lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-06-16050/11

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 11.03.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-06-16050/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.03.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2290
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 80 lg 1, 2Leping kolmanda isiku kasuksÄS § 307 lg 3Juhatuse esindusõigusTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 394 lg 1Kostja vastus hagileTsMS § 442 lg 8Otsuse sisuTsMS § 652 lg 1Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendidTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-06-16050/4Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja05.12.2007

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiit Kollom, Mare Merimaa, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. märts 2008, Tallinn

Tsiviilasja number

2-06-16050

Tsiviilasi

OÜ Montonel hagi OÜ Vegamark ja Alar Kajari vastu 792 577,35 krooni saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05. detsembri 2007 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Montonel apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

26.veebruaril 2008, avalik kohtuistung Hageja OÜ Montonel, lepinguline esindaja adv. Martin Tamme, seaduslik esindaja Ahti Haapsal Kostjad OÜ Vegamark ja Alar Kajari, esindaja adv. Maidu Kaasik

Menetlusosalised ja nende esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 05. detsembri 2007 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kõik menetluskulud jäävad hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused

1.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-25-23030/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-24-15752/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.09.20262-26-117123/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsÜS § 6 lg 3Õigusjärglus
VÕS § 143Tarbijakäendusleping
VÕS § 164Nõude loovutamine
VÕS § 167Tagatiste ja muude õiguste üleminek
OÜ Montonel esitas 28.06.2006 hagi OÜ Vegamark ja Alar Kajari vastu 100 000 krooni saamiseks. 06.02.2007 suurendas hageja nõuet 400 000 kroonini. 23.10.2007 esitas hageja täiendava nõude intressi 42 575,35 krooni ja viivise 392 575,35 krooni saamiseks.
2.Hagi põhjenduste kohaselt andis AS Promotek OÜ-le Vegamark 17.12.2003 sõlmitud laenulepingu kohaselt laenu 1 000 000 krooni. Tegelikkuses anti laenulepingu alusel üle 400 000 krooni pangaülekande teel ja 350 000 krooni sularahas. OÜ Vegamark kohustus laenu tagastama hiljemalt 31.03.2005, kuid seda ei teinud. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist käendas 17.12.2003 käenduslepingu järgi Alar Kajari. Seoses AS Promotek sundlõpetamisega leppisid AS Promotek ja OÜ Vegamark 03.12.2004 laenulepingu lisas kokku, et OÜ Vegamark maksab laenu tagasi Ahti Haapsalile. Lisa allkirjastamisega võtsid kostjad endale kohustuse tagastada laen

A. Haapsalile olenemata sellest, kas seda lisa tuleks käsitledada lepinguna kolmanda isiku kasuks või nõude loovutamise teatena. 03.12.2004 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga loovutas AS Promotek A. Haapsalile kõik 17.12.2003 laenu- ja käenduslepingust tulenevad nõuded. Nõude loovutamine algse ja uue võlausaldaja vahel ei puuduta vähimalgi määral kostjate õigusi, kuna nõude loovutamiseks ei ole vajalik nende nõusolek. A. Haapsal loovutas 27.06.2006 nõude hagejale.

3.Laenulepingu p 3.1. kohaselt on intressimääraks 10% aastas ning kuni 31.03.2005 arvestatava intressi suuruseks on 42 575,35 krooni. Laenulepingu p 4.1 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 ja § 397 alusel on alates 01.04.2005 võimalik arvestada põhivõlalt viivist 0,1% päevas. Kostjate vastuväited
4.Kostjad hagi ei tunnistanud. AS Promotek ja OÜ Vegamark vahel puudub kokkulepe nõudeõiguse ülemineku kohta A. Haapsalile. Laenulepingu lisa ei ole käsitatav nõudeõiguse loovutamisena, vaid sellega anti A. Haapsalile üle õigus vastu võtta kohustuse täitmine vastavalt VÕS § 80 lg-le 1. Seega ei saanud A. Haapsal loovutada nõuet hagejale. Ühestki hageja esitatud dokumendist ei nähtu AS Promotek tegelik nõude suurus OÜ Vegamark vastu. Laenulepingus näidatud ulatuses ei ole kostja laenu saanud, seega on olulisel määral täitmata ka OÜ Promotek kohustused OÜ Vegamark ees. Viimane paneb maksma VÕS §-le 111 tugineva vastuväite ja on õigustatud endapoolset sooritust kinni pidama kuni AS Promotek kohustuste täitmiseni. Seega puudub AS-l Promotek sissenõutavaks muutunud nõue OÜ Vegamark vastu, mida oleks saanud loovutada. Hageja ei ole väitnud, et nõude suurus oleks olnud 1 000 000 krooni, seega ei olnud ka võimalik nõuet sellises ulatuses loovutada.
5.Väidetavalt 03.12.2004 sõlmitud nõude loovutamise leping ja laenulepingu lisa on tühised, kuna need on sõlmitud juhatuse liikme kohustusi omava likvideerija poolt iseendaga. Seega oleks vajalik olnud AS Promotek nõukogu nõusolek. Käendusleping on tulenevalt VÕS § 143 lg-st 2 tühine, kuna sellest ei nähtu käendaja vastutuse maksimumsumma. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
6.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Pooled ei vaielnud selle üle, et teade AS Promotek sundlõpetamisest ilmus 20.10.2003, Tallinna Linnakohtu 05.03.2004 otsusega määrati äriühingu likvideerijaks alates 08.04.2004 A. Haapsal ning AS Promotek ja Vegamark OÜ vahel sõlmiti 17.12.2003 laenu- ja käendusleping. Vaidlus oli selle üle, kas 03.12.2004 laenulepingu lisa on käsitletav nõudeõiguse loovutamisena A. Haapsalile. Kohus leidis, et lepingu tekstist tulenevalt on pooled 03.12.2004 sõlmitud lepingu lisas kokku leppinud lepingust tuleneva kohustuse täitmise kolmandale isikule VÕS § 80 lg 1 mõttes. Seega ei ole lepingu lisa käsitatav nõudeõiguse loovutamisena, vaid kokku lepiti OÜ Vegamark kohustuse täitmises A. Haapsalile. Kohus ei pidanud tõendina usaldusväärseks hageja poolt menetluse käigus 06.02.2007 esitatud väidetavalt 03.12.2004 koostatud nõude loovutamise lepingut, mille kohaselt AS Promotek, keda esindas A. Haapsal, loovutas 17.12.2003 sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude A. Haapsalile, kuna see on vastuolus hagiavalduses esitatu ja teiste tõenditega. Hagiavalduse p 3 kohaselt käsitab hageja nõude loovutamisena 03.12.2004 OÜ Vegamark ja AS Promotek kokkulepet laenu tagastamiseks A. Haapsalile, mingi muu kokkuleppe olemasolule ei ole viidatud. Väidetava nõude loovutamise lepingu esitas hageja kohtule 7 kuud hiljem.
7.Kostja kinnitusel ei teavitatud teda nõude loovutamisest A. Haapsalile, vaid kokku lepiti nõude täitmises A. Haapsalile. Hageja ei tõendanud vastupidist. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et isegi juhul kui nõude loovutamise aluseks oleks olnud väidetavalt 03.12.2004 nõude loovutamise leping, tuleb arvestada, et tegemist on tühise tehinguga. Hageja ei tõendanud, et A. Haapsalil oli AS Promotek juhatuse liikmest likvideerijana tehingu tegemiseks iseendaga äriühingu nõukogu nõusolek vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 307 lg-le 3. AS Promotek nõukogu tegutses kuni 31.01.2005.
8.Eeltoodu alusel leidis kohus, et AS Promotek ei ole 17.12.2003 sõlmitud laenulepingust tulenevat nõuet A. Haapsalile loovutanud, mistõttu ei saanud ta seda loovutada ka hagejale. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata hagejal nõudeõiguse puudumise tõttu, siis puudus vajadus käenduslepingu kehtivuse hindamiseks. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
9.Hageja palus kohtuotsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kaebuse põhjenduste kohaselt jättis kohus märkimata, kas tegemist on ehtsa või mitteehtsa lepinguga kolmanda isiku kasuks. Hagi rahuldamata jätmine võimaldab eeldada, et kohtu hinnangul on tegemist mitteehtsa lepinguga kolmanda isiku kasuks, mistõttu puudub hagejal nõudeõigus kostjate vastu. Sellise käsitlusega hageja ei nõustu. Poolte tegeliku tahte hindamisel omab keskset tähendust asjaolu, et kokkulepe sõlmiti AS Promotek likvideerimise ajal. Seega kui kokkuleppe näol ei oleks olnud tegemist nõude loovutamisega või kokkuleppega kohustuse täitmiseks kolmandale isikule nii, et tal on ka täitmisnõue, oleks tegemist olukorraga, kus OÜ Vegamark võlgnevus oleks sisuliselt muudetud mittetäielikuks kohustuseks, mille täitmist ei saa nõuda. Kohus ja kostjad ei põhjendanud, miks pidi AS Promotek ainuaktsionär ja juhatuse liige A. Haapsal loobuma OÜ-le Vegamark antud laenu sissenõudmisest. Kokkuleppes on otseselt märgitud, et see sõlmitakse seoses AS Promotek likvideerimisega. See viitab poolte tahtele, et OÜ Vegamark poolt saadud raha makstakse tagasi ja kuivõrd AS Promotek ei saa seda pärast registrist kustutamist vastu võtta, makstakse see A. Haapsalile (VÕS § 80 lg 2). Kehtivale õigusele ei vasta kohtu seisukohad, et A. Haapsal rikkus likvideerija kohustusi ning loovutamine on tühine nõukogu nõusoleku puudumise tõttu. Pealegi ei kuulu likvideerija kohustuste täitmise nõuetekohasus käesoleva asja menetlusesemesse. Hageja selgitas kohtuistungil, et puudub materiaalõiguslik alus, mis muudaks likvideerimismenetluse tõttu likvideeritaval ühingul kolmandate isikute vastu olevad nõuded sissenõutavaks. Selline alus esineb pankrotimenetluses, mitte aga likvideerimisel. Praktikas on tavapärane, et likvideerimismenetluse lõpetamiseks nõuded loovutatakse. Ainuosaniku või aktsionäriga ühingute puhul on ka tavapärane, et nõue loovutatakse vastava aktsionäriga seotud isikule, kuivõrd nõude avaliku enampakkumise korraldamine ei ole sageli majanduslikult otstarbekas. Nii loovutas ka A. Haapsali ainuosaluse ja juhtimisega AS Promotek oma nõude A. Haapsalile. AS Promotek oleks võinud nõude välja maksta ka likvideerimisjaotisena, mille tagajärjel oleks nõude omanikuks saanud ikkagi A. Haapsal. Kohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2, leides omaalgatuslikult, et A. Haapsal rikkus likvideerija kohustusi. ÄS § 307 lg 3 jõustus alles 01.01.2006, seega andis kohus sellele sättele alusetult tagasiulatuva jõu. Pealegi tuleks nõuete loovutamist likvideerimismenetluses lugeda tavapäraseks ka ÄS § 307 lg 3 mõttes. Kostja eksitas kohut istungil, märkides, et A. Haapsal ei olnud AS Promotek aktsionär. Hageja hinnangul ei kuulu küsimus AS Promotek aktsionäride ringist ja likvideerija kohustustest käesoleva asja menetlusesemesse. Maakohus on aga ilmselgelt lähtunud vastavatest asjaoludest ja kostja paljasõnalistest väidetest, rikkudes

sellega TsMS § 230 lg 1, § 436 lg 2 ja lg 3. Märkimisväärne on ka asjaolu, et kostjad ei ole kohustusi käesoleva ajani täitnud, kuigi need muutusid sissenõutavaks rohkem kui 2,5 aastat tagasi. Kui hagi jäetakse rahuldamata, tekib olukord, et OÜ Vegamark on saanud AS-lt Promotek 400 000 krooni ja ei pea seda kunagi kellelegi tagasi maksma. Eeltoodu põhjal leiab hageja, et laenulepingu lisa kajastab AS Promotek poolt nõude loovutamist A. Haapsalile. Alternatiivselt on tegemist ehtsa kokkuleppega kohustuse täitmiseks kolmandale isikule, mis annab viimasele ka nõudeõiguse.

10.Kohus jättis 03.12.2004 nõude loovutamise lepingu ebausaldusväärseks lugemisel tähelepanuta asjaolu, et vastava suhte poolteks olid AS Promotek ning A. Haapsal, kelle vahel ei ole kunagi olnud vaidlust vastava tehingu üle. Kohus ja kostjad ei saa sekkuda AS Promotek ning A. Haapsali vahelistesse suhetesse, kui mõlemad kinnitavad loovutustehingu toimumist. Peale asjas kohaldamisele mitte kuuluva ÄS § 307 lg 3 ei ole viidatud ühelegi asjaolule, mille tõttu võiks vastav loovutustehing olla objektiivselt tühine. Asjaolu, kas kostjad said loovutusteate enne kohtumenetlust või mitte, ei oma samuti tähtsust, sest asja menetluse käigus on kostjaid nõude loovutuse toimumisest teavitatud. Siinkohal on kohus põhjendamatult viidanud VÕS §-le 170. Selle normi kohaldamine omaks tähtsust siis, kui kostjad oleksid täitnud osaliselt või tervikuna oma kohustuse kas AS-le Promotek või A. Haapsalile. Nõude loovutamine ei eelda võlgniku nõusolekut või teavitamist, nõue läheb üle selle käsutamisest (VÕS § 164, TsÜS § 6 lg 3).
11.Põhikohustuse suhtes nõude olemasolu tuvastamisel on vajalik ka käendaja vastu suunatud nõude olemasolu hindamine, mida kohus ei teinud. Vastavalt VÕS § 167 lg-le 1 on A. Kajari antud käendus liikunud põhikohustusega kaasa. Hageja ei nõustu A. Kajari seisukohaga, et tegemist on tarbijakäendusega. Kostja ei ole oma vastuväidet tõendanud sellest aspektist, kuidas saab teda käsitada käenduse andmisel tarbijana. OÜ Vegamark juhatuse liikme ja osanikuna on A. Kajaril vaieldamatult huvi OÜ Vegamark majandusliku käekäigu vastu. Ilma käenduseta ei oleks AS Promotek laenu andnud. Vastus apellatsioonkaebusele
12.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ning palusid jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
13.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata.
14.Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
15.Vaidlust ei olnud alljärgnevate asjaolude üle: • teade AS Promotek sundlõpetamise kohta avaldati 20.10.2003; • Tallinna Linnakohtu 05.03.2004 otsusega määrati äriühingu likvideerijaks alates 08.04.2004 A. Haapsal;

•

•

AS Promotek ja Vegamark OÜ vahel sõlmiti 17.12.2003 laenuleping ja AS Promotek ja A. Kajari vahel käendusleping eelnimetatud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks; AS Promotek kustutati registrist 31.01.2005.

16.Maakohus leidis õigesti, et esimesena tuli lahendada poolte vaidlusküsimus selle kohta, kas hageja on omandanud 17.12.2003 laenulepingust ja käenduslepingust tuleneva nõude kostjate vastu, so kas tal on tekkinud kostjate vastu nõudeõigus. 28.06.2006 kohtule esitatud hagiavalduses tugines hageja asjaoludele, et 03.12.2004 loovutas AS Promotek eelnimetatud lepingutest tuleneva nõude A. Haapsalile laenulepingu lisa alusel, kes loovutas selle omakorda 27.06.2006 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga hagejale. 06.02.2007 hagiavalduse täienduses (t/lk 48-49) väitis hageja, et AS Promotek loovutas A. Haapsalile nõude 03.12.2004 nõude loovutamise lepinguga.
17.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et 03.12.2004 sõlmitud laenulepingu lisa (t lk 9) ei ole käsitletav AS Promotek poolt nõude loovutamisena A. Haapsalile. Kohus leidis õigesti, et lepingu lisa tekstist tulenevalt on pooled 03.12.2004 kokku leppinud lepingust tuleneva kohustuse täitmise kolmandale isikule, A. Haapsalile VÕS § 80 lg 1 mõttes.
18.Leping kolmanda isiku kasuks võib olla ehtne või ebaehtne. Ehtsa lepinguga kolmanda isiku kasuks on tegemist siis, kui kohustuse täitmist võib lisaks võlausaldajale nõuda ka kolmas isik ise (VÕS § 80 lg 2). Kui kolmandal isikul iseseisvat täitmisnõuet ei ole, on leping ebaehtne. Lepingu ehtsus peab tulenema vahetult lepingust või seadusest. Antud juhul ei olnud laenulepingu lisas ette nähtud A. Haapsali iseseisvat täitmisnõuet ja see ei tulenenud ka seadusest, so tegemist oli ebaehtsa lepinguga kolmanda isiku kasuks. Kuigi kohtuotsuses ei ole seda sõnaselgelt märgitud, järeldub ka maakohtu hinnangutest, et kohtu arvates oli tegemist ebaehtsa lepinguga kolmanda isiku kasuks. Kuna kolmanda isiku õigust nõuda lepingu täitmist ei ole lepingus märgitud, ei oma hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited lepingupoolte väidetavalt teistsuguse tahte ja likvideerimismenetluse tavade kohta tähtsust. Et A. Haapsalil ei tekkinud nõudeõigust, ei saanud ta nõuet 27.06.2006 nõude loovutamise lepinguga hagejale edasi loovutada (t lk 11). Hagejal nõudeõiguse puudumise tõttu ei ole võimalik hagi rahuldada.
19.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult tõendina arvestamata väidetavalt 03.12.2004 sõlmitud nõude loovutamise lepingu (t lk 53). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et nimetatud tõend on ebausaldusväärne, sest see on vastuolus esialgses hagiavalduses esitatu ja teiste tõenditega, sh A. Haapsali ja hageja vahel 27.06.2006 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga, mille p-s 1.2 A. Haapsal kinnitas, et ta omandas 17.12.2003 laenulepingust ning käenduslepingust tuleneva nõude 03.12.2004 sõlmitud laenulepingu lisa alusel (t lk 11). Ringkonnakohtu istungil A. Haapsali poolt väidetu, nagu oleks ta leidnud 03.12.2004 nõude loovutamise lepingu teiste dokumentide hulgast hiljem, ringkonnakohtu arvamust tõendile antud hinnangu osas ei muuda. Ei ole usutav, et A. Haapsal lepingu allkirjastanud isikuna ei teadnud varem selle olemasolust ja leidis selle juhuslikult hiljem. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, nagu ei oleks kostjad ja maakohus võinud lepingu ebausaldusväärsusele tugineda, sest sellega sekkutakse AS Promotek ja A. Haapsali vahelistesse lepingulistesse suhetesse, mida lepinguosalised ei ole ise vaidlustanud.

TsMS § 394 lg 1 p 3 ja § 399 p 4 lubavad kostjatel esitada vastuväiteid hageja seisukohtadele ja tõenditele. TsMS § 442 lg-s 8 sätestatu järgi peab kohus otsuses kõiki tõendeid analüüsima ja kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama, mida kohus ongi vaidlustatud kohtuotsuses teinud.

20.Iseenesest on õige apellatsioonkaebuse väide, et kohus kohaldas vaidluse lahendamisel ebaõigesti ÄS § 307 lg-t 3, kuid nimetatud eksimus ei anna alust lõppjärelduses õige kohtuotsuse tühistamiseks. Kuna maakohus jättis 03.12.2004 nõude loovutamise lepingu tõendina arvestamata, ei pidanud ta enam andma hinnangut selle kehtivusele (tühisusele). Tuvastanud hagejal nõudeõiguse puudumise, ei pidanud kohus andma ka hinnangut poolte väidetele käenduslepingu kehtivuse (tühisuse) kohta. Ringkonnakohus jätab poolte poolt apellatsioonimenetluses esitatud sellekohastele väidetele hinnangu andmata.
21.Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, so antud juhul hageja.

T. Kollom

M. Merimaa

A. Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.09.20262-26-115507/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-26-113435/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja