel kaubamärgiomanik muuhulgas keelata tähise kandmise kaupadele või nende pakendile (artikkel
9 lg 2 p a) või kõnealuse tähisega teenuste pakkumise või osutamise (artikkel 9 lg 2 p b). Samuti võib keelata tähise kasutamise äridokumentidel või reklaamis (artikli 9 lg 2 p d). Ühenduse kaubamärgimääruse artikli 96 kohaselt kuuluvad ühenduse kaubamärkide kohtute ainupädevusse hagid seoses ühenduse kaubamärkide õiguste rikkumisega. Kooskõlas ühenduse kaubamärgimääruse artikli 101 punktiga 1 kohaldavad ühenduse kaubamärkide kohtud antud määruse sätteid. Samas tuleneb artikli 101 punktist 2, et määrusega reguleerimata küsimustes kohaldab ühenduse kaubamärkide kohus siseriiklikke, sealhulgas rahvusvahelise eraõiguse sätteid.
66.ÄS § 12 lg 1 kohaselt ei või ärinimi olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas. ÄS § 12 lõikest 3 tuleneb, et ärinimes ei tohi kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud. Nõusolekule kohaldatakse käesoleva seadustiku § 33 lõiget 11. Kohus ei nõustu kostja väitega, et kuivõrd äriregister registreeris vaidlusaluse ärinime, oli kostjal õigus kasutada oma ärinimes tähist „Circle K“ sõltumata sellest, et tal puudus tähise kasutamiseks kaubamärgiomaniku nõusolek. Äriregistri kanne nime kohta ei anna kostjale täiendavaid õigusi kaitstud kaubamärgi kasutamiseks juhul, kui tegemist on ühenduse kaubamärgimääruse artikli 9 punkti 1 alapunktide a või b rikkumisega.
67.VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 1055 lg 1 sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Ühtlasi tuleneb VÕS § 1055 lõikest 3, et kui kahju õigusvastane tekitamine seisneb autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumises, võib isik, kelle õigusi rikuti, nõuda muuhulgas rikkumisest hoidumist tulevikus (VÕS § 1055 lg 3 p 1).
68.Konkurentsiseaduse (KonkS) § 50 lg 1 p 1 kohaselt on kõlvatuks konkurentsiks ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod, sealhulgas eksitava teabe avaldamine, avaldamiseks esitamine, tellimine, konkurendi või tema kauba halvustamine. KonkS § 51 lg 1 järgi on eksitavaks teabeks ebatõesed andmed, mis võivad ostja tavalise tähelepanelikkuse juures tekitada pakkumisest eksliku mulje või millega kahjustatakse või võidakse kahjustada teise ettevõtja mainet või tema majandustegevust.
69.Riigikohus on analoogilise vaidluse lahendamisel leidnud, et kaubamärgi kasutamise piirangud võivad tuleneda ka konkurentsiseadusest ning kaubamärgiomanik saab nõuda oma õiguste rikkumise korral kestva kahju tekitava tegevuse keelamist VÕS § 1055 lg 1 alusel (RK TKo 3-2-1-4-06, p 19, p 21). Samuti leidis Riigikohus, et ainuüksi kaubamärgiseadusest ei tulene kaubamärgiomanikule õiguskaitset kaubamärgiga sarnase tähise kasutamiseks kolmanda isiku ärinimes, sest arvestada tuleb, kas kolmas isik kasutab tähist kaitstud kaupade või teenuste suhtes (samas, p 36). Küll aga on Eestis eriregulatsiooniks ÄS § 12 lg 3, mis ei luba äriregistrisse kanda ärinime, mis sisaldab kaubamärgina kaitstavat tähist. ÄS § 12 lõikega 3 on laiendatud kaubamärgiseaduses antud kaitset (samas, p 37). Kaubamärgiomanik saab nõuda oma õigusi rikkuva ärinime kasutamise keelamist ja rikkuja põhikirja muutmist KaMS § 57 lg 1 p 1 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel. Ärinimi võib ka olla eksitav konkurentsiseaduse alusel (samas, p 38). Ärinime kasutamise keelamiseks on piisav juba sellest, kui vaid üks ärinime registreerija tegevusaladest on hõlmatud kaubamärgiga kaitstud kauba suhtes (samas, p 43). Kui ärinimi jätab eksitava mulje, saab selle kasutamise keelamist nõuda sõltumata kostja tegevusaladest (samas, p 44).
70.05.04.2017 eelistungil (toimiku lk 109-110) selgitas kohus kostjale, et kostja vastuväited hagile ei ole põhistatud ega tõendatud. Samuti selgitas kohus kostjale vajadust põhistada istungil
avaldatud uut vastuväidet, et kostja on küll registreeritud, kuid pole äritegevusega tegelenud. Kohus juhtis kostja esindaja tähelepanu asjaolule, et väide on vastuolus kostja poolt kohtumenetluse eelselt hagejale saadetud kirjas tooduga.
71.Hageja esitatud äriregistri väljavõttest (toimiku lk 9-10) nähtub, et kostja ärinimeks on Circle K OÜ. Seega on kostja registreerinud oma ärinimeks tähise, mis on identne hageja registreeritud kaubamärkidega. Kostja on registrisse kantud äriühinguna 28.10.2015 ning alates 07.03.2016 on kostja saanud käibemaksukohustuslase numbri. Käibemaksukohustuslase numbri omandamine tõendab kohtu hinnangul vähemalt majandustegevuse alustamist. Kostja tegevusaladeks on jaemüük spetsialiseerumata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted. Järelikult on kostja tegevusaladeks alad, milliste suhtes on registreeritud mõlemad hageja kaubamärgid (klassis 35).
72.Varem juba viidatud väljavõttest Euroopa kaubamärkide registrist (toimiku lk 14-17, originaal koos tõlkega lk 63-70) nähtub, et hagejale kuulub ühenduse sõnaline kaubamärk CIRCLE K registreeringu numbriga 013776604. Kaubamärk on registreeritud 02.09.2015 ning selle registreerimise avaldus on esitatud 26.02.2015. Kaubamärk on muuhulgas registreeritud klassides 21 ja 35. Klassis 35 on kaubamärk registreeritud jaekaubanduslike toidukaupluste ja esmatarbekaupluste teenustele ning kaupadeks on muuhulgas toiduained, valmistoit, toidukaubad, kompvekid ja maiustused, joogid, alkoholijoogid, vesi, samuti sõidukitega seotud kaubad. Hagejale kuulub ka ühenduse kaubamärk CIRCLE K numbriga 001827393, mis on samuti registreeritud klassis nr 35 (toimiku lk 123-124). Kohus osundab, et hagi esitamisel kostja vastu tugines hageja vaid kaubamärgist nr 013776604 tulenevate ainuõiguste rikkumisele. Igal juhul olid mõlemad hageja kaubamärgid registreeritud tegevusalade suhtes, millistes soovib tegutseda ka kostja.
73.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja saatis kostjale 02.11.2015 kirja (toimiku lk 1819), milles palus muuta kostja ärinime viisi, mis lõpetaks hageja kaubamärgi lubamatu kasutamise. Kostja lubas 09.11.2015 e-kirjas vastata hageja pöördumisele pärast konsulteerimist juristiga (toimiku lk 20-21). Hageja saatis oma pöördumise kostjale e-kirjaga 02.11.2015 (e-kiri koos lisaga, toimiku lk 138-141).
74.Kostja väitis, et ta vastas oma esindaja vahendusel hageja pöördumisele 19.01.2016 (toimiku lk 83-84). Kuigi kostja ei ole tõendanud vastuse tegelikku saatmist ning hageja on eitanud vastuse saamist kohtumenetluse eelsel ajal, nähtub kostja esindaja vastusest, et viimane kinnitas oma majandustegevuse alustamist. Kohtumenetluse käigus asus kostja väitma, et kuivõrd ta on loobunud käibemaksukohustuslase numbrist, ei oma ta enam äritegevust. Antud väidet kostja tõendanud ei ole. Kohtu hinnangul ei oma aga ühenduse kaubamärgimääruse artikli 9 lg 1 p b mõttes sisulist tähendust, kas kostja parasjagu tegeleb aktiivse majandustegevusega või mitte. Oluline on see, et kostja ärinimi on identne hagejale kuuluva kaubamärgiga ja eksisteerib tõenäosus, et avalikkus võib segi ajada hageja kaubamärgi ning kostja ärinime. Samuti eksisteerib tõsiselt võetav tõenäosus, et kostja ärinime seostatakse hageja kaubamärgiga.
75.Hageja esitas kohtule tõendid tõendamaks väidet, et kostja ärinime tõttu on hagejat ja kostjat segamini aetud. Hageja saatis 10.11.2016 Eesti Autorite Ühingule e-kirja (toimiku lk 106-107), milles teatas, millised uued teenindusjaamad on hageja omandanud. Hageja palus nimetatud uute teenindusjaamade osas saata muusikateoste kasutamise lepingu. Vastusena hageja pöördumisele saatiski Eesti Autorite Ühingu esindaja hagejale lepingu projekti (toimiku 106-107), milles aga oli märgitud hageja esindajaks kostja seaduslik esindaja Toomas Uustalu. Seega on hageja tõendanud tähiste segiajamise võimalikkuse.
76.Lisaks leiab kohus, et vaatamata väidetava aktiivse majandustegevuse puudumisele registreeris kostja tähise oma ärinimena kasutamiseks teenuste suhtes, milliste osas oli
registreeritud hageja kaubamärk. Kuivõrd kostja näol on tegemist äriühinguga, ei saa äriühingu puhul väita ega eeldada mistahes majandustegevuse puudumist. Kostja pidi äriregistri kande kohaselt tegelema vaid nende teenuste osutamisega, milliste suhtes oli hageja kaubamärk registreeritud, mistõttu ei ole põhjendatud kostja väited, et ta saaks tegeleda majandustegevusega ka viisil, kus ta hageja kaubamärgiomaniku ainuõigusi ei riku. Lisaks on hageja nõue kostja vastu põhjendatud ÄS § 12 lg 3 alusel, sest kostjal puudus ärinime registreerimiseks hageja kui kaubamärgiomaniku nõusolek. Kuivõrd kostja registreeris ärinimena hageja kaitstud kaubamärgiga identse tähise, on kostja tegevus hinnatav eksitava teabe avaldamisena KonkS § 51 lg 1 mõistes, sest ostjate tavalise tähelepanelikkuse juures võib avalikkusel tekkida kostja tegevusest ekslik mulje, mis oma korda võib kahjustada hageja mainet või tema majandustegevust.
77.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja nõue kostja suhtes kuulub täielikult rahuldamisele. Ühenduse kaubamärgimääruse artikli 9 lg 2 p d alusel tuleb kostjal keelata sõnalise tähise „Circle K“ kasutamine kostja ärinimes või kaubanduslikus nimetuses. Kuivõrd kostja ei ole reageerinud hageja kohtuvälistele pöördumistele ning kostja poolne hageja kaubamärgiomaniku õiguste rikkumine on kestev, tuleb kostjat ühenduse kaubamärgimääruse artikli 9 lg 2 p d ning VÕS § 1055 lg 1 alusel kohustada muutma oma põhikirja ja ärinime viisil, et see ei sisaldaks tähist „Circle K“ ning kostjat tuleb kohustada esitama ärinime muutmise avaldus äriregistri pidajale. VÕS § 1055 lg 3 alusel tuleb kohustada kostjat hoiduma tulevikus sõnalise tähise „Circle K“ kasutamisest oma ärinimes või kaubanduslikus nimetuses.
78.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
79.Hageja palus hagiavalduses kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 300 eurot ning hagiavalduse ettevalmistamisel vajaliku õigusabi kulu summas 400 eurot. Hageja esindaja osutas õigusabi 5 tunni ulatuses. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on mõistlikud ning põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena kogumis 700 eurot, millest 300 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 400 eurot on õigusabikulud.
80.Ühendus kaubamärgimääruse artikkel 100 p 6 sätestab, et kui ühenduse kaubamärkide kohus on teinud ühenduse kaubamärgi tühistamist või kehtetuks tunnistamis nõudva vastuhagi puhul jõustunud kohtuotsuse, saadetakse otsuse ärakiri ametile. Seega tuleb käesoleva kohtulahendi ärakiri selle jõustumisel saata Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.