Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1(2)

2-17-113310

ASJAOLUD

Pärnu Maakohus 28. augusti 2017 määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude võlgniku vastu üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas kohtu poolt määratud ajaks hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Viru Maakohus jättis 19. septembri 2017 määrusega hagiavalduse käiguta ning määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas 25. septembril 2017 hagist loobumise avalduse, milles palub lõpetada menetluse ja tagastada pool tasutud riigilõivust.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja hagiavaldus tagastada selle esitajale. Hageja teatas kohtule, et ta loobub hagiavalduse esitamisest kostja vastu omal soovil. Kohus tuvastas, et hagi ei ole menetlusse võetud ja seega ei saa kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 alusel menetlust lõpetada. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus on seisukohal, et kuna hageja on enne hagi menetlusse võtmist avaldanud, et ei soovi asja kohtus alustamist, tuleb keelduda hagi menetlusse võtmast, kuna antud juhul puudub õiguskaitse andmise vajadus - riik ei pea tsiviilasjas andma isikule õiguskaitset, kui isik ise seda ei soovi. Vastavalt TsMS § 372 lg 4 ja lg 6, hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus tagastab avalduse koos lisadega avaldajale. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg 1, hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Hageja esitas taotluse poole riigilõivu tagastamiseks seoses hagist loobumisega. Kohus lahendab menetluskulude tagastamise eraldi määrusega peale kohtumääruse jõustumist. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.