Eesti Vabariigi nimel Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Külli Mõlder
Otsuse avalikult teatavaks
13. märts 2008
Kuressaare
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-08-2702
Hagi ese
AS Saare Finants hagi J. K. vastu võla nõudes
Menetlusosalised
Hageja AS Saare Finants (Kohtu 1, Kuressaare 93812, registrikood 10581765), esindaja Riina Pavel, kostja J. K. (elukoht X, isikukood X)
Asja läbivaatamise kuupäev
Õigeksvõtul põhinev, kirjalik menetlus
Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista J. K.'alt AS Saare Finants kasuks võlg ja viivis summas 28 016 (kakskümmend kaheksa tuhat kuusteist) krooni 66 senti . Menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja AS Saare Finants menetluskulu riigilõiv 1000(üks tuhat) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Vastavalt esitatud hagile /t.l. 2/ sõlmis hageja AS Saare Finants kostja J. K.'aga 11. 12. 2006 laenulepingu nr. 3409 (edaspidi leping), mille alusel hageja andis kostjale laenu 15500.- krooni, intressiga 24 % aastas. Vastavalt lepingu p. 1.1.2 kandis hageja laenusumma kostja arvelduskontole.
Lepingu p. 2.1.1. kohaselt kostja kohustus laenu tagastama ja intressid tasuma 25. 12. 2007.a. osamaksetena, vastavalt lepingu lisana kinnitatud graafikule, 1601,67 krooni kuus. Kostja oma kohustust ei täitnud. Kostja võlg põhivõlana 12 916,66 krooni, intressivõlg 3100 krooni. Lepingu p. 4 järgi võttis kostja endale kohutuse maksetega viivitamise korral maksta viivist 1,0 % päevas igalt viivitatud osamakselt. Kostja võlg viivisena 21 971,30 krooni. Hageja on viivisenõuet vähendanud 12 000 kroonini. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes lg.1, 2, 76 lg. 1, 94, 100, 101 lg. 1 p. 1, 3 ja 6, 108 lg. 1 ja 113 lg. 1, 142 lg. 1, 145 lg. 1, 396 lg. 1 ja 397 lg. 1 ja lg. 1 ja 2, 138 lg. 1 ja 2, 162 lg. 1, 173 lg. 1, 339, 340, 363 taotleb hageja võlgnevuse ja viivise kokku 28 016,66 krooni väljamõistmist kostjalt. Hageja taotleb ka menetluskulude jaotuse määramist menetlusosaliste vahel.
Kostja on oma kirjalikus vastuses hagi õigeks võtnud ja soovis asja lahendamist kirjalikus menetluses.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et asja on võimalik lahendada ilma kohtuistungit pidamata, kuna kostja on eelmenetluses hagi õigeks võtnud. TsMS § 440 järgi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohus on seisukohal, et esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 8 lg. 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. (2) Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg. 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Pooled on 11. 12. 2006 sõlminud laenulepingu /t.l. 4/, mille kohaselt hageja andis kostja J. K.’ale laenu 15 500 krooni intressiga 24 % aastas, tagasimakse tähtajaga 25. 12. 2007. Maksmine pidi toimuma vastavalt maksegraafikule, igakuiste maksetena, 1601,67 krooni kuus. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja on jätnud oma kohustuse täitmata ja võlgneb hagejale põhivõlana 12916,66 krooni ja intressidena 3100 krooni, mistõttu hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 101 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: p. 1) nõuda kohustuse täitmist; p. 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
VÕS § 113 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on vastavalt lepingu punktile 4 leppinud viivise määraks 1,0 % tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Arvestuslik viivise võlg 21 971,30 krooni. Hageja on viivise nõuet vähendanud ja taotleb 12 000 krooni väljamõistmist kostjalt, e. põhivõlast väiksemas summas, mis kohtu hinnangul on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 162 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Menetlusökonoomikast lähtudes määrab kohus hageja menetluskulu suuruse, milleks on riigilõiv summas 1000 krooni. Nimetatud summa on kostja kohustatud maksma hagejale.
Kohtunik: Külli Mõlder
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.