Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-17-13151

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 27. juulil 2007 hageja ja kostja eluasemelaenu laenulepingu nr. L070029693 (edaspidi leping 1) summas 19,825 eurot muutuva intressimääraga 6 kuu EURIBOR+1,8 % aastas. Hageja maksis laenu välja 30. juulil 2007 kostja arveldusarvele. Lepingust 1 tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks oli seatud I jrk hüpoteek kostja korteriomandile asukohaga Ranna 35-46, Sillamäe linn. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tagastama laenu ja tasuma intressi osade kaupa annuiteetmaksetena iga kalendrikuu 15.kuupäeval Hageja poolt lepingu 1 alusel arvutatud ja kostjale teatatud summades. Laenu tagastamistähtpäevaks oli kehtestatud 15. juuli 2027. Kostja ei ole lepingust 1 tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Probleemid laenumaksete ning intressi tasumisega tekkisid alates 15. maist 2014. Viimane laenu tasumine toimus augustis 2014. 07. aprillil 2015 teavitas hageja kostjat lepingu 1 rikkumisest ja võlgnevuse suurusest kirjaliku teatega ning hoiatas, et võlgnevuse mittetasumisel hiljemalt 12. mail 2015 on hagejal õigus leping 1 erakorraliselt üles öelda ja 2(4)

2-17-13151 alustada võlgnevuse sissenõudmist. Kostja, vaatamata hageja hoiatusele leping 1 erakorraliselt üles öelda, lepingutingimusi nõuetekohaselt täitma ei asunud ega võlgnevust ei tasunud. Hageja ütles lepingu 1 erakorraliselt üles 13. mail 2015, millal kogu lepingu jääk muutus sissenõutavaks. Hageja ja kostja sõlmisid 03. novembril 2009 hüpoteeklaenulepingu nr. 2009027434 (edaspidi leping 2) summas 2,366.00 eurot muutuva intressimääraga 6 kuu EURIBOR+4,9 % aastas. Hageja maksis laenu välja 06. novembril 2009 kostja arveldusarvele. Lepingust 2 tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks oli seatud II jrk hüpoteek korteriomanditele asukohaga Ranna 35-46, Sillamäe linn. Leping 2 on lõppenud 16. novembril 2014. Viimane laenu tasumine toimus 13. mail 2014. Hageja esitas kohtutäiturile täitmisavalduse alles 10. juulil 2015, millega palus pöörata sissenõuet hüpoteegiga koormatud korteriomandile. Käesolevaks ajaks korteriomand on müümata, kõik enampakkumised nurjusid. Viimane enampakkumine toimus augustis 2017. müügihinnaga 4,005.00 eurot. Olenemata asjaolust, et tagatis on müümata, on hageja sunnitud esitama hagiavalduse aegumise vältimiseks. Samas on juba käesoleval hetkel ilmne, et tagatise müügist saadav summa ei kata kõiki laenulepingutest tulenevaid nõudeid. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks lepingust 1 tulenev võlg 18 104,79 eurot, sh laenuvõlg summas 14 354,95 eurot; intressivõlg summas 288,11 eurot; viivisevõlg summas 2 726,05 eurot; teenustasu summas 735,68 eurot; lepingust 2 tulenev võlg 397,69 eurot, sh laenuvõlg summas 314,01 eurot; intressivõlg summas 5,66 eurot; viivisevõlg summas 78,02 eurot; viivis protsendina põhinõudelt 14 354,95 eurot alates 04. septembrist 2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; viivis protsendina põhinõudelt 314,01 eurot alates 04. septembrist 2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda, s.h. hagiavalduse esitamisel hageja poolt tasutud riigilõiv 750 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud hagimaterjalid kostjale koos kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on isiklikult kätte toimetatud kostjale (t.l.-38). Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral teeb kohus asjas tagaseljaotsuse. Kostja kohtule vastust ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 94 lg 1, VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingust 1 tulenev laenuvõlg summas 14 354,95 eurot, intressivõlg summas 288,11 eurot, viivisevõlg summas 2 726,05 eurot, teenustasu summas 735,68 eurot, kokku 18 104,79 eurot; lepingust 2 tulenev laenuvõlg summas 314,01 eurot, intressivõlg summas 5,66 eurot, viivisevõlg summas 78,02 eurot, kokku 397,69 eurot; viivised protsendina lepingu 1 põhinõudelt 14 354,95 eurot alates 04. septembrist 2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ning viivised protsendina lepingu 2 põhinõudelt 314,01 eurot alates

Menetluskulud 3(4)

2-17-13151 Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 750 eurot, väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 750 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 alusel põhjendatud ja vajalik täies ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 750 eurot. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.