Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Küsi Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Küsi Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Otsi

Kohtulahendid
Õigusaktid
ELi õigus
Kohtud
Valdkonnad

Tööriistad

Brauserilaiendus
MCP-server
Minu konto
Paketid ja hinnad

Nimistu

Kontakt
Privaatsus
nimistu.ee
Toeta tegevust

Allikad

Riigi Teataja
EUR-Lex
HUDOC
Riigikohus

lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ

Kohtulahendid/2-16-113378/5

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 29.09.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-16-113378/5
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 29.09.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1728

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2026-04-14

Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2026-04-13

Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-08-28

Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-08-23

Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-06-13

Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-05-27

Viidatud sätted

Riigi Teataja

VÕS § 113 lg 1Viivis VÕS § 42 lg 1, 3Tüüptingimuse tühisus VÕS § 76 lg 1, 3Kohustuse täitmine VÕS § 82Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhul TsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta TsMS § 637 lg 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Credit.ee OÜ11898079(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei ja avaliku e-toimiku kaudu 29. septembril 2017

Tsiviilasja number

2-16-113378

Tsiviilasi

Credit.ee OÜ väljamõistmiseks

Hagihind

341,42 eurot Hageja Credit.ee OÜ (registrikood 11898079, asukoht F.Tuglase 19, 51014 Tartu), lepinguline esindaja Marika Rindemaa (e-post [email protected])

Menetlusosalised ja nende esindajad

hagi

Xxxvastu

võlgnevuse

Kostja: Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx Tallinn) Menetluse liik

Lihtmenetlus

Resolutsioon

1.Rahuldada Credit.ee OÜ hagi Xxxvastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.

2.Välja mõista Xxxpõhivõlgnevus 150 (ükssada viiskümmend) eurot, intress 17,82 eurot (seitseteist eurot ja 82 senti), sissenõutavaks muutunud viivis 18,44 eurot (kaheksateist eurot ja 44 senti) ja sissenõudmisega seotud kulud 40 (nelikümmend) eurot, kokku 226,26 (kakssada kakskümmend kuus eurot ja 26 senti) Credit.ee OÜ kasuks.

3.Välja mõista XxxCredit.ee OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 150 eurot alates 29.09.2017 kuni põhinõude kohase täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

Sarnased lahendid

Võlaõigus

16.09.20262-26-111239/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
15.09.20262-26-102751/16Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
11.09.20262-25-21814/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

VÕS § 1132 lg 1

VÕS § 35Tüüptingimuse mõiste

VÕS § 41Tüüptingimustega lepingu kehtivus

1.Menetluskulud jätta 67% ulatuses Xxxkanda ja 33% ulatuses Credit.ee OÜ kanda.

2.Mõista Xxxvälja Credit.ee OÜ kasuks riigilõiv 50,25 eurot ja õigusabikulud 33,50 eurot, kokku 83,75 eurot (kaheksakümmend kolm eurot ja 75 senti).

3.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Xxxtasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (83,75 eurot) Credit.ee OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hagiavalduse asjaolud

1.16.12.2015 sõlmisid Credit.ee OÜ ja kostja laenulepingu nr. 20151216/03, mille alusel kostja sai laenu 150 eurot. Laenu saamiseks täitis kostja Credit.ee OÜ internetikeskkonnas www.credit.ee laenutaotluse ning kinnitas üldtingimustega nõustumist. Isikusamasus oli seoses eelmiste laenudega tuvastatud AS Eesti Post poolt. Laenulepingu kohaselt oli tagastamisele kuuluv summa 150 eurot ning see tuli tagastada nelja osamaksena vastavalt graafikule hiljemalt 14.04.2016. Kuna kostja ei suutnud laenu tasuda, nõustus hageja tagasimakse tähtaega pikendama. Kostja tasus laenu pikendustasu summas 11 eurot. Kostja ei ole endale võetud kohustusi hageja ees täitnud.

2.Vastavalt lepingule on viivise määr 0,156% põhiosast iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest (aastane intressimäär 56,15%) ja krediidi kulukuse määr 73,17 %. Kostjale on saadetud enne lepingu ülesütlemist võlateatised 23.02.ja 17.03. ja pärast lepingu lõppemist võlateatised 17.05.; 01.06. ja 16.06. ning teade lepingu ülesütlemise kohta 11.04. Leping on üles öeldud 26.04.2016.

3.Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks 257,19 eurot + jooksev viivis 0,156% põhivõlast päevas kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ning edasi 0,156% põhivõlast kuni põhinõude täitmiseni. Summa 257,19 sisaldab põhivõlga 150 eurot, intressi 17,82 eurot, kuni 13.10.2016 sissenõutavaks muutunud viivis 49,37 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulusid 40 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 50 eurot, kokku 125 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.

4.Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega kätte elukoha aadressil 03.12.2016. Kostja ei ole hagiavaldusele vastuväiteid esitanud. Kohtuotsuse põhjendused

5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 82 lg-st 7 tuleneb, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.

6.Lepingu sisust ja olemusest nähtuvalt on kostja sõlminud hagejaga laenulepingu, mida tõendavad leping nr 20151216/03 ja laenulepingu üldtingimused. Laenulepingu alusel anti kostjale 16.12.2015 laenu 150 eurot, mida tõendab maksekorraldus nr 2631. Laen tuli tagastada maksegraafiku alusel 4 osamaksega. Hageja on kostja suutmatuse tõttu laenu tagasi maksta, laenu tagasimakse tähtaega pikendanud. Laenulepingu järgi on aastane intressimäär 56,15%. Hagiavalduse kohaselt on tasumata põhivõlgnevus 150 eurot ja intress 17,82 eurot, mistõttu tuleb see kostjalt hageja kasuks välja mõista.

7..VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt laenulepingust ja üldtingimuste punktist 3.3 on pooled leppinud kokku viivise määras 0,156% päevas iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest.

8.Kohtu hinnangul on viivise määra puhul tegemist VÕS § 35 järgse tüüptingimusega. Kostja on sõlminud lepingu tarbijana. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Riigikohus on selgitanud, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [--] muud hüvitist" alusel (otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11)

9.Lepingus kokkulepitud viivise päevamäära 0,156% korral on viivise suurus aastas 56,94%. Hindamaks viivisemäära mõistlikkust tuleb kaaluda lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 teine lause) loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub 8% aastas. Arvestades vaidlusalusel ajal kehtestatud referentsimäärasid, kohaldunuks asjas seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus 8,05% aastas.

10.Riigikohus on selgitanud, et eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p 13). Lepingus kokkulepitu ületab seaduslikku viivisemäära seitse korda. Maakohus leiab, et selline selgelt ülemäärane ja tarbijat ebamõistlikult kahjustav viivisemäär on tühine.

11.VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Viivisekokkuleppe tühisuse

korral on hagejal võimalik nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (Riigikohtu 14.06.2005 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 p 24). Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt 150 eurot on kokku 18,44 eurot: Võlaperiood 31.01.2016-30.06.2016 01.03.2016-30.06.2016 31.03.2016-30.06.2016 27.04.2016-30.06.2016 01.07.2016-28.09.2017

% aastas 8,05 8,05 8,05 8,05

Võla summa 34,97 36,61 38,32 40,10

Viivitatud päevade arv

viivise summa 1,16 0,98 0,77 0,57 14,96

12.VÕS § 1132 lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Sama paragrahvi lg 1 punkti 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt on samas paragrahvis sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine.

13.Vastavalt üldtingimuste p-le 4.6 on laenuandjal õigus nõuda ja laenusaaja on kohustatud hüvitama laenuandjale kulud, mis on seotud lepingu rikkumisest tulenevate toimingute eest, sh võlateatise (võlanõude), hoiatuse, lepingu ülesütlemise teate esitamisega jms. Lepingu kehtivuse ajal võib laenuandja nõuda iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava meeldetuletuskirja eest 5 eurot ning pärast lepingu lõppemist võib laenuandja nõuda hüvitist kuni 30 eurot, seejuures võib esimese laenusaajale saadetava meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest 5 eurot, kui nõue on kuni 500 eurot.

14.Hagiavaldusest tuleneb, et lepingu kehtivuse ajal on saadetud kolm meeldetuletuskirja (23.02.2016, 17.03.2016 ja 14.04.2016) ning peale lepingu lõppemist samuti kolm kirja (17.05.2016, 01.06.2016 ja 16.06.2016). Sissenõudmiskulu nõue on kooskõlas seaduses sätestatuga ja tuleb kostjalt hageja kasuks summas 40 eurot välja mõista.

15.Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 150 eurot, intressid 17,82 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 18,44 eurot ja sissenõudmiskulud 40 eurot, kokku 226,26 eurot ning alates 29.09.2017 viivis seadusjärgses määras põhinõudelt (150 eurot) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

16.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda 67% ja hageja kanda 33% ulatuses.

17.Hageja menetluskuluks on riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 50 eurot, kokku 125 eurot. Kohtu hinnangul on menetluskulud põhjendatud ja vajalikud. Arvestades menetluskulude jaotust jääb kostja kanda hageja riigilõivust 50,25 eurot (75*67%) ja õigusabikuludest 33,50 eurot (50*67%), kokku 83,75 eurot.

18.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja