2-07-18147
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Aare Kaldma
Määruse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-07-18147
Tsiviilasi
AS X avaldus A. T. menetluskulude kindlaksmääramiseks menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Menetlustoiming Pooled ja nende esindajad
hageja AS X registrikood xxxxxxxx, asukoht x esindaja O H asukoht x) kostja A. T. , isikukood xxxxxxxxxxx; eluk. x.
Välja mõista kroon).
AS X
kasuks menetluskulu 250 krooni (kakssada viiskümmend
Menetluskulud tasuda AS X arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx Hansapank. Määrus jõustub kättetoimetamisega ja alates jõustumisest kuni täitmiseni tuleb A. T. tasuda menetluskulult viivist VÕS-s § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.
AS X esitas kohtule 21.08.2007.a. avalduse kostja menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja poolt kantud menetluskulud on riigilõiv 250 krooni. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED 06.08.2007.a. otsusega rahuldati AS X hagi A. T. vastu ja A. T. mõisteti AS X kasuks välja 4967,90 krooni. Kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulud A. T. kanda. Kohtuotsus jõustus 07.01.2008.a. Kohus on andnud kostjale tähtaja hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväidete esitamiseks kohtule 7 päeva jooksul alates kostjale avalduse kättetoimetamisest,
selgitades samas, et nimetatud tähtaja jooksul vastuväiteid või vastust saamata teeb kohus määruse hageja menetluskulude kohta ( tl 42). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus koos selle lisadega ja vastuväidete esitamise õigusest on kostjale kätte toimetatud 06.02.2008.a. (tl 43). Seega on kostja teadlik ka vastuväidete esitamise õigusest. Kostja ei ole määratud tähtpäevaks kohtule vastuväiteid esitanud. Hageja poolt kantud menetluskulud on riigilõiv 250 krooni. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude kindlaksmääramise määruses. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna jõustunud kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda, kuna kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid esitanud, tuleb kostjalt A. T. välja mõista AS X kasuks menetluskuluna riigilõiv summas 250 krooni. Kostjal tuleb alates määruse jõustumisest, so menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Vastavalt TsMS §-dele 178 lg 2; 466 lg 3 pole määrus edasikaevatav ning määrus jõustub kättetoimetamisest.
Aare Kaldma Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.